Üle pika aja ka midagi natukene asjalikumat.
Valmis üks katsikukingiks tehtud kleidike:

Mulle jubedalt meeldib see puuvillane lõng, millest kleit tehtud on: Phildar Fanion. Fantastilised värvid ja katsudes väga mõnus, samuti mugav kududa. Üks ports sama lõnga on veel ootel, et pojale suvine kampsun kududa. Kui veab ja selle kleidi tulevane omanik veel oma ilmale tulekuga natukene ootab, ehk jõuan kleidi juurde ka pisikese mütsikese veel kududa.
Lisaks kudusin pojale ühe lihtsa villase vesti. Kui laps haige, et rind ikka soojas oleks ja kael kaetud. Lõnga ei oska kahjuks öelda. kasutasin ülejääke.

Tere, üle pika aja!
Näitan siin üht paar päeva tagasi valmis saanud särgikest, millele proovisin esimest korda ise midagi kangavärvidega teha. Särk läks kingiks ühele õnnelikule pisikesele tüdrukule, kes fännab lambaid. Pildid särgi seljal on internetist maha viksitud

Tere üle väga pika aja! Blogi on olnud varjusurmas juba enam kui pool aastat.
Aga siin on põhjus, miks ma pole pool aastat blogisse midagi lisanud ja samas on siin pildil ka põhjus, miks nüüd taas kirjutan:



Seega, minu poole aastane poja sai endale hästi sooja talvemütsi. Kootud on ta täispatentkoes, seega kahekordne ja tõeliselt soe. Lõng on superwool ja äärtesse heegeldasin karvaks Novita Foxit. Kudumist alustasin kõrvadest (mõlemad kõrvad korraga ühel vardal, et saaks ikka täpselt samasugused) ja kui need piisavalt suured olid, kudusin ringselt mütsiosa juurde.
Külje pealt kah:


Kuna nüüd on poiss juba piisavalt suur, et endaga ka ise veidi tegeleda, on minul ka veidi rohkem vaba aega. Ja veidi rohkem aega loodetavasti ka käsitöö jaoks. Juba ostsin 10 tokki lõnga (vararealiseerimiskeskusest Tartus Turu tn-l. Hullult hea koht!). Vaatan kas võtan veel sel talvel ette talle kampsiku kudumise või hakkan tasakesi järgmiseks talveks midagi sooja talle tegema.
Lähiaja käsitöötegemised on aga mul teada - kolme toa jaoks on vaja õmmelda nii paksud kui ka õhukesed kardinad. Huuuh!

Tegelikult sai mu heegeldatud lapitekike juba mõnda aega tagasi valmis, aga ma ei suutnud temast kuidagi söödavat pilti teha ja ei suuda siiamaani. Samamoodi ei suuda ma otsustada kas peaksin need lokkivad ääred sirgeks venitama või ta täitsa meeldibki mulle sellise veidi lokkivana (oleks pidanud ühekordsete sammastega tegema ääred, nagu kogu tekk, tegin aga kahekordsetega). Lapid on muidu kõik ükshaaval enne kokku õmblemist venitatud. Pildi pealt ei ole kahjuks aru saada ka päris õigeid värve, need on tegelikkuses kirkamad.

Lõng on Erica (50% villa, 50% akrüüli, heegelnõel 3,5). Nagu siin kunagi kurtsin, sai kollane lõng äkitselt otsa ja poes teda enam olemas ega tulemas polnud. Tänu virmalisele foorumist sain teda siiski juurde, aga natukene tuli ikka puudu ja nii heegeldasin viimase lapi paar rida Novita Heleniga, mis oli täpselt sama värvi, aga koostiselt 100% polüakrüül. Naljakas, et niisama vaadates pole lõngavahest aru saada, aga pildi peal on see vist siiski näha. Tekikese mõõdud on umbes 80x80cm (oleneb nüüd kas panen ääre pressi alla või mitte).

Ükspäev tuli tuju teha ka ühed pisikesed papud päris vastsündinule. Kasutasin isetegija õpitoast pärit õpetust, kudusin veidi karvase lõnga Peacock´s Feather (50% kitsevill, 50% vill) kokku TitanWool Merinos Extraga (100% meriinovill), kuna mõlemad on kaunikesti peenikesed lõngad. Aga kui ma neid papusid vaatan, siis mõtlen, et nii pisikest jalalaba ei ole vist küll olemas. Eks näis siis, kas mahuvad jalga või tuleb poole aasta pärast hoopis jõulukuusele kaunistuseks riputada
Need on aga nii lihtsad papud, et arvatavasti koon ühe suurema paari ka veel.

Kudusin täiesti tavalise valge titakampsiku. Läksin Abakhani nööpe otsima ja jummel, milline valik! Tekkis kohe isu osta viis erinevat nööbikomplekti ja neid siis vastavalt tujule vahetada. Igatahes lõplikult jäid sõelale jalgpallinööbid, mis tavalisest valgest kampsunist veidi lõbusama valge kampsuni teevad.



Lõng: Novita Wool

Lapitekike, mille kavandi arvutis tegin, sai nüüd valmis. Pean siinjuures taevani kiitma oma sammu lõpuks ära osta lapitamise vahendid. Kohe teine asi on töötada ja ka tulemus on hoopis korrektsem. Ei ole pärast vaja meeletult energiat kulutada defektide peitmisele. Super asi on lõikematil olev joonestik kandipaela lõikamiseks. See oli vist elus esimene kord, kui ma ei kirunud ennast seepärast, et otsustasin kandi ise teha, mitte valmiskanti poest osta.
Tekikest oli pildile veidi raske saada, tuul nii kõva, tekk ei tahtnud nööri peal paigal püsida.





Lisan veel suured tänud zoocollile, kes mulle puuvillast niiti muretses (uskumatu, et see selline defka kaup), tänu millele sai tekk tehtud nii, kuis peab - puuvillane kangas õmmeldud puuvillase niidiga.

Lisaks avastasin, et need lapitamise vahendid on suurepärased ka niisama õmblustööde juures. Õmblesin ühe raseda seeliku ja sain täitsa ilma lõike tegemiseta hakkama, sest kõik sai täpselt tänu joonlauale ja lõikematile välja lõigatud.

Lisan ka siia abipalve, mille foorumisse riputasin:
Ehk on kellelgi jäänud üle kollast Erica lõnga? Kas tokk või kaks või kas või pool tokki. Endal vaja lapitekikene lõpetada, aga lõng sai otsa ja Liannis rohkem pole ega tule ka.
Sel pildil ülemine:


Või oskab keegi soovitada enam-vähem sama tooni ja sama koostisega (50%vill, 50% akrüül, 50g=116m) lõnga?

Miskipärast on see minu puhul nii tüüpiline, et otsa saab just seda tooni lõng, mis on ka poes otsas ja mida juurde ei tellita Kui ma ikka seda kollast kuskilt ei leia, tuleb lapiteki "kontseptsioon" kuidagi ümber mängida, mõnelt olemasolevalt lapilt kollane osa üles harutada, et saaks pooleliolevad lapid lõpetada ja mingi muu toon selle kollase asemele leiutada ... kuigi ei tahaks.

Aga see-eest on mul lõpuks ometi olemas täielik lapiteki tegemise komplekt: 45x60 cm lõikematt, 15x60 cm joonlaud, 45mm Olfa lõikur, spetsiaalsed lapitööks mõeldud pikad nööpnõelad ja masinaga õmblemise nõelad. Lisaks veel hankis zoocoll, hea inimene, mulle Tallinnast puuvillast niiti . Aga samas ma katsun vaatamata lõngapuudusele siiski enne heegeldatud teki valmis saada ja siis õmblemise kallale asuda.

Mida teeb käsitööpisikuga inimene siis, kui tal on igav, aga samas on ka jube laiskus peal? Õige vastus: koostab arvutis kavandeid
Mul on ostetud kangas, et õmmelda üks beebitekk. Pildistasin kanga üles ja mõtlesin Photoshopis, kuidas ta paigutada. Praegu tegin ainult keskosa, äärt ei viitsinud. Pildid jäid tagurpidi ja triipe tuleb ka reaalis rohkem sättida, aga üldjoontes peaks tekk tulema selline (tegelikkuses on värvid erksamad):

Nüüd pean veel endale lapitamise töövahendid ära ostma, mis tükk aega juba plaanis on, ja siis on vaja oodata ilmutust, mis tegutsemistuhina tooks.

Teine lapitekk on mul pooleli. Heegeldatud. Pildistasin ka selle olemasolevad ruudud üles ja mõtlesin, kuidas nad paigutada ja mida kui palju veel heegeldada. Lapid on praegu pressimata ja lopergused. Aga tulemus võiks olla midagi sellist:

See siis ka beebikas. No ja mingi ilus äär tuleb talle ka juurde heegeldada, aga sellele mõtlen siis, kui kõik lapid valmis ja ühendatud.

Nüüd peaks ennustama, millal ma päris tööd siia üles riputan ...

Üks Isetegija foorumi kasutaja saatis mulle mõnda aega tagasi kirja, et tema pisikesel poisil on koguaeg marlimähe kaisus ja tahaks pojale mingit sedalaadi rätimõmmit. Võtsin siis kätte ja proovisin ise midagi analoogset teha. Ehkki sellist karvasemat sorti pehmet kangast oleks poest saanud, otsustasin kasutada naturaalsemaid kangaid - puuvillast flanelli ja stretši. Kuigi karu pea oleks pidanud lõike järgi ümmargune olema, kiskus ta vatiini täis toppides väga pirnikujuliseks ja tegu oli pigem koaala kui tavalise mõmmikuga. Lõpuks sain siiski ka veidi ümarama vormi kätte, aga see kadus sünnitrauma tagajärjel Ehk siis karu keha ümber pöörates olin "puusad" liialt kitsaks jätnud ja sealt vahelt pead välja punnitades läks nägu jälle veidi laperguseks kätte.
Aga selline ta tuli:



Iseenesest lihtne asi, vaatame, kuidas sihtgrupp selle vastu võtab

Kevad tuli ja nõudis kohe üht veidi õhemat mütsi. Tegin siis kiirelt ja lihtsalt ühe natukene karvase, aga hästi kerge (kaalult ja ka mustri/lõike poolest) mütsi. Mõtlesin algul, et nikerdan sinna paar lillekest ka juurde, aga praegu vaatan, et las ta olla lihtsalt selline pärlkoes karvapall. Aga eks näis, võib-olla mõtlen veel ümber.

Lõng on Katia Danubio, 76% vill, 24% polüamiid. Varras nr 4,5.

Kaks posti ühe päeva jooksul. Pean ju oma muffini-vastlakuklite pildi ka siia panema. Täitsa töötas see muffinivormides kuklite küpsetamine. Kuna ma aga ise suur vahukoore ja vastlakukli fänn pole, panin kuklitele veidi haput täidist. Lihtsalt moos tundus igav, seega püreestasin mandlimartsipani jõhvikatega ära, tuli selline mõnus magushapu kreem, mis neutraliseerib minu jaoks liig lääge vahukoore maitse

Tegelikult sai mul juba tükk aega tagasi valmis titekampsik, aga kuna ma ei leidnud talle kuskilt sobivaid kinniseid, siis päris lõplikult valminuks ei saanud kampsunit lugeda. Nüüd sain lõpuks ühest Võru poest haagid, mis ... ajavad asja ära.
Kampsuni lõige ja muster on pärit Lea Extra Baby ajakirjast. Natukene oli selle lõikega jamamist, sest varrukad tundusid kuidagi väga kahtlaselt lühikesed olevat. Mõõtsin siis ühe titepluusi varrukate järgi, et peaks poole pikemad kuduma. Kukkus aga välja nii, et nüüd on nad veel lisaks laiad ka (kuigi nii laiad, nagu lõikes ette nähtud). Igatahes originaallõike järgi oleks olnud tegu küünarnukkideni varrukatega, olgu siis pigem pikemad ja laiemad. Üles saab alati keerata.



Ja siin siis ka muster veidi lähemalt:



Mulle meeldib, et muster ei ole päris tavaline palmik. Mõnus oli seda kampsunit muidu kududa. Ahjaa, lõng on miskine BBB Baby Cotton (65%puuvill 35% eee ... seesama dolan, mille kohta foorumis millalgi küsisin, et mis asi see on).

Siin on aga praegu käsil oleva projekti lõngad:



Mis nendest tuleb, praegu veel ei ütle. Eks siis näitan, kui valmis saab. Aga on ju ilusad kevadised värvid?

Ja lisaks kõigile ilusat vabariigi aastapäeva ja mõnusat vastlapäeva. Minu kuklid rändasid just ahju. Kes ütles, et vastlakukleid ei tohi teha muffinivormi sees?

Pole väga ammu siia midagi kirjutanud. Mitte, et poleks millegagi hakkama saanud, aga pildid on kõik jäänud kas tegemata või fotokasse seisma.
Täna aga läks oma uude koju üks brünett nukutüdruk, taaskord minu ämma looming:




Kleidike nuku seljas on pehmest peenetriibulisest velvetist. Lisaks sokikestele on tal jalas ka väikesed nahast papud ning kleidi all on ka puhvpüksikesed.

Leidsin arvutist ka emale jõulukingiks tehtud asjade pildid.
Suvel, kui sõbrannale pulmalippu tegin päikeseprindiga, tegin esmalt ühe proovilapi. Muster tuli ilus, aga ma ei osanud tol hetkel selle riidega miskit peale hakata. Nüüd tahtis ema endale jõuluks põlle, tingimusel, et ma teen selle kodus käepärast olevatest materjalidest. No ma siis tegin:


Põllel on kõhu peale peidetud ka salatasku.

Samuti tahtis ta pajalappe, tingimus materjaliks sama, mis põllel. Otsisin siis vanad kangaülejäägid välja ja juhtus nii, et pajalapid ja põll tulid samades toonides:

Näitan nüüd oma ristimiskleidikest ka lapse seljas. Pildil on kleit küll natukene segamini läinud - ei seisa ju lapse seljas nii, nagu sa selle sätid. Aga muidu istus kleit väga hästi ja jäin rahule (pildil justkui kisuks käeaukude juurest, tegelikult mitte. Ja aluskleidi seelikuosa on ka kuskile kõhu alla rändama läinud ).


p.s valged sokid on ka juba siit blogist tuttavad

Selveris olid nädalavahetusel kõik raamatud -20%. Ma ju ei saanud jätta ühte käsitööraamatut ostmata.