No nii, võttis aega mis võttis, lõpuks sain oma värvispektri rohelisevalmis.
Mul ei olnud tegelikult teda enam erilist stiimulit teha, kuna hetkel on
mu majapidamisest kõik vaibad kokku korjatud. Sellel kahekuusel kutsal
on vaja ju kõik oma hamba all järgi proovida. Kolmel põrandalambil on
vaja juhtmed ära vahetada. Hea, et enamusel mööblil metallist jalad on.
Õnneks ei tulnud see kõik mulle üllatusena. Sisendasin endale juba enne,
et need on kõigest asjad. Mis ei tähenda, et ma teda ei õpetaks.
Aga maailm vajab ju avastamist.


Seda vaipa ma enam nii ei teeks. Tõdesin taas, et motiivid on vaja ikka
enne märgviltimist nõelaga alumise heidekihi külge viltida. Ja tegelikult on
kahju ka, et need erinevad värvid viltimise käigus nii palju segunevad, et
puhtad värvitoonid suht ära hägustuvad. Vaip ise on küll nüüd, peale hõredate
kohtade üleviltimist, mõnusalt paks ja omapärane, paras kraanikausi ette
vannituppa. Kunagi.

Heegeldatud seelik.

Ma jõudsin tast vahepeal ikka päris ära tüdineda. Pole just kerge peaaegu valmis
seelik üles harutada ja uuesti otsast alustada. Aga kui ma nüüd poleks seda teinud,
siis oleks see seelik ka tegemata jäänud. Innustust sain Epu kaunist seelikust
ja siinkohal tänud sulle jagamast seeliku alumist mustriosa, mis mul küll seoses
materjali lõppemisega poolikuks jäi
Kulus siis kaks tokki Novita Virkkauslanka`t, heegelnõel nr.1,25 ja erinevad
variatsioonid meelepärastest heegelmustritest.



Hinnang- läheb kasutusse .

Sinililled

On ju? No natukenegi. Sest see on tellija soov ja hullult kahju, kui ei sobi.

Otsisin netist mänguasju lemmikloomadele ja leidsin sellise vahva lehe.
Esialgu veel pole aega olnud muu, kui paari nöörist punutud asja jaoks.
Aga kuts tuuseldab neid päris mõnuga. Häid mõtteid leiab sellelt lehelt veelgi.




Käsitöö seegi. Heegeldatud seelik on lõpusirgel. Veidi veel.
Ciao!