Nüüd siis sai algust tehtud jällegi õppimisega. Kui juba käsitööga pool elu ja rohkemgi tegeldud, siis võiks ju ka seda noortele õpetada. Aga selleks peab ju paberit omama. Eks siis hakkasingi seda paberit vormistama.
Kodused käsitööd pooleli, päkapikuks olemine toob aga pidevalt uusi ideid pähe. Nädala sees sain valmis heiest kotid, esimene tuli liiga pisike, saigi vahva kingikoti. Teise tegin targu padjapüüri suuruse, sellest sain endale koti, mis peale vanutamist ikka koti mõõtu jäi. Nüüd veel lilled peale ja vooder sisse ja ongi päris valmis. Siis tegime kassipoegadega koos esimese pärlitöö - kaelaehte. Ja veel kaks paari sokke. Järge ootavad kampsuni varrukad ja hulk ideid. Helmehaldjalt peaks ka pärlipakk saabuma, siis jällegi pärlitööd ees.

Kuidas küll aeg kaob........ aga rõõmud jäävad! Pole mina seda piltide lisamist tänaseni selgeks saanud. Meest ka ju pidevalt appi ei hüüa.
Käed aga käivad ja pea mõtteid täis. Jällegi töökas nädalalõpp ja üllatusi täis pealekauba. Hommikul saabus vanem poeg koos kassiga ja teatas, et kooselu piigaga sai lihtsalt otsa ja nüüd tuleb koju tagasi, koos kassiga. Õnneks on kassipoeg sama vana kui minu kiisu, ju nad varsti harjuvad ja siis seda kassipoegade müramist ...... jätaks nad ainult minu lõngad rahule.

Eile sai küll Hobikeskuses käidud, kui midagi osta ei õnnestunud. Valik väike ja ei ahvatlenud sugugi. Siis aga sattusin kogemata kingapoodi ja ...... koju tulin juba uute saabastega. Käsitöö kõrval minu teine nõrkus. Aga mulle meeldib nõrk olla - naine olla on ju nii hääääää

---

Nii ma seda kübarat kudusingi