Juba pool tundi istun ja mõtlen, mida või kuidas kirjutada. Aga ei tule.
Kohe mitte midagi. Kohutavalt kurvaks teeb kogu see jama.
Lihtsalt üks saunamüts ja pilt mõlemast kootud lambivarjust.Valmis siis

Ciao!

Tekk titale. Kuna sugu veel ei tea, tegin roosa-sinise-rohelisekirju.
Et segadusi ei tekiks, siis peab siinkohal mainima, et minu kaasa
venna perre läheb see asjake. Kokku kulus umbes 150g lõnga, mis
on erinevate firmade omad. Kuigi mõlemad on mõeldud beebidele,
on roheline (bambino) tunduvalt pehmem ja mõnusam .

Kommentaaridest ka. Ma ei pana kohe üldse mitte pahaks, kui te minu
töödest ideid saate, neid kasutate ja edasi arendate. See teeb ainult rõõmu.
Ciao!

Eile tabas mind suur inspiratsioonipuhang. Suurel reedel vanutasin pesumasinas paar
ebamäärast tükki, mis tundusid veidi ebaõnnestunutena ja rändasid kappi ootele, et
järsku tuleb mõte, mis neist edasi teha. Eile võtsin ühe välja ja vaadanud veidi siit ja
sealt, lõikasin mõned lehe moodi asjad eelmise koti ülejääkidest, sättisin nii ja naa, ja
siis hakkas tulema. Enne ei lõpetanud, kui cernitist-fimost mummud ahjus, vooder sees
ja mummud lakitud. Täna lükkisin nad sangaks valmis, kinnitasin koti külge ja siin ta on.





Nüüd on vaja magnet kotisuu kinnitus linnast tuua ja siis oksjoniaja ootele end panna.
Järgmisel korral peaks teine pitsiline lambivari ka valmis olema. Ikka vaikselt edeneb.
Ciao-ciao!

Üle pika-pika aja taas kord cernit, sekka veidi klaaspärleid ja traati.
Ikka praegustes lemmiktoonides. Tegelikult on ju kõik värvid ilusad,
alati lihtsalt ei õnnestu mul just nende õigete värvide kokkusobitamine.


PS.Teine pitsiline lambivari edeneb visalt. Veidi igav on teha kaht täpselt
ühesugust asja. Pealegi on peas nii palju uusi ideid, mida juba teostama
tahaks hakata.
Ilusat nädalavahetust! Ciao!

Peale viimase postituse tegemist oli meil kiire küllaminek ja millalgi öösel koju
tagasi jõudes sain ise ka paraja üllatuse osaliseks. Selline pitsiline tuba siis.

Vahepeal on varrastele saanud ka teine lambivari ja algus tehtud ühele
motiividest titetekile. Ikka mitu asja korraga käsil. Aga valmis sain lõpuks
selle 1.aprillil alustatud vilditud koti. Kantimine oli selle asja juures kõige
raskem. Hirmus rooste on läinud mu õmblemisoskused.


Ning lõpetuseks üks pastell. Paljude lemmikud moonid. Minu lemmikud ka.

Ciao!

Imeilus ilm. Ja mul veel tervelt kaks vaba päeva ees (täna olin küll tööl).
Nii palju plaane on, et eks näis, palju neist teostada jõuab. Aga valmis on
saanud üks kootud lambivari. Minu esimene pitsiline kudumine. Nii et ärge
olge väga kriitilised. Teine tuleb ka teha, sest neid põrandalampe mul kaks.
Pildil üks vanas, teine uues kuues. Pildil on näha ka kuplite einev kuju.

Ilusat nädalavahetuse jätku! Ciao!

Eile millalgi peale lõunat käisin postkontoris ja teele läks vahetusprojekti kott.
Minu üllatus oli ikka ülisuur, kui täna Monique´lt sõnumi sain, et temal kott käes.

Ise jäin selle kotiga rahule, jänni jäin natuke sangade kinnitamisega. Aga ettekujutus
oli, et seal peavad need voldid olema. Kinnitasin nad siis nööpidega, et kui ei
sobi, saab ju teisiti sättida. Sellega on minupoolsed vahetusprojektid vähemalt sügiseni
läbi. Nüüd vahetaks hea meelega igasugu istikuid ja püsililli.
Ciao!

Isetegija suurelt lõngapäevalt sai soetatud puuvillast Garnstudio Muscat
lõnga. Topile mõeldes. Kulus täpselt neli tokki. No meetrike jäi mõlemat
üle. Mis on hämmastav, sest reeglina jääb alati puudu. Õpetus netist
kunagi kuskilt copitud. Panen selle siia sõna alla.

Päris täpselt õpetust ei järginud, omaloomingut ka ikka veidi juurde. Ja
värvid on tegelikult paremad. Suvel, kui juba veidi jumet on, peaks sobima.
NB! Isetegija lõngapoes on neid lõngu ikka megasuur ja ilus valik.
Ciao!

Minu kallis tütar soovis omale sünnipäevaks kotti. Midagi sellist
Ja tänaseks pidi see valmis olema.

Eelmises postituses lubasin, et enne ei blogi, kui kolmel kotil voodrid sees.
Kui üks juba tehtud ja õmblusmasin nii kui nii väljas, polnud see enam mingi
probleem. Teine ka siin.

Kolmandat kahjuks veel ei näita. Uskuge mind, see
on ka valmis. Aga siin kombeks, et vahetusprojektide asju enne ei näidata,
kui see uuel omanikul käes. Laupäeval panen posti. Oh küll ma olen tubli!
Ciao!

Ühesõnaga, juba pikka aega on kerinud peas üks mõte vanutamisest.
Eile Suurel isetegijate lõngapäeval sain juurde just need puuduvad toonid ja
töö võis alata. Praegu saan näidata pilte esimesest etapis. Laotatud meriinovill
ja mõned lähivaated peale masinast väljavõtmist, sest siis käis peas jälle see
hoiatussignaal, et Liisbet, su kolm alustatud kotti ootavad voodrit. Nüüd ma siis
võitlen jälle iseendaga, sest see õmblusmasin mul ikka seal kastis ja mina hoopis
päikesepaistel heegeldamas. Korraks sain arvuti ka enda kätte(pidev võitlus pojaga).



Aga luban iseendale, et enne ei tee ühtegi postitust, kui poolikud kotid valmis.
Vot nii!
Ciao,ciao!