Sõbakirjaline ,,vaip,,



Tegelikult vaipa temast küll ei saanud. Sindi vaibalõngast kootuna on ta pigem vaibake.
Maha panemiseks liiga õhuke. Sestap sai ka esialgne idee ümber mõeldud ja väiksemate
mõõtudega sobib ta lauda katma küll. Kui lõime oleks olnud vähem (kitsamalt), siis oleks
see muster ja värvid sobinud kotile. Näiteks siis, kui jalas on teksapüksid.
Aga ma olen ikkagi ise rahul, vaatamata sellele, et õpetajad ilmselt suuremamahulisemat
tööd hindamisele ootavad. Aga mulle on tähtis hoopis see tee, mida mööda ma lõpptule-
museni jõudsin. Et ma sain hakkama. Ega ma nüüd tagant järgi ka ei ütle, et tegelikult ei
olnudki raske. Oli küll. Üks päev oli selline tunne, et teen selle vaiba kuidagi valmis ja
müün teljed maha. Õnneks läks see tunne mööda.



Mõõdud 100 x 53, materjal linane lõim, Sindi vaibalõng. Vaiba kavandamisel oli abiks raamat
Etnograafilised sõbad ja tekid



Ma ei tea veel, mis ma nende narmastega teen.

Kangasteljed ja viies aastaaeg

Minu telgede lugu algas juba üle aasta tagasi. Täpsemalt vastlapäeval 2009a.
Kohe samal päeval peale nende soetamist oli vaja nad ka kokku panna ja...
siis jäid nad seisma.
Kõik tundus nii keeruline ja aru mitte millestki ei saanud.
Kuni koolis hakkas kiirelt lähenema aeg esitada hindamiseks sõbakirjaline vaip.
Tuli see töö uuesti käsile võtta. Esimesel päeval sain Anne (476) ja tütre abiga lõime
telgedele rehatatud. Teisel päeval said paika niiekepid ja niied. Kolmandal päeval
toimus niide- ja sukkapanek ja suureks üllatuseks sain peale paaritunnist raamatusse
ja kooliülesannetesse süvenemist ka sidusetegemisele pihta. Sai seegi tehtud ja
kõik tundus roosiline. Aga mida ei tekkinud, oli vahelik. Ja nüüd läks kohe mitu
päeva mööda, kuni täna hommikul mees ütles, et vaata ikka veel korralikult
raamatust järele. Loomulikult, on ju olemas ka lõimepingutuspuu. Ja asi toimus.
Kes on nüüd enda üle hirmus uhke












Meil siin Soomaa serval annab viies aastaaeg endast märku. Veetase on tõesti
enneolematult kõrge ja sellist jääminekut pole enne näinud.
Jäime ilma oma aastatega armsaks saanud istumiskohast jõe ääres, jämedast palgist.
Üks suurvesi ta meile 7-8 aastat tagasi tõi ja seekordne ta ära viis.
Viimasel, täna tehtud pildil seda enam ei ole. Ohus on ka jaanitule lõkkeplats. Peaasi,
et ujumissild alles jääb. Enam kõrgemale üles teda praegu vist tõmmata ei saa.
Väike pildiseeria meie grilliplatsist ja ujumiskohast läbi viie aastaaja.
kevad

suvi

sügis

talv

ja viies aastaaeg