Akna all
About Me
Age: 40+,endalegi uskumatu
Location: Tallinna lähedal
Zodiac Sign: Kaalud
Likes
Oma armsad lapsed, vaimustun neist ikka veel iga (peaaegu iga) päev.
Sõbralikud ja südamlikud inimesed. Soojad teod, nii lähedate kui võõraste poolt tehtud ja neile tehtavad.
Jõulud! Jõulud! Jõulud!
Väikeses kollases majakeses on kõik mida vajan. Kolm last, mees, maailma kõige kannatlikum taksikoer. Ja mina, kes ma selle kõige keskel püüan leida aega omaette nokitsemiseks, olgu see siis tikkimine, kudumine, õmblemine või pärlendamine.
Dislikes
Ükskõiksus ja pinnapealsus.
Link

Quote

Archive
Viimased postitused
Detsember 2015

free counters
Free counters
Currently

Reading
Aiandus ja käsitööraamatuid, sisustusajakirju ja raamatuid, lastest tingitult palju lasteraamatuid.

Last Movie
Mamma Mia, Poseidon, Mõistus ja tunded, Toscana päikese all, Tuulepealne maa, Nimed marmortahvlil, Pelikani memorandum, Liigaasta

Listening to
Väikeste lõõtspillide ühing, Enya, rahvamuusika, Jaan Tätte, Marko Matvere, Andrea Bocelli, Susan Boyle

Akna all
Maailmas on nii palju ilusat ja imelist. Inimesi, tegusid, käsitööd. Püüan minagi killukesest nendest imedest osa saada. Millegi uue loomine on nauding!
23 Detsember 2015
23. ja 24. LUUK

Ongi peaaegu jõuluõhtu käes. Kuusk on ehitud , laud on peaaegu kaetud, õues on ka tulesdi ja kaunistusi riputatud. Jõulutunnet otsime ikka veel, tasapisi hakkab ta ligi ka tulema. Tänane päev on tõesti olnud juba rahulik ja mõnus toimetamine. Kuigi meil on haigus majas, Emma oli eile esimest päeva palavikuta ja täna Pauliine esimest päeva palavikuga, siis on toimetusi ikkagi nende kõrvalt teha saanud.

Homme on aeg siis viimased koristused teha, kõik valmis sättida, isa haual käia, külalisi vastu võtta, kinke avada ja loodetavasti jääb hetk ka rahulikuks istumiseks.





Täna kleepisin viimaseid marke viimastele jõulukaartidele. Enne pühapäeva kuuldavasti post ei liigugi, ise lootsin, et saan veidi pettust teha ja jõuavad kaardid näiteks teiseks pühaks kohale. Aga ... eks siis jõuavad hiljem. Ka kaartide hilise valmimise lükkan jälle kiiruse ja ajapuuduse selga. Nii nagu palju muudki.... Siinkohal vabandangi selle pärast, et nii mitu luuki avamata jäi. Mul on ikka veel üles panemata post näiteks tüdrukutele tehtud kampsikute kohta (ise olen nii rahul nendega aga näe, aega pildistamiseks ei leia... ) või veel ühed prossid. Aga võibolla pühadevahelisel ajal jõuan...

Ja siis täna meenus mulle üks suvepäev, kui Lauriga hirmsa kuumaga talvepuid puukuuri vedasime. Selleks, et puid kuuri vedada, tuli enne kuur igasugu sogast tühjaks vedada. Kuna me oleme pliitaomanikud alles aasta olnud, ei olnud meil varem ka puudehoiu vajadust. Nüüd oli vaja tavalisest kuurist teha puukuur. Aga see selleks. Igal juhul tuli kuurist välja igasugu huvitavai dasju, paljud neist sellised, mille olemasolust mul mingit mälupilti enam ei olnud. Aga... kogu selle huvitava avastusretke üks suurimaid avastusi oli karbitäis kirju. Ma teasin küll, et need mul on aga kus.... sellest mälupilt puudus. Mäletan täpselt seda päikeselist päeva, kui istusin maja taga terrassitrepil ja lappasin neid killukesi minevikust.

Kahjuks ei olnud seal ühtegi minu kirja. Aga olid minu sõprade kirjad mulle. Peamiselt ülikooliajast. Laurilt ja minu toanaabrilt Katilt, ühelt tolleaegselt sümpaatialt ja ühelt klassivennalt armeest. Siis minu sõbranna praeguse abikaasa kirjad mulle ( ülikooli ajal oli ju nii, et kõigil läksid klassivennad sõjaväkke ja kuna neil oli igav, siis vahest Tartus ühikas istusime ja kirjutasime neile kirju. Mis sest , et inimest ennast ei tundnud. Nüüd on tollest klassivennast saanu sõbranna mees. Helistasin talle kohe ja tuletasin meelde, kuidas me tookord ühikas koos kirju kirjutasime.. Aga nendel endil on alles kirjad üksteisele ka, vaat nii kenasti on hoidnud. ) Ega ma töö kõrvalt palju ei jõudnud lugeda, panin kirja päikse kätte päevitama ja toimetasime edasi. Aga siis just arutasime Lauriga, et kui kiiresti on elu muutunud. Kui meie ülikooli ajal oli suvevaheag siis ega me ju muud moodi need kolm kuud ühendust pidada ei saanudki, ikka kirja teel... Tänapäeval helista, saada sõnum, SMS, kirjuta Facebooki... variante on tohutult. Just praegu näitas telekas uut Swedbanki äpi reklaami, kus kõrvaltoast saadab poeg isale rahapalve. See on tänapäeva norm ja staatuse näitaja, mida uhkem mobiil, seda rohkem suudad suhelda... Tolleaegne kirjaliikumine oli aeglane nagu nõukaaegne post ja infot palju vahetada ei jõudnud. Aga... Tolleaegne kirjavahetus oli kuidagi isiklikum. Istusid, võtsid paberi, mõtlesid, mida kirjutada. Praegu... Ei viitsi enam keegi ... Kõik on ühe kliki või ühe Laik’i kaugusel . Rohkem ei viitsitagi... Ei oma mõtet kirja panna , rääkimata kirja või kaardi saatmisest .... Seetõttu tundubki mulle nii oluline, et ma ikka jõuludekski kaardi saaaksin. Isegi siis, kui need hilinemisega kohale jõuavad.... Ja ise rõõmustan ka nagu laps kinkide üle, kui postkastist mõne jõulutervituse leian.

Kuuse ehtisime ka ära. Põhitegijaks sai sellel aastal valged jõulukuulid ja puidust lumehelbed. Need on pärit oma kooli poiste õpilasfirmalt. Lahedad poisid, kes sellise toreda mõttega kooli jõululaadal rõõmustasid. Sain neilt eritellimusena peale laata ühe portsu helbeid osta ja olen megarahul. Uuel aastal tellin ilmselt veel, sest sellist ilu tuleb ju varuda kohe varuga ( väga loogiline lause).







Aga tänase tuleva öö (ilmselt Pauliine kõrgest palavikust tingitud ) toimetuste ja homse sagimise tõttu panen oma jõulutervituse juba praegu kirja.

Olge te tervitatud, kes te siin käite ja loete. Loodan, et teie jõulud tulevad kaunid ja ilusad hoolimata sellest, et lund õues ei ole. Eks see tunne peab ikka seestpoolt alguse saama, kuigi väline aitab kõvasti kaasa. Aga kui võtta tassike glögi või kakaod ja istuda hea raamatuga kamina ette... või võtta vastu sugulasi- läheasi... või sõita ise kellegi lähedase juudre jõuluõhtut veetma... või istuda oma kaunistatud jõulukuuse kõrval ja vaadata kasvõi telekat (näiteks die hard’i, mis uskumatu aga tõsi, on ka minu arvates jõulufilm  . Ükskõik, kuidas olete otsustanud oma jõuluõhtu veeta, ma loodan , et see kujuneb just selliseks nagu te olete lootnud.

Ärge unustage lähedastele küünalt süütamast, kas haual või aknal... Ärge unustage oma jõulukaarte üle lugemast... ärge unustage lihtsalt olemast ( kasvõi sukavarda d käes... minul on järjekordne õlasall varrastel ja iga natuksese aja tagant hiilin nagu salaja närvirahustuseks paari silma kuduma). Eks see jõuluaeg peaks olema selline tugeva sissehingamise või väljahingamise aeg. .. Enne kui uus aasta mürinal jälle uued toimetused peale toob.

Ilusai pühi kõigile lähedaste seltsis. Ja kui tunnete end üksikuna, siis helistage kellelegi... või kirjutage.

Meie selleaastase jõulukaardiga soovin Rahulikke Jõule kõigile!



Ikka jõulune,

Amanda
Amanda posted @ 22:51 - Link - kommentaarid (13)



324811 visits