Murjami käsitööpäevik
Murjami käsitööpäevik
29 September 2012
Midagi meie pisipreilile.

Lõng BBB Baby Alpaca Mix


Lõng Mignon, 100% meriinovill
Murjam posted @ 12:50 - Link - kommentaarid (3)
12 Veebruar 2012
Juba ammu sai pojale valmis kampsun. Ja tõele au andes alustasin selle kampsuni tegu enam kui aasta tagasi. Vahepeal tulid muud tegemised ja päris lõpetamiseni jõudsin kuskil sügisel. Õmblesin kampsuni kokku ja siis tuli poja teatega, et kas ma kampsunile ikka nööbid ka ette õmblen. Olgu, miks mitte. Valisime koos minu nööbikogust nööbid välja ja hakkasin neid ette õmblema. 2-aastane mehike arvas aga, et temal on ka vaja mind aidata ja krabas imekiirelt mu kõige teravamad käärid enda kätte. Ma ei jõudnud veel reageeridagi, kui juba oli kampsuni varrukasse lõigatud suur auk. Oeh!!! Mis seal siis ikka, asusin kutsumata auku lappima, aga see lappimine võttis lõppviimistlemise isu ära ja nii see kampsun jälle seisma jäigi. Nüüd siis sai lõpuks kaelusesse lukk õmmeldud ja viimane lihv antud. Tegu on minu esimese raglaanlõikelise kampsuniga, raglaani osa on kootud ühes tükis ringvarrastel. Mulle selline kampsuni tegemise viis meeldib! (kui antud juhul ajaline faktor kõrvale jätta )
Kampsun on kootud maavillaste lõngadega, krae on seestpoolt poest ostetud pehme villase lõngaga, et poleks kare. Parim riideese praeguseks külmaks talveks!
Täna sain kampsuni lõpuks ka pildile, kui poja oli nõus hetkeks oma personaalnäituse avamise puhul poseerima:

Murjam posted @ 15:21 - Link - kommentaarid (3)
29 Jaanuar 2012
Juba mõnda aega tagasi katsetasime lapsega kodus soolataina tegemist.





Lasin lapsel endal mõnuga kõike ise teha, alates jahu-vee-soola mõõtmisest kuni segamise-mudimiseni. Lõpuks voolisime-küpsetasime ja värvisime koos. "Kaneelisaiakestele" puistasime vahele päris kaneeli ja need lõhnavad siiamaani ehtsalt.

Tulemus oli tõeliselt hõrgutav ja siiamaani on isu siit mõni asi nahka pista.



Kuidas soolatainast teha? Loe SIIT.

Murjam posted @ 13:47 - Link - kommentaarid (2)
04 Jaanuar 2012
Vanal aastal sai veel paar käsitööprojekti lõpule viidud. Esiteks olin otsustanud katsetada projekti "Kuidas 0 sendiga teha jõulukink, mis lapsel silmad särama paneks?". Kuna meie poisil on katusealusesse nurka tehtud oma pisike mängunurk, siis võtsin ette ja õmblesin mängunurga ette väikese majakese. Selleks leidsin kodust kunagi ammu ostetud puuvillased kangad, värvisin kangavärvidega detailid peale ning kinnitasin kardinatrossidega postide külge. Majake ilmus mängunurga ette jõululaupäeva hommikuks ja väga lahe oli vaadata väikemehe imestust, kui ta selle ärgates leidis. Kuna kuuse all oli igaks juhuks, kui omavalmistatud kink ei peaks lapele rõõmu valmistama, ka päris kingitus, siis mingi hetk ei osanud poiss valida kumma kingiga tegelda - mõlemad meeldisid väga! Ja siit pildilt peaks särasilmad küll näha olema (ka issil ).





Täitsa kogemata tuli maja samades toonides nagu Pipi Segasumma suvila.

Teine projekt oli teha lapsele jõulupidudeks sobilik riietus. Väga "originaalse" mõttena otsustasin õmmelda päkapikukostüümi. Aga siiski mitte päris mainstream välimusega punase-valgega kostüümi, vaid punase-rohelisega. Selleks kasutasin kleidisametit ja lõiked kombineerisin erinevatest lõigetest kokku. Lisaks sai poiss kostüümi juurde vilditud punased sussid.




Kaunist ja teguderohket uut aastat kõigile!

Murjam posted @ 13:02 - Link - kommentaarid (2)
15 Detsember 2011
Tegelikult oli see juba aasta alguses, kui otsustasin proovida beebiteki viltimist. Oli ju vaja üsna pea katsikukinki ja külmaks veebruari ilmaks paistis üks mõnusalt soe vilditud vankritekk just õige kink olevat. Juhtus aga, et seda katsikule minekut sai muudkui edasi lükatud ja seega ka teki lõplikku valmimist. Tõele au andes ei ole ma seda pisikest ilmakodanikku senimaani näinud, aga kui kõik hästi läheb, siis paari päeva pärast saab see viga parandatud ja seepärast tuli ka poolik tekk ruttu välja otsida ja ära lõpetada. Tekike on selline igas mõttes karune ja kuna piiga nüüdseks juba üsna suur, siis sobib ka hästi kelgutekiks. Igal juhul oli mul teki äärt heegeldates enda jalgadel küll mõnusalt soe ja oleks tahtnud end selle teki sisse kerra kerida.



Murjam posted @ 12:18 - Link - kommentaarid (1)
05 Detsember 2011
Nüüd tuleb üsnagi mitte-käsitööalane postitus. Aga kuna olen teemaga seotult siin varem ühe postituse teinud, siis annan endale andeks.
Vähem kui aasta tagasi avanes mul ootamatult võimalus hakata poodi pidama. Otsustasin ses vallas kätt proovida, saagu mis saab. Algul veebipoega ning suvel sain valmis päris poe, mida ka siin oma blogis näitasin. Nüüdseks olen oma lähedaste abiga üles ehitanud armsa ja südamelähedase poe, millel on maailma kõige toredamad kliendid. Kuna minul on nüüd aeg edasi liikuda, siis otsin huvilist, kes sooviks mult poe üle võtta. Parim variant on kosilane, kes jätkab sama poe (võimalik jätkata samades ruumides) ja veebipoega, aga kui sellist kosilast ei leidu, siis on võimalik ka erinevaid asju eraldi müüa (kaup, sisustus, veeb jne). Palun lahkelt seda infot jagada ja huvilistel kirjutada info@pintpant.ee või helistada 53422826. Minu poolt on igakülgne abi alustamiseks garanteeritud. www.pintpant.ee

Murjam posted @ 13:56 - Link - kommentaarid
26 November 2011
Kui avastad päev enne esimest adventi, et lapsel pole päkapikusussi, mida aknale panna, tuleb kiirelt tegutseda. Hommikul vill vormi peale, käed seebivahus tööle ja suss ahjule kuivama. Vahepeal võtsin ette seebiteo. Kaalusin erinevaid rasvu potti ja ise omaette natuke kirusin, et Hobipunkt on seekord kakaovõi pannud niiviisi karpi, et seda sealt kuidagi kätte ei saa (varasemalt on olnud tükkidena). Ja juba järgmisel hetkel oli mu hommikul teritatud nuga kakaovõi karbist läbi tunginud ja minu sõrmes. Egas midagi, lasin traumapunktis sõrme veidi õmmelda ja lõpetasin koju jõudes seebiteo. Õhtul palusin pojal endal valida nööpe, mida sussile õmmelda, sest suuremateks kaunistamisteks pole hetkel lihtsalt sobivat kätt. Tulemus sai selline:


Murjam posted @ 19:32 - Link - kommentaarid (4)
21 November 2011
Naised, nüüd on selline lugu, et ma tahaks veidukesest kraamist lahti saada. Ostsin umbes aasta tagasi suuuuure kotitäie nahajääke (nii u. 40 kilo). Aga kuna mäletan, et väikses koguses nahajääke oli siis raske kusagilt leida ja kuna ma usun, et ma kogu seda 40 kilo ära ei kasuta, siis olen nõus seda lahkelt soovijatega jagama. Peamiselt on seal kotis helepruun ja mõnusalt sügavat tooni tumepruun nahk, sekka ka musta ja ehk midagi veel. Tükid on täiesti normaalse suurusega, annavad nt sussitaldade jagu korralikult välja (selleks nad saidki mul ostetud).
Kui kellelgi on kauba vastu huvi, siis võiks mulle kirjutada info@pintpant.ee aadressile. Hoian nahku oma poes laos (Teguri 45, Tartu), kodus lihtsalt pole ruumi. Aga ostusoovi korral peaks ma kaalu kodust kaasa võtma, seepärast võiks oma huvist ette teada anda. Hinnaks küsiks 4 eurot kilo.


Murjam posted @ 20:01 - Link - kommentaarid
03 November 2011
Poja sai endale veidi soojema sügismütsi. Seekord kudusin siis soonikusse läbipaistvat kumminiiti ja see hoiab tõesti mütsi ilusti vormis. Lõngaks Novita Alpaca, olen sellega päris rahul, mõnus kududa ja tundub, et ei veni välja ega lähe topiliseks. Türkiissinine tutt on muidugi kohustuslik element.

Kaseseemned on jõudnud juba palmiku vahele potsatada:
Murjam posted @ 12:54 - Link - kommentaarid (1)
16 September 2011
Kudusin pojale mõnusa sügismütsi. Päris villast ei tahtnud teha ja paljas puuvillane ei tundunud ka hea. Aga leidsin siiski Katia Pima Cotton lõnga, mis on katsudes hoopis mõnusam ja pehmem kui tavaline puuvill. Vardad oleks võinud aga veelgi väiksemad olla. Soovituslik oli 3,5-4, mina kasutasin 3,25 varrast, aga tunnen, et ikkagi oleks tugevam kude olnud parem. Ega praegusel ka väga häda pole, kardan vaid, et ehk venib liialt välja.



Poja demonstreerib siin pildil tegelikult mitte mütsi vaid oma päris esimest lastehoius tehtud asjakest:

Murjam posted @ 19:43 - Link - kommentaarid (4)
04 September 2011
Kurtsin kunagi, et pojale vilditud sussid ei saanudki taldu alla, sest üks suss jõudis enne ära kaduda, kui mina taldadeks sobiva naha leidsin. Olin juba 100% kindel, et poiss viskas sussi prügikasti ja see on läinud kõige kaduva teed ning alles jäänud paariline hakkab edaspidi aknalaual päkapikusussi rolli täitma. Aga oh imet! Hakkasin vanu pappkaste vanapaberikonteinerisse viima ja õnneks voltisin nad enne viimist kompaktselt kokku. Ühe kasti seest leidsin kadunud sussi!!! Nüüd mõlemal sussil tallad all ja värskel lasteaiamehel on hoius vahetusjalatsid olemas

Suuremaks käsitöötegemiseks pole suvel mahti olnud, aga sügisel loodan siiski taas käsitöölainele häälestuda
Murjam posted @ 11:49 - Link - kommentaarid
20 Juuni 2011
Tere jaani-eelset aega kõigile!
Minul pole ette näidata ei suuri Haapsalu salle, uhkeid helmekeesid, heegeldatud booleroid ega muhu tikanditega susse. On vaid üks pildike ühest heegeldatud puuvillasest mütsist, mille pojale päikese kaitseks tegin. Nokaga, et põletav päike silmi ei rikuks, kuna parajasti oli meil päevakorras silmapõletiku ravimine. Et poiss keeldus mulle poseerimast, siis sain teha kiirelt ja salaja mõne klõpsu.


Tegelikult tuleb aga tunnistada, et viimased kuud on siiski ise tegemise tähe all möödunud, kuigi mitte siinse foorumi klassikalises mõttes. Avasin nädal tagasi oma poekese, mille kõik oma kätega sisse seadsime. Kallis abikaasa ehitas puidust sisustuse, õde aitas seintele joonistusi teha ning ise vurasin muude toimetuste kõrvalt mõned kardinad valmis. Näitan ka teile tulemust ja kutsun kõiki Pint-Pant poodi külastama! Ja kindlasti koos lastega, sest lastele mõeldes see pood tehtud saigi!




Murjam posted @ 19:32 - Link - kommentaarid (2)
06 Mai 2011
Homme on Tartu kesklinnas kevadlaat! Mina löön letti väikse valiku lastesusse ja väga mõnusaid seepe, minuga samas letis on sõbrannad, kellelt saab osta ehteid, keraamikat ja kindaid. Tulge vaatama!




























Murjam posted @ 18:41 - Link - kommentaarid (3)
30 Märts 2011
Üle mõne aja saan näidata jälle kahte sussipaari, mis on kiirete toimetuste kõrval valminud. Need lähevad taaskord siniste susside seeriasse, mis mult telliti.
Meestesussid nr 43


Kliendi soovil said nad sellised tagasihoidlikud. Ja ega meestesusse ju ei kuhjagi mingite eriliste kaunistustega üle.

Naistesussid nr 39


Kiired ajad on mul olnud aga seetõttu, et ühel õhtul last magama pannes tuli mul mõte teha oma väike firma. Ja kuna ma olen juba kord selline, et kui mingi mõte tuleb, pean selle koheselt ka teoks tegema, siis olen nüüd oma 2 kuud ainult selle mõtte teostumise nimel töötanud ning eile lõpuks sai mu väike poeke valmis. Kui nüüd väga suur surmapatt ei ole, siis lisan ka siia oma poe aadressi. Pint-Pant veebipood müüb nimelt kasutud lasteriideid. Esialgu internetis, suvest loodetavasti ka Tartus kohapeal suurtes avarates ruumides. Kohapealsesse poodi on plaanis müüki panna ka midagi meelepärast käsitööinimestele Siit ka üleskutse, et kui kellelgi on mingeid soove mõne asja järele, mida on muidu raske leida, andke mulle teada ja ehk saame aidata! Praegu aga - tere tulemast meie veebipoodi!
Murjam posted @ 12:52 - Link - kommentaarid (1)
02 Veebruar 2011
Olen endiselt sussilainel. Kõik sõbrad-tuttavad, nähes millega tegelen, tahavad nüüd ka omale sooje susse, nii et sussivabrik on täies hoos. Või noh, nii palju kui on võimalik ühe 1,5-aastase poisipõnni kõrvalt neid susse teha; mitte üle paari tunni päevas tema uneajal.

Nr 39 lillad sussid:


Nende sussidega juhtus nii, nagu tihti ikka juhtub. Et üks apsakas võib hoopis väga äge välja näha. Neil on sisemine pool tehtud rohelise ja pealmine lilla villaga. Roheline tungis aga lillast nii lahedalt läbi, et jääb mulje justkui oleks sussid taotluslikult sellised natukene samblased.

Tallad kah:


Need väikesed sussid (u nr 23-24) rändavad Austraaliasse. Sealgi olevat nende talvel põrandad üsna külmad ja vaja varbad soojas hoida.


Murjam posted @ 12:05 - Link - kommentaarid (1)
27 Detsember 2010
Tere kõigile siin kahe püha vahel! Jõulud on edukalt üle elatud ja saan nüüd ka mahti näidata, mis minul sel aastal jõuluvana kingikott rändas. Jõudsin oma sussiteomaratoniga ühele poole, et kõik pisikese sugulased-tuttavad endal ikka jalad soojaks saaksid.
Lubage esitleda: sussitutipuu!



Ja kõik sussikesed lähemalt:










Viimased on beebipapud varsti roomama hakkavale tirtsule. Kui kõigil teistel sussidel on täisnahast tallad, siis nende peal katsetasin hoopiski silikooni, sest seda sai panna ka sussinina peale, et varbaotsad pisikest roomajat ikka edasi aitaks, mitte ära ei libiseks.

Sussiteo vahele tegin ka ühe teise katsetuse. Natukene on üle visanud need tavalised valge ääre ja valge tutiga päkapikumütsid. Kolasin netis ringi, et näha milliseid päkapikke meil üle maailma veel leidub. Leidsingi ühe vahva kõvera tipuga mütsi, aga kahjuks ma ei suutnud teda nüüd uuesti netiavarustest üles leida. Igatahes minu mütsike tuli selline kõverik:

Mütsi saab kanda kahtepidi:

Sel aastal poja selle mütsi kandmisest veel eriti vaimustuses polnud Eks näis, mis järgmised jõulud toovad


Murjam posted @ 12:56 - Link - kommentaarid (2)
07 Detsember 2010
Panin just laadima meie pühapäevase Tartu isetegijate jõulupeo pildid. Kuni need laevad, näitan meie eelmise kokkusaamise tulemust - minu esimene ise tehtud seep Kessu juhendamisel. Pilt tuleb siia Tintsiku soovil.



Baccara seebile lisasin speltakohvi puru ning pealt kaunistasin kuivatatud pisikeste tšillikaunadega. Seebiteo päeval olid need kaunad veel üsna kaunid punased, nüüd on punane küll tagasi tõmmanud, ent pole õnneks siiski päris pruuniks läinud, nagu algul kartsin.
Niih, nüüd sai seebipilt tehtud ja võib minna seepi lõpuks ometi proovima!

Näitan ka meie pühapäevase kokkusaamise tulemust. Proovisin vannipalle teha silikoonvormi, aga see asi ei kõlba ikka kuhugi. Lasin neil seal vormis päevakese seista (sest pühapäeval ei saanud neid sealt kuidagi kätte). Kaks roosat mummu tulid enam-vähem tervetena, aga ikka veidi pudenesid, teised läksid täitsa katki ja pruune polegi ma veel sealt kätte saanud Hobipunktist tellitud vannitableti vorm ei kõlba ka vist kuskile, liiga õhukesed jäävad need tabletid ja lähevad katki.

See aga ei tähenda, et vormide sisu kuskile ei kõlba. Vastupidi! Le_.li juhendamisel tehtud vannipallid on täiesti jumalikud. Proovisin juba ühe ära ja unustasin ennast vanni mõnulema Aitäh Sulle, Leili!

Ja nüüd said ka pühapäevased pildid laetud. Praegu pole kahjuks aega pikka juttu juurde kirjutada, panen ainult lingi.
Kuid näitan siiski ka seda imearmsat kingitust, mille mina päkapikult sain!



Suur-suur aitäh veelkord Laimale!

Mina ise pistsin päkapiku paki sisse mobiiltelefoni laadimise koti. Kuna sattusin pakkimisega nii tuhinasse, tuli pilt meelde alles siis, kui kink pakis. Seega pildistasin kingitust siis, kui see oli juba uue omanikuni jõudnud


Muidu veedan oma päevi sussiteo lainel. Kõik pisikesed tuttavad põnnid ootavad sooje susse jõuluks! Mul nüüd ju kodus 12 kilo Hiiu villa, mis kõik vaja ära kasutada!
Murjam posted @ 13:49 - Link - kommentaarid (3)
28 November 2010
TALVINE SOOJUS

Valmisid minu esimesed sussid, millega ma ise ka tõesti rahul olen. Poja sinised pooleli jäänud sussid pole ikka veel kuskilt välja tulnud. Kuid nende kahe sussipaari puhul oli nii selgelt näha milline vahe on villal ja villal. Sinised sussid olid tehtud Jõgeva villast, need värsked aga Hiiu villast ja Pilvelammaste omast ning peal on õhuke kiht kirjut ... heide moodi asja, mis koosnes äkki meriinovillast (vabandust, aga praegu ei suuda enam täpsemalt tuvastada mis see oli). Kui hea oli neid viltida! Seda nühkimist oli poole vähem kui Jõgeva villaga ning sussid jäid kenad siledad, mitte karvatuustid. Mõnus!
Need täna valminud sussikesed rändavad aga jõuluvana kingikotti ühele pisitüdrukule. Ma loodan, et nad ikka on talle parajad, väga napikad tulid Kuigi ma ise ei ole suur roosa fänn ja ka pisitüdruku ema mitte, siis seekord tuli siiski tahtmine veidi roosakat neisse sussidesse sutsata. Sisemine oranž ning heegeldatud sinepikollane äär (Kurgja talumuuseumist pärit lõngast) aitasid ära hoida roosamannavahu teket.





Tallad tegin tumepunased. Seda taldade panekut ja ilusat pistet pean veel harjutama.


Aga see pole veel kõik. Kuigi ma arvasin, et ma mingid jõulukingid jätan siia blogisse riputamata, siis ühe pildikese ikka panen. Ei suuda kiusatusele vastu panna.



Kogu tänane postitus sündis tänu toredatele Tartu isetegijatele, kes korraldavad Ülenurmel meile igakuiseid õpitubasid. Nii susside viltimise kui seebiteo pisiku sain just sealt. Aitäh teile!

Murjam posted @ 19:25 - Link - kommentaarid (6)
11 November 2010
ISADEPÄEVAKS
Tahtsin oma isale kinki, mis oleks lihtne, ise tehtud, kuid samas praktiline. Snowdropi blogist sain suurepärase idee mobiili laadimise koti jaoks ning otsustasin Snowdropi susside viltimise õpitoa vaimus selle kotikese viltida, mitte õmmelda. Et veidi veel personaalsust lisada, tellisin koti juurde rinnamärgi, kus on siis kõik isa "mugulad" peal üleskutsega meile helistada
Ilm on täna niru ja ilusaid pilte ei saa teha. Kuna kotike läheb aga täna juba isa poole teele, tuleb leppida nende piltidega:


Kotti saab kasutada ka mobiilikotina või siis lihtsalt selles mobiili laadijat hoida. Et oleks kindlas kohas.



Natukene halan ka. Sussikesed, mida eelmises postituses näitasin, ootasid viisakalt endale taldu. Kui naha ostetud sain ja tahtsin siis taldu hakata alla panema, selgus, et üks suss on putku pannud. No ei ole minul veel õnnestunud teda leida. Ilmselt on meie pere pisikese pätu käsi siin mängus. Paar kohta on mul elamises veel läbi tuhlamata ja kui sealt ka ei leia, siis on kõige hullem stsenaarium see, et pätu on suure koristamishuvilisena sussi lihtsalt prügikasti visanud ja see on läinud kõige kaduva teed. Aga ma loodan siiski, et Murphy seadus töötab ja ma leian selle sussi peale siin kurtmist kohe üles.
Murjam posted @ 12:25 - Link - kommentaarid (6)
30 Oktoober 2010
SUSSID!
Kuigi tartukate kokkusaamisel Snowdropi juhendamisel tehtud sussid ootavad ikka veel lõpetamist, võtsin kätte ja viltisin väiksed sussikesed oma pojale. Neid oli küll väga vahva teha. Eks see on ikka nii, et kui ühe asjaga hakkab viltu vedama, siis ei taha seda eriti lõpule viia, aga kui kõik läheb hästi, on rõõm suur ja teeks veel. Taldu pole poja sussidele veel alla pannud, sest ei leidnud sobivat heledat nahka, Abakhani pidi uus nahalaadung tulema uuel nädalal. Või ütleb keegi kust Tartus võiks veel peale Abakhani nahka otsida?
Pojale aga sussid hirmsasti meeldivad. Ei mallanud ta ära oodata nende valmimist, sahistas nendega juba siis mööda tuba ringi, kui mul veel kinnitused valmis polnud, rääkimata nüüd taldade ära ootamisest. Seega tegingi pildi praegu juba ära. Sest ühe aasta ja kolmekuuse poisiga võib ikka juhtuda, et näiteks mustikakisselli tass kukub kogemata susside peale, enne kui emme sussid lõplikult valmis saab
Kui olin sussidele need lepatriinu nööbid külge pannud, siis vaatasin, et rohkem neid ei kaunistagi kuidagi. Las olla see punane mumm seal siis pilgupüüdjaks.



Mulle igatahes sussitegu väga meeldib. Järgmiseks sai juba ostetud ports villaloori, et kaks pisitüdrukut ka endale jõuluks varbad soojaks saaks
Murjam posted @ 12:28 - Link - kommentaarid (5)
29 Oktoober 2010
NÖÖBIMAANIA
Kui ma olin veel päris pisike põnn, oli minu lapsehoidjaks maailma toredaim vanadaam, kelle noorus jäi esimese vabariigi aega ja kes töötas elu aeg õmblejana. Tema pisike korter oli minu jaoks äärmiselt huvitav. Seal leidus nii palju rätsepatööga seotut! Aga minu vaieldamatud lemmikud olid suured plekist kommikarbid, mis olid täis nööpe. Sadu ja sadu nööpe! Ma võisin nende nööpidega tunde mängida, sorteerida neid värvi järgi, siis jälle kõik segamini ajada, siis sorteerida suuruse järgi, siis kuju järgi jne jne. Need nööbimängud olid nii põnevad.
Täna käisin Liannis. Oli vaja kahte nööpi. Nägin letil aga suurt kotitäit erinevate nööpidega, hinnaks kuskil 70 krooni. Loomulikult ostsin ma selle kotitäie ära! Ja oh seda rõõmu, mis mind praegu valdab, kui valasin nööbid kotist välja ja hakkasin avastama selle sisu. Nii mõnus oli jälle nööpe sorteerida ja lapsepõlve meelde tuletada. Ja vaadake vaid seda pilti veidi lähemalt. Kui ägedaid nööpe seal leidub!


Ma arvan, et nendest nööpidest te veel kuulete millalgi
Murjam posted @ 12:53 - Link - kommentaarid (7)
25 Oktoober 2010
KÄSITÖÖST JA RELIIKVIAST
Poja sai endale õues trööpamiseks kindad. Sellised tumehallid, et iga väiksem poriplekk välja ei paistaks ja kindad iga õues käigu järel kohe pesu ei vajaks. Kuigi tuleb tunnistada, et halli lõngaga on minul kohutavalt igav kududa. Poja jõudis kindaid juba paar korda kanda, enne kui nad pildile sain.



Näitan teile ka oma hiljuti saadud kullaauku. Minu vanaema andis mulle kokaraamatu, mille minu vanaisa talle kinkis 1955. aastal. Raamat on originaalis välja antud 1953. aastal Moskvas ning ´55 eestikeelsena.



Ma ei jõua sealseid retsepte ära ahhetada. Kõik peened toiduained, maitseained, toidud, mida arvaks, et on hakatud meil alles nüüd viimasel ajal tarvitama, on selles raamatus sees. Täna tegin näiteks seljankat oliivide ja kapparitega (seljanka pole iseenesest midagi uut, aga üllatas, et juba siis soovitati sellele lisada oliive ja kappareid.) Õhtul võtsin aga ette küpsetamise - tegin mandliküpsiseid. Juba retsepti lugedes hakkas suu vett jooksma ja tundus, et selle retseptiga ebaõnnestuda ei saa. Ja ei saanudki!



Panen siia ka retsepti ümber pildistatult.


Ning väike klikatav stiilinäide raamatust.


Igal juhul on see raamat nüüd minu jaoks vaieldamatult meie pere reliikvia koos teise vanaemalt saadud kingiga - kirjad, mille sugulased olid saatnud minu vanaisale ja tema vendadele Siberisse. Vanaisa viidi oma nooremate vendadega Siberisse, kui ta oli 8-aastane. Siberis jäid vennad orvuks ja pidid aastaid seal hakkama saama, vanaisast sai pere toitja. Kõiki kirju pole ma suutnud veel läbi lugeda, nii masendavad on need. Aga olgu, rohkem sel kurval teemal ei kirjuta.

Kuid mul on teile, armsad isetegijad, ka väike palve! Kui teie seas peaks leiduma, või teate, kust otsida inimest, kes oskab vanu raamatuid uuesti köita, siis palun andke sellest mulle teada. Praegu on tunne, et pean seda vanaema kokaraamatut valgete kinnastega vaatama, kaas ja lehed on osaliselt lahti tulnud. Kuid tahaks teda siiski igapäevaselt kasutada ja soovin, et raamat ikka aastaid veel vastu peaks.
Murjam posted @ 19:13 - Link - kommentaarid (6)
14 Oktoober 2010
Klaarin vana võla. Nädal tagasi sain valmis ühe titamütsi, mis kuulub siin blogis varem esitletud katsikukingiks kootud kleidikese juurde. Kuna kleit pisipreili emale väga meeldis, otsustasin tagantjärele mütsi ka juurde teha. Hakkasin tegelikult seda mütsi juba augustis tegema, vahepeal jõudis piiga suuremaks kasvada, siis tuli ka mütsi suurendada. Samuti jõudsid vahepeal ilmad külmaks minna, mistõttu panin mütsile pehme fliisvoodri. Kuna ma ei leidnud parajasti mütsile sobivat paela, siis on praegu teine nii kobakas. Nii kui müts valmis sai, oli ju paela ka KOHE vaja, mis sest, et Abakhan oli kinni ja Kangas ja Nööbis oli meeletult nigel valik. Aga plaanin sinna kindlasti mingi leebema olemisega paela asemele panna.
Pilti ei jõudnud ka mütsist ise kodus teha, seega palusin mütsi pildistada uue omaniku peas



p.s väike õppetund ka - alustatud asjad tuleks kohe lõpule viia. Seni, kuni mina selle mütsiga venitasin, jõudis kleidike neiule juba väikseks jääda
Murjam posted @ 20:05 - Link - kommentaarid (5)
12 Oktoober 2010
Sain pojale valmis soojad villasest triibulõngast sokid.
Murjam posted @ 18:47 - Link - kommentaarid (1)
08 Oktoober 2010
Pole ammu midagi õmmelnud. Nüüd vaatasin ükspäev, et pojal on praeguse mütsiga kukal liiga paljas nende jahedate ilmade jaoks. Olin ammu ostnud Ilves Extrast kangad lapse õuekomplekti jaoks. Näppasin sealt siis natukene riiet ja tegin ühe vallatu mütsi. Olen küll aeg-ajalt mõelnud, et miks pannakse laste mütside ja kapuutside külge muudkui kõrvu, et miks peaks lapsed mingid loomad olema. Aga tegelikult, kui järgi mõelda, siis nad on nende kõrvadega ju nii armsad


Kuklas on ka kohustuslik helkur (triigitav):

Mütsi lõige pärineb 4/2010 Ottobrest.

Mu blogi ootab ka järgmisi postitusi. Üks peaks olema nädalatagusest vahvast laupäevast Ülenurmel, kus Snowdrop õpetas meile susside viltimist. Sain oma päris lahedad sussid seal kohapeal juba peaaegu valmis, jäid ainult natukene suured. Kodus pistsin siis pesumasinasse, et nad kokku tõmbuksid (ausõna, ei teinud seda omal algatusel, ikka õpetaja loal). Aga millegipärast võtsin pesumasinast välja kohevaks klopitud ja narmendavad sussid. Ilmselt oli suur viga sussid üksi trumlisse panna, oleks pidanud midagi neile sinna seltsi panema (hiljem tuli meelde, et ma ju tegelikult teadsin küll seda). Samal õhtul (õigemini öösel) nühkisin neid siis käsitsi uuesti vormi, aga päris parajaks siiski veel ei saanud. Ja kuna viimane nädal on olnud üsna hullumeelne, siis on töö pooleli jäänud. Loodan millalgi siiski ära lõpetada ja selle õnnetuse kuidagi ära klaarida. Siis pistan susside pildi siia ka üles.
Murjam posted @ 11:57 - Link - kommentaarid (5)
03 Juuni 2010
Üle pika aja ka midagi natukene asjalikumat.
Valmis üks katsikukingiks tehtud kleidike:

Mulle jubedalt meeldib see puuvillane lõng, millest kleit tehtud on: Phildar Fanion. Fantastilised värvid ja katsudes väga mõnus, samuti mugav kududa. Üks ports sama lõnga on veel ootel, et pojale suvine kampsun kududa. Kui veab ja selle kleidi tulevane omanik veel oma ilmale tulekuga natukene ootab, ehk jõuan kleidi juurde ka pisikese mütsikese veel kududa.
Lisaks kudusin pojale ühe lihtsa villase vesti. Kui laps haige, et rind ikka soojas oleks ja kael kaetud. Lõnga ei oska kahjuks öelda. kasutasin ülejääke.
Murjam posted @ 12:40 - Link - kommentaarid (2)
26 Aprill 2010
Tere, üle pika aja!
Näitan siin üht paar päeva tagasi valmis saanud särgikest, millele proovisin esimest korda ise midagi kangavärvidega teha. Särk läks kingiks ühele õnnelikule pisikesele tüdrukule, kes fännab lambaid. Pildid särgi seljal on internetist maha viksitud



Murjam posted @ 15:20 - Link - kommentaarid (2)
17 Jaanuar 2010
Tere üle väga pika aja! Blogi on olnud varjusurmas juba enam kui pool aastat.
Aga siin on põhjus, miks ma pole pool aastat blogisse midagi lisanud ja samas on siin pildil ka põhjus, miks nüüd taas kirjutan:



Seega, minu poole aastane poja sai endale hästi sooja talvemütsi. Kootud on ta täispatentkoes, seega kahekordne ja tõeliselt soe. Lõng on superwool ja äärtesse heegeldasin karvaks Novita Foxit. Kudumist alustasin kõrvadest (mõlemad kõrvad korraga ühel vardal, et saaks ikka täpselt samasugused) ja kui need piisavalt suured olid, kudusin ringselt mütsiosa juurde.
Külje pealt kah:


Kuna nüüd on poiss juba piisavalt suur, et endaga ka ise veidi tegeleda, on minul ka veidi rohkem vaba aega. Ja veidi rohkem aega loodetavasti ka käsitöö jaoks. Juba ostsin 10 tokki lõnga (vararealiseerimiskeskusest Tartus Turu tn-l. Hullult hea koht!). Vaatan kas võtan veel sel talvel ette talle kampsiku kudumise või hakkan tasakesi järgmiseks talveks midagi sooja talle tegema.
Lähiaja käsitöötegemised on aga mul teada - kolme toa jaoks on vaja õmmelda nii paksud kui ka õhukesed kardinad. Huuuh!
Murjam posted @ 15:15 - Link - kommentaarid (7)
28 Juuni 2009
Tegelikult sai mu heegeldatud lapitekike juba mõnda aega tagasi valmis, aga ma ei suutnud temast kuidagi söödavat pilti teha ja ei suuda siiamaani. Samamoodi ei suuda ma otsustada kas peaksin need lokkivad ääred sirgeks venitama või ta täitsa meeldibki mulle sellise veidi lokkivana (oleks pidanud ühekordsete sammastega tegema ääred, nagu kogu tekk, tegin aga kahekordsetega). Lapid on muidu kõik ükshaaval enne kokku õmblemist venitatud. Pildi pealt ei ole kahjuks aru saada ka päris õigeid värve, need on tegelikkuses kirkamad.

Lõng on Erica (50% villa, 50% akrüüli, heegelnõel 3,5). Nagu siin kunagi kurtsin, sai kollane lõng äkitselt otsa ja poes teda enam olemas ega tulemas polnud. Tänu virmalisele foorumist sain teda siiski juurde, aga natukene tuli ikka puudu ja nii heegeldasin viimase lapi paar rida Novita Heleniga, mis oli täpselt sama värvi, aga koostiselt 100% polüakrüül. Naljakas, et niisama vaadates pole lõngavahest aru saada, aga pildi peal on see vist siiski näha. Tekikese mõõdud on umbes 80x80cm (oleneb nüüd kas panen ääre pressi alla või mitte).

Ükspäev tuli tuju teha ka ühed pisikesed papud päris vastsündinule. Kasutasin isetegija õpitoast pärit õpetust, kudusin veidi karvase lõnga Peacock´s Feather (50% kitsevill, 50% vill) kokku TitanWool Merinos Extraga (100% meriinovill), kuna mõlemad on kaunikesti peenikesed lõngad. Aga kui ma neid papusid vaatan, siis mõtlen, et nii pisikest jalalaba ei ole vist küll olemas. Eks näis siis, kas mahuvad jalga või tuleb poole aasta pärast hoopis jõulukuusele kaunistuseks riputada
Need on aga nii lihtsad papud, et arvatavasti koon ühe suurema paari ka veel.
Murjam posted @ 10:01 - Link - kommentaarid (1)
18 Juuni 2009
Kudusin täiesti tavalise valge titakampsiku. Läksin Abakhani nööpe otsima ja jummel, milline valik! Tekkis kohe isu osta viis erinevat nööbikomplekti ja neid siis vastavalt tujule vahetada. Igatahes lõplikult jäid sõelale jalgpallinööbid, mis tavalisest valgest kampsunist veidi lõbusama valge kampsuni teevad.



Lõng: Novita Wool
Murjam posted @ 08:08 - Link - kommentaarid (1)
057770 visitors