NAGU TUJUKAS NAINE

See lause käib nüüd küll ilma kohta. Hommikul päike ja praegu tuul ja vihm. Vaatasin, et see korralik ilmamuutus on teinud täieliku hävitustöö minu lilledega rõdukastis. Eks nüüd peab asja praavitama ja maale kaduma, siis kohe neid koledaid asju ei näe.
Mõni aeg tagasi leidsin üles ühe kauase kadunud mustri. Kui lapsed olid väikesed, siis kudusin neile ruuduliste säärtega sokid jõuludeks. No ja ei pääsenud teisedki. Aga siis kadus ta mul meelest ja ....... nüüd leidsin ta jälle üles. Kui mul parasjagu ideedekriis käes, siis koon sokke. Nüüd siis vanast mustrist uued.
RUUDULISE SÄÄREGA SOKID

Ja natuke ka faktijuttu.

Abielus rohkem kui pool elust, sellest liidust 3 täiskasvanud last: kaks poega ja tütar.
25 aastat töötanud õpetajana, oi kui palju. Aga õnneks mulle meeldib minu töö ja seetõttu ei mõtlegi seda teise vastu vahetada.
Oma esimese arvestatava käsitööeseme kleidi tegin 13 aastaselt. (Hiljem tegi vanaema sellest padjupüüri!)
Kogu minu teadliku elu on meie kodus olnud loomad. Praegusel hetkel on kodus koer 14 aastat vana ja kass 1 aastat vana.
Septembris saan veel ühe "tütre". Vanem poeg võtab naise. Seega - saan ämmaks.
Hommikul joon tassi kohvi, hiljem palun mitte pakkuda, sest tekitab unehäireid.
Alkohol on täiesti mõttetu. Kui siis ainult viin ja sedagi lastel palaviku alandamiseks.
Peale käsitöö olen sõltuvuses ja autojuhtimisest. Kunagi lubasin kõigile, et minust linnas autorooli istujat ei saa. Ja mõni aasta olingi kindlalt kutsari kõrval. Kui siis ühel suvel 14 aastat tagasi teatasin, et hakkan jälle autoga sõitma ja sõidan siiani. Mida suurem on auto, seda parem. Kalluritest ma ei räägi.

Nüüd aga oma topikudumise juurde tagasi!