SEGASUMMASUVILA
SEGASUMMASUVILA
Kui suureks kasvan, hakkan isetegijaks!

Külalisi juba 085576!
30 November 2008
Pruun tigu

Kuna ma olen aparaaditu, siis käin mööda tuttavaid ja palun kenasti (lubades kõigile tasuks oma esimest pensioni), et keegi jäädvustaks mu väikeseid tagasihoidlikke töökesi. Järgnev pilt on mul kaubeldud ühte profimasse aparaati ka, seega kunagi teen kindlasti vahetust ja ehin ennast teiste pildistamise oskusega. Aga nüüd minu pruunis projektist. Tegin teo, mille koda on kootud ja kere on heegeldatud - pidavat veel peremehe nägu ka olema. Tigu on täpselt parajalt suur: mahub hästi ühe Eesti keskmise naisterahva pihku imehästi. Mänguasja taga ilutseb käsitööna tehtud küünal ja seegi on pruun.



Kaunist Algavat Jõulu Ooteaega!
karmen posted @ 21:02 - Link - kommentaarid (6)
27 November 2008
Aasta siis oli 2008
Kallid isetegijad, aitäh, et olemas olete! Täna ei räägi käsitööst, vaid südamest südametesse. Paljud teavad, et see aasta on sõna otseses mõttes mulle jalgamurdev olnud – ja see ei ole nali.

Enne veebruari lõppu kukkusin väga õnnetult. Kuid nagu üks põline Eesti maanaine ikka, nii ka mina käisin hambad ristis koolis ja tööl edasi. Jala tõmbasin elastiksidemega kinni, head matkasaapad otsa ja nii mu igapäevased tegevused edasi veeresidki. Kuna paistetus ei taandunud, siis mai kuus otsustasin ikka arsti juurde minna ja asja põhjalikumalt uurida. Väga piinlik oli kui teatati, et olen kolm kuud ringi jalutanud jalaluumurruga. Muidugi oli piinlik juba selle pärast, et enne arsti juurde minekut kreemitasin end korralikult sisse õrnat sädeleva pruunistava kreemiga (olin seda varemgi korduvalt kasutanud ja väga rahul). Piinlik oli siis, kui arst mu jalgu vaatas ja aknast viskas ühe ilusa päikesekiire otse mu jalgadele ja need sädelesid kui briljandikesed! Ma vist isegi punastasin! See kreem ei ole nii küll kunagi sädelenud, miks ta just sellel päeval pidi nii tegema? Tohter oli ka noor pikk ja nägus meesterahvas... o jah, mida küll see õde võis mõelda, kes tohtriga vastvõtus oli. Kuna ma olin piisavalt kaua ringi kapanud, siis ei olnud asi enam erakorraline, nii saigi operatiivne ravi kirja augustiks.

Kui koju sain haiglast, siis kuulsin ka, et Tintsikul jalg kipsi pandud! Järgmisel päeval tegimegi kokkutuleku Valgas ja vahetasime kogemusi südamest südamesse. Nii hea oli kellegagi oma muret ja üleelamisi rääkida ja eriti lohutav oli, et keegigi tundis sama asja kui mina! Mitte, et ma sooviksin sama tervisehädaga inimest oma kõrvale, vaid tekkis see tunne, et lõpuks ometigi keegi mõistab! Keegi veel leiutab imelike kohvitassitransportimise viise köögist tuppa. Keegi veel tunneb rõõmu, et ühe paari sokkidega saab läbiaetud kaks päeva!

Rääkides kohvikeetmisest, siis minu kodus oli see paras huumor. Nimelt kogu protsessi võib kõrjeldada mõne punktiga.
• Karmen paneb kohvivee keema
• Karmen paneb kohvipuru tassi ja hüppab ühel jalal tassiga tuppa
• Hüppab tagasi kööki
• Karmen hüppab keenud veega tuppa kohvitassi juurde ja valab selle täis
• Hüppab tagasi kööki
• Karmen võtab külmkapist piima ja hüppab tuppa, valab kohvile piima
• Hüppab tagasi kööki ja paneb piima tagasi külmkappi
• Karmen hüppab ühel jalal tuppa, istub kohvitassi taha, lõõtsutab peaaegu hinge seest välja ja on liiga väsinud, et kohvi jooma hakata.
Vat see on kui täis kohvitassiga hüpata ei oska..



Eria, tänan, et oma invatakso teenuseid pakkusid! Kui mul oleks sellest invatakso sildist pilti, siis just siia ma selle lisaksin, et kõik võiksid näha, kui kiiksuga meiu huumurimeel ikka on!

Võib siis lühidalt öelda, et sellel aastal olen ma longanud oma jalga 9 kuud. Sellest ajast olin kipsis praktiliselt kaks kuud ja lisada sellele ajale veel kaks nädalat, siis saab aja, mille liikusin karkudega. Nüüd liigun omal jalal, lonkamine lööb veel välja kohati – kui on liiga pikk teekond või liiga kaua jalagadel seistud. Aga ma saan ise kõndida omal kahel jalal!

Kui jalg väga paistes on siis ma ikka veel ei häbene jalgu kõrgemale tõsta ja vajaduse selili heita ja jalad taeva poole ajada, et saabas jälle jalga mahuks. Vähemalt teistel on lõbus, nagu üks isetegija ütles: ma pidavat paras huumor olema.

Aasta ei ole veel läbi. Sellel nädalal tõdesin, et mul peab olema vähemalt 100 kaitseinglit, kellel on turbotiivad. Kui tuleb aeg ja saab aastale 2008 punkti panna – siis vist võin alles kergendusega hingata ja uut puhtalt lehelt alustada.

Teile soovin terveid jäsemeid ja jätkuvat rõõmsameelsust! Olge ikka sama toredad!


karmen posted @ 23:48 - Link - kommentaarid (10)
14 November 2008
Taarakoguja ehk kuidas Helsinki Sanomast sai punutud korv

Mul mees kogus oma joogitaarat keset köögitöötasapinda. Ja kuidagi ei võtnud omaks ideed, et pudeleid kappi koguda. Mõtlesin igasuguseid variante ja jäin pidama korvikesel. Järgmised paar päeva jooksin õhinal ukse juurde, kui kuulsin, et post saabus. Mees juba hakkas imelikult vaatama, et rämpsposti saabudes naerunägu ette lõi.

Korviks läks terve suur ajaleht ja peoga rämpsposti juurde.Lõpp mõõtudeks 41x36cm ja kõrguseks 16cm. Tegelt päris suur tuli teine. Ainuke paha asi kogu selle tegemiseprotsessi juures on, et käed läksid hirmus mustaks - oleks vabalt pakkunud konkurentsi korstnapühkijale! Nüüd on meil olemas spetsiaalne taara koht! Aitäh idee algatajale!
karmen posted @ 11:11 - Link - kommentaarid (6)
085576 visitors