Vilditud sussid











Tellimustööd ja kinkimiseks. Algne idee siit.

Sõbakirjaline ,,vaip,,



Tegelikult vaipa temast küll ei saanud. Sindi vaibalõngast kootuna on ta pigem vaibake.
Maha panemiseks liiga õhuke. Sestap sai ka esialgne idee ümber mõeldud ja väiksemate
mõõtudega sobib ta lauda katma küll. Kui lõime oleks olnud vähem (kitsamalt), siis oleks
see muster ja värvid sobinud kotile. Näiteks siis, kui jalas on teksapüksid.
Aga ma olen ikkagi ise rahul, vaatamata sellele, et õpetajad ilmselt suuremamahulisemat
tööd hindamisele ootavad. Aga mulle on tähtis hoopis see tee, mida mööda ma lõpptule-
museni jõudsin. Et ma sain hakkama. Ega ma nüüd tagant järgi ka ei ütle, et tegelikult ei
olnudki raske. Oli küll. Üks päev oli selline tunne, et teen selle vaiba kuidagi valmis ja
müün teljed maha. Õnneks läks see tunne mööda.



Mõõdud 100 x 53, materjal linane lõim, Sindi vaibalõng. Vaiba kavandamisel oli abiks raamat
Etnograafilised sõbad ja tekid



Ma ei tea veel, mis ma nende narmastega teen.

Kangasteljed ja viies aastaaeg

Minu telgede lugu algas juba üle aasta tagasi. Täpsemalt vastlapäeval 2009a.
Kohe samal päeval peale nende soetamist oli vaja nad ka kokku panna ja...
siis jäid nad seisma.
Kõik tundus nii keeruline ja aru mitte millestki ei saanud.
Kuni koolis hakkas kiirelt lähenema aeg esitada hindamiseks sõbakirjaline vaip.
Tuli see töö uuesti käsile võtta. Esimesel päeval sain Anne (476) ja tütre abiga lõime
telgedele rehatatud. Teisel päeval said paika niiekepid ja niied. Kolmandal päeval
toimus niide- ja sukkapanek ja suureks üllatuseks sain peale paaritunnist raamatusse
ja kooliülesannetesse süvenemist ka sidusetegemisele pihta. Sai seegi tehtud ja
kõik tundus roosiline. Aga mida ei tekkinud, oli vahelik. Ja nüüd läks kohe mitu
päeva mööda, kuni täna hommikul mees ütles, et vaata ikka veel korralikult
raamatust järele. Loomulikult, on ju olemas ka lõimepingutuspuu. Ja asi toimus.
Kes on nüüd enda üle hirmus uhke












Meil siin Soomaa serval annab viies aastaaeg endast märku. Veetase on tõesti
enneolematult kõrge ja sellist jääminekut pole enne näinud.
Jäime ilma oma aastatega armsaks saanud istumiskohast jõe ääres, jämedast palgist.
Üks suurvesi ta meile 7-8 aastat tagasi tõi ja seekordne ta ära viis.
Viimasel, täna tehtud pildil seda enam ei ole. Ohus on ka jaanitule lõkkeplats. Peaasi,
et ujumissild alles jääb. Enam kõrgemale üles teda praegu vist tõmmata ei saa.
Väike pildiseeria meie grilliplatsist ja ujumiskohast läbi viie aastaaja.
kevad

suvi

sügis

talv

ja viies aastaaeg

Lihtsad asjad.

Vahest on tore igasugu raskemate ja aeganõudvamate tööde kõrval mõned
lihtsad asjad ära teha. Lihtsalt iseendale ja oma rõõmuks. Nii sai heegeldatud
ja vanutatud ühest toredast värviüleminekuga heidest üks lihtne ja tore kevadine
sallike.







Koolitööna oli vaja teha kangastelgedele riputatav nõelapadi. Ei hakanud ratast
leiutama ja käiku läks mu vana ja armsaks saanud idee vilditud nõelapadi kaktusena.
Lisandus linavildist algselt potina mõeldud, kuid rohkem taskuna välja tulnud
hoidja, millega nõelapadja telgedele naela või konksu otsa riputada saab.


Kena kevadet!

Anatoolia jäärasarved.

Olen Yrme kodulehel käinud juba mitmeid kordi seda vööd vaatamas.
Lõpuks võtsin asja ette ja tegin ära. Mis mind alguses segadusse ajas ja millega jupp aega
vaeva nägin, oli kõlades lõngade märkimise viis. Siiamaani olin kokku puutunud skeemidega,
kus ABCD või 1234 on märgitud ülevalt alla, sellel skeemil on vastupidi ja ma ei osanud seda
tähelegi panna. Minu oma viga muidugi. Lõpuks ,kui pihta sain, milles asi, parandasin vea ja
vöö tegemiseks ei läinud enam kaua aega.
Nii palju sain targemaks ka, et selle vöö puhul ei tule kasuks väga tugevalt kokku löömine ja
tõmbamine. Vöö algus, kus sai vähem jõudu rakendada, on väljanägemiselt palju ilusam.
Ja üks viga lipsas ka ikka sisse. Kuna muster jookseb töö all, siis ei pannud seda enne tähele,
kui vöö valmis ja raamilt maha võetud sai.


Vöö tegemisel kasutasin suvel taimedega värvitud lõngu.
Vöö pikkus 1.60
22 kõla, lisasin mustrile äärtesse mõlemale poole ühe rohelise rea.

Meeste vanutatud müts.

Järjekordne mudel vanutatud mütsist. Spetsiaalselt meesterahvale. 3x heie.
(kahjuks ei olnud võtta meesmodelli)

Rahvuslikud mänguasjad.

Seekord sellised. Ära tahaks proovida ka vanutatud kampsunist karu, kui
materjalist välja tuleb. Aru ma ei saa, miks ei leia kaltsukatest vanu villaseid
kampsuneid. Aina akrüül ja sekka mõni meriinovillane (mis kahjuks ei vanunud).

Niinimetatud ,,Kihnu titt,, Tori rahvarõiva ainelises riietuses ja vanutatud tekstiilist
hobu. Hobuse lõikeline mõte netiavarustes kunagi nähtud.



Kuna talv kestab veel, on jätkuvalt meeltes-mõtetes- varrastel kootud -vanutatud mütsid.
Allolevatel piltidel ei ole üks ja sama müts. Pikemalt peatuv pilk märkab, et lühemaks muutuvad
kõrvaklapid ja pikemaks venib kuklaalune osa. Eesmärk välja töötada veidi mehisem mudel ja
oma varemvalminud mütsi pikaajalise kandmise tulemusel tean tahta ja hinnata, et ka mütsi ja
jope vahele jääv kael soojas oleks.
Mütsid on kootud 3x st mustast-hallist heidest.














Et talv veel kestab...







A ei ole tige. See on puhas rõõm.
Rõõmu minu blogi külastajatelegi!

Kop-kop! Tere, sõber.



Sõrmikud Muhu mustrites.



Randmeosas vardal 21 silma. Mustriosa säärisekirjast.



Kuni pöidlakiiluni veidi kitsamaks kahandatud.



Kinda seljal mustriosa põlle kirjast.




Lõng 8/2, vardad 1,2
Kirjad raamatust Eesti rahvarõivad (1957)

Arhailise tikandiga hõlmikseelik.

Kohe on tulemas jälle sessiaeg ja tuleb oma viimased jõu- ja ajavarud kokku võtta
ning kodused ülesanded lõpetada- alustada- ära teha. Tikand sai juba mõnda aega
tagasi valmis, toppama jäi töö taas õmblemise taha. Ei saagi aru, miks see õmblemine
viimastel aastatel selline raske ettevõtmine on. Kunagi, nii paarkümend aastat tagasi
sai ju enamus riietest nii lastele kui endale ise tehtud. Või just selle pärast?!

Linasel riidel linane tikand.

Kõike kaunist... võib ju alati soovida.

Aasta kokkuvõte jäi tegemata. Püüan siia talletada siis osa oma viimase aja tegemistest.
Ilmselt jääb midagi kahe silma vahele ja osad asjad ootavad terve komplekti valmimist.
Aga... aasta viimasel päeval sain valmis Pärnu kirivöö, mis valmis ühele väga erilisele
inimesele, Marvi Volmerile, kellega mul oli õnn möödunud aastal tutvuda ja kellest sai minu
praktika juhendaja.
Vöö pikkuseks tuli 2.60 ja villane lõng tume lilla. Värv, mida pildil raske tuvastada on.




Laurstel kirjutab siin meie suurest sussiteost. Minu panus kolme paari näol sai selline.


Vanasti käis asi vastupidi, kes mäletab. Vilt (vildid) all ja kumm (kalossid) peal.
Aga et paremat vormi nr. 42 susside tegemiseks võtta polnud, siis ajasid mu oma
nr. 37 kummikud asja niipidi ilusasti ära.






Kirikindad, kavandatud ja kootud Mulgi mustrite ainetel. Paistu kassikäpakiri ja
meeldetuletuseks veidi vitsa ja tagisid. See oli kooli ülesanne.


Muidu, nii palju kui võimalik, naudin seda võrratut talve. See on sel aastal tõesti imeline.

Riidest kotid on praegu kuum teema. Mul endal on ka üks poekott, mis peale
esimest pesu kokku läks. No selge, rasked ajad, peab kokku hoidma ja vähem
ostma.
Need kotid aga on küll suured. Kohe õige suured. Mõtte nii suurte kottide tegemiseks
sain sel suvel tütre poolt Itaaliast kingituseks toodud suvekotist. Esialgu kahtlesin ikka
küll, et kuhu ma nii suurega lähen. Lõpuks oli ta mu lemmik. Teadagi miks.
Minu koti kallale mu mees igatahes midagi otsima ei lähe. Tuttav teema, eks.







Märgvilditud pajakindad jõulukingiks.




Ja kohvikannusoojendaja. Üritasin talle kassi kuju anda ja sellega võib täitsa rahule
jääda, aga tikandiga küll mitte. Meenutab pigem öökulli. Aga las ta olla. Harutama ei
hakka ja tehtud tööna tuleb ta ikka ära märkida. Võib olla kellelegi meeldib ta just
öökullina.


Kõike kaunist!

Viltimine

...see tuleb ikka ja jälle rohkem päevakorda, kui suuremal hulgal kingitusi
vaja läheb. Need allolevad plaanisin anda laada tarbeks, mida juba mitu
aastat korraldatakse Pärnu kodutute koerte ja kasside varjupaiga heaks.
Asjade kogumise tähtaeg on küll mööda saanud, aga ma usun, et mul
õnnestub nad ikka laada alguseks vajalike inimesteni toimetada.
Nõelapadjad siis. Väikese tootearendusega.

Viies kirivöö.(neljas Tori kihelkonna vöö)

Kolmas Tori oma on veel pildile püüdmata, sest sellega on mul omad plaanid ja
sellest kunagi hiljem. Juuresoleval pildil olevast aga nii palju, et selle tegemise
plaan on tiksunud peas juba oma aasta jagu aega. Täpsemalt sellest ajast, kui
möödunud sügisel teatasin tütrele, et plaanin minna kooli rahvuslikku tekstiili õppima
ja et eriti olen huvitatud kirivöödest. Tore, vastas ta, siis teed mulle vöö. Nüüd ma
siis lõpuks tegingi. Sellise, nagu tema soovis Ole lahke!

Ma ikka mõtlen, et talletaks oma tegemisi. Käin koeraga pikal tiirul ja mõtlen
kena jutu valmis. Ja siis, kui on aeg kirja panna, ei tule. No ei tule seda juttu.
Ega väga palju mõelda ei saa ka. Sõber koer on oma parimais aastais, mis
inimese vanuses on umbes pisut peale kahtkümmet ja hirm tegutsemislusti ja
möllamist täis. Ma teda eriti tihti ilma rihmata ikka luusima ei julge lasta, ja nii
ongi paar korda juhtunud, et tema kassi tagaajamise aktsiooni olen kaasatud ka
mina. Kuna ma aga just samal ajal olen hõivatud olnud mõttetegevusega, siis on
asi minu jaoks lõppenud kõhuli maas. Õnneks ainult pisut marraskil sõrmenukkide
ja sinise põlvega.
Nii et ei tule pikka juttu, ainult kuivad faktid enda jaoks.
Koolitööna valminud nõelkindad on saanud vahepeal peale kaaruspaelas kaunistuse.



Püüan oma suvel taimedega värvitud lõngu realiseerida.


Naturaalne lambavalge ja porgandipealsed (vv).


Õunapuu võrsed (vv) ja kośenill (mj).

Värvid, värvid, värvid.



Nendesse sokkidesse on sisse kootud kõik mu möödunud suvel looduse poolt
antud värvidega saavutatud lõngatriibud. Oli ootust, põnevust ja üllatusi. Minu varasem
arvamus, et taimedega värvides on võimalik saavutada vaid pastelseid toone, sai täiega
ümber pööratud.





Viimase värvimisega saavutatud toonid.
Lilla- kośenill hallil lõngal (maarjajää).
Kollane- porgandipealsed (maarjajää).
Heleroheline- porgandipealsed (raudvitriol).
Pruun- õunapuu võrsed (vaskvitriol).
Beeź- seened (maarjajää ja vaskvitriol)


Selleks aastaks vist aitab. Kuigi tütar küsis mu sellise teate peale, et ise ka usud,
mis räägid. Ma peaaegu et usungi Varsti algab jälle kool ja aeg kulub koolitöödele.

Ilusat alanud kooliaastat!

...


Kõik, paus. Lõngavärvimises, ma mõtlen. Asi on nii kaua mõnus, kui sa ei hakka värvima
saavutamaks mingit kindlat tooni. Mul oli mõte ja mingid ettekujutlused üheks suuremaks
projektiks. Aga värvid ei saanud kuidagi need õiged. No ilusad värvid tegelikult, aga mitte
need, mida olin oodanud. Nagu Juulike ütleb, lõngavärvimine taimedega on loterii. Ja nii ongi.
Tegelikult sai mul valge lõng ka otsa
Need olid mu eilsed mõtted. Täna teen juba plaane, millal uut lõnga ostma lähen ja üks tädi
pakkus porgandipealseid.
Pildil olevad rohelised on tegelikult väikese toonivahega, piibelehed ja porgandipealsed
vaskvitrioli peitsiga. Umbes sama värv,nagu see heledam roheline.
Lilla on tegelikult tumedam, värvitud kuu aega kuuri all seisnud vana
krapileotise ja kośenilliga.
Järgmise vööna sai valmis Karksi kõlavöö, kootud 18 kõlaga ja pea 3m pikk.
Lõng ikka loodusvärvidega värvitud.




Suured tänud kõigile eelnevate postituste kommenteerijatele.

Kośenill.

Mul oli väga vaja lillat lõnga. Paljudel kõlavöödel on ta sees ja kuna olen otsustanud oma
kõlavöödel ainult looduslikult värvitud lõngu kasutada, tuli see töö ette võtta.
Olgu etteruttavalt öeldud, et teistkordselt tõmmist kasutades ei pigistanud mina sealt küll
enam mingit erilist tooni välja. Ju jäi kõik värv esimese laari külge. Ja hästi jäi.
Kośenillitäid.






Vahepeal läks mees metsa ja võttis fotoka kaasa.






Järgmisena lähevad potti need päevakübarad.


Eelmise postituse kommides küsiti, mis lõngaga tegu. Vähemalt viimased 3 x (arvepidamine
on sassi läinud) olen värvimiseks kasutanud Kassari villavabrikus kedratud Hiiumaa Mahetalu
lõnga, millega siiani küll väga rahul olen. Ei ole ta ühegi kõlavöö tegemisel katkenud ega
värvimisel vildistunud. Samas pole ta ei karm ega kare. Väga hea lõng.
Punun nüüd oma lillat vajanud vööd edasi.

Tori kihelkonna kirivöö 2 ja ...taimevärvid.

Ei midagi uut. Viimased postitused siia on ikka väga sarnased.

Teise kirivöö rakendus ei õnnestunud hästi. Algus jäi kuidagi lõdvem ja sellega seoses
läks veidi vöö pikkusest kaotsi. Koos narmastega 2.60


Viimane lõnga värvimine sai alguse Juulikese juures.
Kui tagant poolt ette tulla, siis viimasena paistev kollane on värvitud maapirniga (Topinambur).
Tumedam hallikas roheline sai esimese õrna tooni vesiheinaga ja ülevärvimise
metsviinapuuga. Järelpeits raudvitrioliga.
Järgmine kollane on porganipealsed koospeits maarjajääga. Väga ilus säravkollane.
Vaskse varjundiga pruuni sai õunapuu võrsetega. Peitsiks vaskvitriol.
Kaks esimest sai potti pistetud kohe Juulikese juurest koju jõudes. Paari pestud
ja veel märga lõngavihti oli lihtsalt narr kuivama riputada.
Helesinine on punase jänesekapsa ja maarjajää tulemuseks ja
helehalli sain , kui keetsin just pügatud ebaküdoonia võrseid umbes tunni ja peitsiks
raudvitriol. Lõngal lasin lahuses olla vaid 15 minutit, kuna eesmärk oli saada
veidi tuhmimaid toone. Et teised värvid särada saaks. See on sama, et kui on olemas
juba head rääkijad, siis võiks olla mõni hea kuulaja ka. (aru saab, kes teab)




Tervitused kõigile Oruääres kohalolnutele. Väga armas koht ja väga lahe olemine.
Aitäh teile.

Tori kihelkonna kirivöö.



Muster Anne 476 uurimustööst Tori kihelkonna rahvariietest.



Pikkus koos narmastega kolm meetrit.



Vöö kinnilöömise tugevus on kohati ikka ebaühtlane, aga vöö servaga võib täitsa
rahule jääda.
Uus mustriskeem on juba välja valitud, ikka Tori oma. Aga et kirivööde tegemisele
pisut vaheldust oleks, sai valmis ka üks kõlavöö. Seekord Muhu oma. Taas taimedega
värvitud lõngadest ja pikkust tuli pea kolm meetrit ära.

Taimedega värvimine vol 3, seekord nii, nagu Liis tegi.
Naistepuna ja krapp.

Minu panged seisid nädala kasvuhoones. Üllatas see, et nädalase seismisega
ei kaasnenud ebameeldivat lõhna, kuigi panges, kus värviandjaks oli naistepuna,
oli märgata kerget käärimisprotsessi. Esimestel päevadel oli lõnga värvumine
veidi ebaühtlane. Kartsin, et tulemus jääb laiguline. Õnneks peale kolmandat päeva
oli kõik kena ühtlane. Viimastel päevadel naistepunaga panges enam suurt värvimuutust
ei toimunud. Seevastu krapi puhul oli mul küll tunne, et iga päev oli lõng suts tumedam.
Kauem enam siiski hoida ei julgenud.




Taimedega värvitud lõngast on valminud nüüd ka üks kõlavöö. Mustriskeem on Saarde
kõlavöö oma, värvivalik oma meele järele. Peamiselt seetõttu selline, et siis mul veel
seda krapipunast polnud.




Praeguseks ajaks olen poole peale jõudnud Tori kirivööga. Üritasin selle vöö jaoks ka lõnga
ise värvida. Küll poevärviga. Kõik oli tore selle hetkeni, kui lõnga värvimiseks ette nähtud
aeg möödas oli ja loputama asusin. Kogu lõng oli kena punase- valge kirju. Pärnu
hansalaadalt, Saaremaa villa nime kandvast telgist ostetud lõng osutus mingiks imelikuks
seguks, kus ilmselgelt mitte looduslik kiud sees oli. Nutt oli kurgus. Mitte kunagi enam ei
osta ma villast lõnga tundmatult tootjalt. Täielik tüng ja kohutav pettumus.





Küll visalt, aga ta edeneb siiski.