Akna all
About Me
Age: 40+,endalegi uskumatu
Location: Tallinna lähedal
Zodiac Sign: Kaalud
Likes
Oma armsad lapsed, vaimustun neist ikka veel iga (peaaegu iga) päev.
Sõbralikud ja südamlikud inimesed. Soojad teod, nii lähedate kui võõraste poolt tehtud ja neile tehtavad.
Jõulud! Jõulud! Jõulud!
Väikeses kollases majakeses on kõik mida vajan. Kolm last, mees, maailma kõige kannatlikum taksikoer. Ja mina, kes ma selle kõige keskel püüan leida aega omaette nokitsemiseks, olgu see siis tikkimine, kudumine, õmblemine või pärlendamine.
Dislikes
Ükskõiksus ja pinnapealsus.
Link

Quote

Archive
Viimased postitused
August 2010

free counters
Free counters
Currently

Reading
Aiandus ja käsitööraamatuid, sisustusajakirju ja raamatuid, lastest tingitult palju lasteraamatuid.

Last Movie
Mamma Mia, Poseidon, Mõistus ja tunded, Toscana päikese all, Tuulepealne maa, Nimed marmortahvlil, Pelikani memorandum, Liigaasta

Listening to
Väikeste lõõtspillide ühing, Enya, rahvamuusika, Jaan Tätte, Marko Matvere, Andrea Bocelli, Susan Boyle

Akna all
Maailmas on nii palju ilusat ja imelist. Inimesi, tegusid, käsitööd. Püüan minagi killukesest nendest imedest osa saada. Millegi uue loomine on nauding!
26 August 2010
MEELEOLUD MAALT
Vol 7
ehk Punna maa-sümmipäev

Viimane sellesuvine puhkusejupp sisaldab endast maal olemist. Sisaldab autolahvka külastusi (ühel korral ootasime üle tunni, et pakk pelmeene ja 5 jäätist kätte saada. Ja Otto oli kodus solvunult padjanurga ära närinud.)

Me käime ka meie küla lähedal asuvas talumuuseumis. Küll on see käik õpetlik ja mõnus. Ja rõõmustav ka, sest meie imetlus kuulub ka Joospile, kes tunneb paljusid vanu esemeid ära, teab nende funktsiooni, julgeb oletada. See annab meile uskumise, et meie käigud mööda Eestimaa erinevaid muuseume ja vanavaralaatu ja mida veel… et need pole olnud tühjad käigud. Vaid et neist on midagi meelde jäänud ja et see vanavarahuvi seeme on külvatud viljakasse mulda.

Peame ka Pauliine “sümmipäeva”. Kõige lähematega… Vanaemad-vanaisa, vanavanaema-isa, tädi, onu… Kõik on ikka nii nagu tavaliselt… maal. Laud ikka vanas stiilis. Ja tüdrukud tõeliselt “talulikud”… Ja ühele maa-sümmipäevale sobivad.



Ainult tort on ebatavaline. Printsessikas! Selline nagu siin foorumis Sirtsuki blogis esimest korda nägin. Niipea, kui tüdrukud seda nägid, hakkasid nad paluma, et ma nende sünnipäevadeks ka sellise teeks. Ja seda videot, kus seda tehakse… no seda meil vaadati ikka nagu multikat. Mitu korda ja järjest.

Aga minu tort… Põhjade tegemine läheb üsna ladusalt. Kuna oleme maal, siis kasutan valmispõhju, millest “koostan” seelikuosa. Aga viimane kiht on plaanis teha vahukoorest, roosadest pisikestest beseerosettidest ja punastest sõstardest (osad koos vartega, et oleks … selline “disainkleidilikum”) No see tegemine…. Kas te olete üritanud teha vahukoorega kaetud torti 32 kraadises kuumas ja niiskes? Enne äikeseaegses lämbuses? Mina ka ei olnud… Aga kõike tuleb proovida! Ja ma proovingi. Igatahes on vahukoorega nii, et ega ta sinna tordile “kinnituda” ei taha ja kui ma pritsist viimase turtsu maitseks võtan, siis selgub, et selle ajaga on vahukoor ka hapuks läinud. Õnneks mitte see, mis tordil on.



Pauliine ja Emma jaoks on see ilusaim tort maailmas. Minule meenutab ta printsessi pärast eelmise õhtu tantsupidu-selline veidi lössis ja räsitud. Ja see tort on kaugel sellest ilust, millega ma tegelikult kavatsesin maha saada. Aga maitse välimuse all ei kannata ja elamuse saavad kõik.



Kui väike kolmeaastane printsessike unne suigub, pea minu süles, jääme meie –ülejäänud-veel õhtut nautima… Ja õhtu iseenesest on ilus, soe ja rahulik. Mul on hea meel, et Pauliine on sündinud augustis- nii on meie peres ka üks sünnipäev ilusal ja päikselisel ja soojal ajal.




Amanda posted @ 05:17 - Link - kommentaarid (19)



394141 visits