Eelika
Eelika

Armastusega tehtud


06 September 2010
Üle pika-pika aja lõpuks ometi võtsin end kätte ja tegelen fotode üleslaadimisega. Niisiis - veel üks lapitekk. See tekike valmis tiheda koostööna tellija ja meistri vahel. Kõigepealt valisime koos sobivad kangad. Edasi korjasin kõik oma asjakohased ajakirjad ja raamatud kokku, et mustrit tekile valida ja sõitsin teki tellija juurde. Tundide viisi maitsva pärnaõietee joomist ja ajakirjade sirvimist viis tulemuseni - muster leidus peale kõige materjali läbi vaatamist. Ideed tulid ja läksid, kuni lõpuks sündis karu. Aga karule ju polnud kangast ostetud. Jälle ralli poodi. Siis, kui tekk peaaegu valmis sai ja karu valmis sai, siis tuli tellija minu juurde, et veel leida koht, kuhu kirjutada teki saaja nimi. Kui nüüd nimi kirjutatud ja koht leitud, sai taaskord teed joodud ja kooki söödud. Natukene nokitsemist veel minule, ning tellimus sai valmis. Täitsa valmis. Uus kohting, seekord tuli kaup üle anda. Teki ettenäitamine oli selline:



Lapse voodis on tekk selline:



Ja lapse kaisus on tekk selline:



Mainima peab, et väike modell ei ole teki omanik. See konkreetne tekk läks pisikese parimale sõbrale Ruubenile. Aga me ei kurvasta, ka pildilolija saab endale tekikese



Kes veel ei tea või ei märganud, siis see hele voodipehmendi on ka minu kätetöö. Küll aga mitte voodipesu. Selle meisterdas lapse vanaema.

Üks poose-poose pilt lutiga:



Üks pilt tooli najal:



Põrandal:



Ja karu lähedalt vaadatuna:



Olgem ausad - ma pole sada aastat käsitsi tikkinud. Või umbes nii Seega pole kiri just kõikse korrektsem. Alles viimased tähed hakkasid tulema paremad, aga päris hull ju ka ei ole. Ma arvan. See-eest on karu nii pehme, nii pehme, mis sest, et seegi mu esimene aplikatsiooniharjutus.

The End. Happy End.

eelika 08:30 - Link - kommentaarid (23)