Akna all
About Me
Age: 40+,endalegi uskumatu
Location: Tallinna lähedal
Zodiac Sign: Kaalud
Likes
Oma armsad lapsed, vaimustun neist ikka veel iga (peaaegu iga) päev.
Sõbralikud ja südamlikud inimesed. Soojad teod, nii lähedate kui võõraste poolt tehtud ja neile tehtavad.
Jõulud! Jõulud! Jõulud!
Väikeses kollases majakeses on kõik mida vajan. Kolm last, mees, maailma kõige kannatlikum taksikoer. Ja mina, kes ma selle kõige keskel püüan leida aega omaette nokitsemiseks, olgu see siis tikkimine, kudumine, õmblemine või pärlendamine.
Dislikes
Ükskõiksus ja pinnapealsus.
Link

Quote

Archive
Viimased postitused
Oktoober 2010

free counters
Free counters
Currently

Reading
Aiandus ja käsitööraamatuid, sisustusajakirju ja raamatuid, lastest tingitult palju lasteraamatuid.

Last Movie
Mamma Mia, Poseidon, Mõistus ja tunded, Toscana päikese all, Tuulepealne maa, Nimed marmortahvlil, Pelikani memorandum, Liigaasta

Listening to
Väikeste lõõtspillide ühing, Enya, rahvamuusika, Jaan Tätte, Marko Matvere, Andrea Bocelli, Susan Boyle

Akna all
Maailmas on nii palju ilusat ja imelist. Inimesi, tegusid, käsitööd. Püüan minagi killukesest nendest imedest osa saada. Millegi uue loomine on nauding!
19 Oktoober 2010
JÄLLE MÜTS
Ehk Kuidas ma peaaegu oleks Guinessi rekordite raamatusse pääsenud



Nägin Eesti Naises ilusat mütsi. Sellist bareti moodi. Eveli Kaur oli selle teinud. Ostsin ajakirja, et järgi teha. Siis ostsin lõnga. Novita Sirkuse. Et nüüd teen ka sellise ilusa mütsi ja olen äkki ka selline ilus nagu Eveli seal pildil. Nojah…

Hakkasin siis innukalt kuduma. Mingil hetkel sain aru, et tahaksin teha mütsi veidi teisiti, ehk mitte selles koekirjaga koes vaid lihtsalt tavalise. Alguses ma arvestasin ka, et kuna minu lõng on peenem ja pea ilmselt suurem kui Evelil, siis pean silmasid tegema rohkem. Tegingi… Poole mütsi peal sain aru, et nii suur mu pea ka ei ole…. Harutasin…

Siis tegin silmasid täpselt sama palju kui juhendis. Poole mütsi peal sain aru , et siis mu pea pole ka nii väike… Et müts kippus selliseks ujumismütsiks. Harutasin…

Siis tegin sellise vahepealse variandi. Poole peal sain aru, et ikka vist suur… Harutasin…

Siis tegin 10 silma väiksema. Poole peal sain aru, et näe! Üllatus-üllatus! Ikka vist on suur! Harutasin…

Tegin veel kümme silma väiksema. …. Arvake ise… Harutasin…

See oli laupäeva õhtul. Telekast tuli Draamateatri juubelikontsert. Laval oli Eesti teatri raskekahurvägi. Loeti ette ajalugu. Mingil hetkel nimetati Mati Unti. Pauliine, see kolmene, küsis, kes on Mati Unt. Lauri vastas, et näitekirjanik. Peale seda küsis Pauliine iga kord, kui keegi lavale tuli, et “millal tuleb Mati Unt?” ja “ Kus on Mati Unt?”. Ei tahtnud lapsele öelda ka, et Mati Unt on meie hulgast lahkunud.
Ja nii ta siis küsis. Siis kui lavale tuli Ivo Uukivi. Siis kui tuli lavale Guido Kangur. Martin Veinmann (pidin pregu kirjutama Hannes Veinmann, kuigi ma Kodu keset linna ei vaata). Ühesõnaga, vähemalt kaheksa korda “kus on Mati Unt? “ ja “ Millal tuleb Mati Unt?”. Mina muudkui harutasin ja korjasin jälle silmi üles. Olukord muutus juba sürrealistlikuks…
Pärast arutasime, et oleks võinud ju Uukivi või Kanguri kohta öelda, et näe, tuligi Mati Unt. Aga usk ei lubanud. Ja ei tulnud kohe selle peale ka…

Pühapäeval siis ka … kudusin ja harutasin, harutasin ja kudusin, alustasin kahandamist liiga vara ja alustasin liiga hilja. Enamusel juhtudel ei alustand üldse, sest ikka oli müts liiga suur või väike. Lauri lahkus kodust… Mitte mütsi pärast vaid sõitis Londonisse tööreisile… Kantseldasin lapsi… Õhtul , kui staarid telekas tantsisid, lugesin mina jälle silmi ja otsustasin, et rohkem ma ei haruta… Ei harutanudki.

Esmaspäeval sai müts valmis. 80 silmaga. Eesti Naise õpetuses oli vist 70 antud. Mina jõudsin oma skaalal vahepeal ära käia 150 juures ja pean tõdema, et siis oli küll tunne, et lendav taldrik on pähe maandunud. Aga noh, pikalt punnitatud ja harutatud, lõpuks sai ta valmis.

Oleks ma seda ette teadnud, et ma ühte mütsi kolm päeva koon, ma poleks seda ette võtnudki. Ja oleks ma teadnud, et ma nii palju harutan, oleks ma end registreerinud Guinessi rekordite raamatusse, et siis see kontrollionu oleks saanud mul kõrval siesta ja pärast oleks ma raamatusse pääsenud kui “kõige rohkem harutatud müts”. Siis mina poleks müts vaid ma oleks selle mütsi kuduja.

Et oma saavutust vääriliselt tähistada, valasin mütsi üle pärlikestega. Noh, et selline “pärjatud saavutus” või nii…
Siin on müts. Emma peas… Et pildistada saaks…. Näeb natuke ufo moodi välja aga Emmal ongi ju pisike armas peake…

Palun väga, Guinessi müts…









Amanda posted @ 06:19 - Link - kommentaarid (29)



409477 visits