Eelika
Eelika

Armastusega tehtud


17 September 2012
Fotosessioon vanalinnas








Ühel ilusal pühapäeva hommikul otsustasin oma lapiteki pildile püüda kusagil seal, kus ma seda varem teinud pole. Niisiis sättisime end kolmekesi (mina, lapitekk ja kaamera) autosse ning asusime otsima seda õiget kohta. Jõudsime Toomemäele. Hea küll, mõtlesin ma, proovin siin. Olgugi, et paljud kohad olid veel eilsest vihmast märjad, suutsin teki pildile saada seda kahjustamata. Kõige selle aja jooksul kõndisid must mööda vaid üks punases mantlis naisterahvas ja üks koeraga onu. Selline vaikne pühapäeva hommik... Arvan, et sellal, mil mina oma trikke tegin, nautisid teised mõnusasti ülepannikooke moosiga.














Teki suurus standardne - 150x200 sentimeetrit. Täiteks õnnestus mul saada täitsa puuvillane vatiin - vägagi mugav materjal. Kahju, et seda nii vähe saada on...











eelika 22:00 - Link - kommentaarid (23)

13 September 2012
Lähme lambaid lugema...






Suve algupoolel valmisid lapitekk pehme lambapoisiga, pitsiline voodipesu laevade ja lainetega, 3 paari voodilinu, armsa unesooviga voodipehmendusäär ning taskukott, kuhu veel lambaid koguda. Sest lambad on ju nii toredad, et nende kaisus lihtsalt peab tudima...

























Teki suurus on 150x150 cm.
eelika 20:47 - Link - kommentaarid (16)

12 September 2012
Seljakott
Ajakirjas "Eesti Naine"



TAASKASUTUS!

Soovijatele õpetus ajakirjas "Eesti Naine" sept 2012
eelika 16:01 - Link - kommentaarid (5)

11 September 2012
Unistuste lapitekk KristinRiinule






Alice teatas mulle juba ammu, üle poole aasta ette, et tahab juulikuuks lapitekki enda tütrele. Käisime korduvalt poodides kangaid vaatamas, mõtlesime, millist tekki teha. Kangad ostetud, aga plaan muutus kord nii, kord naa. Ja kui jõudsime mõne uue tekiplaanini, selgus ikka, et üht või teist kangast on vähevõitu... Kuni päevani, mil Alice saatis mulle otsustuskindla ilmega kirja, et tema on kaotanud südame ühele kindlale lapitekile ja kui vähegi võimalik, tahab ta täpselt samasugust - laineliste ruutudega, lainelise servaga, lahtiste kroonlehtedega lilledega ja isegi teping pidi võimalikult sarnane olema. Lisaks soovis ta teki tagumisele poolele tütarlast ja oma lapse nime. Kusjuures, tütarlaps pidi tekile olema õmmeldud võimalikult nähtamatult, ehk siis sik-sak serv aplikatsioonil oli välistatud.












Nõnda ma siis sattusingi ka enda jaoks ammu unistatud teki otsa - nimelt juba mõnda aega olin tahtnud proovida, kas saan lainelise kandiga hakkama. Varem lihtsalt polnud mul sellist ettevõtmist, aga proovida tahtsin küll. Nüüd sadas see võimalus mulle kenasti kätte.








Teki õmblemine sujus kenasti, ilma viperusteta. Alice käis paar korda vaatamaski, kuidas tekitegu edeneb, määras, milline kangas kuhu läheb ning pidasime ka pikalt plaani, kuidas mida edasi teha. Nõnda on minu loomingut siin väga vähe - Alice teadis täpselt, mida ta tahab ning mina püüdsin anda endast parimat, et seda talle pakkuda. Niisiis, tekitegu edenes hästi, kuni dekoratsioonideni. Siis hakkas aeg venima. Ja venis uskumatult pikakas. Lõpuks istusingi sõna otseses mõttes terve öö üleval ja meisterdasin lilli, kinnitasin neid tekile ja viimistlesin lõpuks ka töö. Tekk valmis, kui hästi mäletan, kella seitsme või kaheksa paiku hommikul. Peale seda jooksin "ahjusooja" tekiga pildistamiskohta otsima, sest Alice lubas kell 10 tekile järgi tulla.





Vot nii, ma poleks iial arvanud, et need lilled mul aega võtavad nii palju. Arvasin, et saan need aegsasti tehtud, aga eksisin. Lubatud kuupäev oli ukse ees ja mina muudkui pusisin ja pusisin, kuni lõpuks sain aru, et magada täna öösel ei saa. Lõpptulemus oli see, et tegin ühte tekki samakaua, mis tavaliselt oleks teinud kahte tekki. Aga lõppes kõik kenasti - mina sain tööga aegsasti hakkama ning Alice oli lõpptulemusega rahul.




Enne, kui lisasin lilled, ehtis tekk kitseaeda:










Teki suurus on 160x200cm

Idee siit
eelika 11:02 - Link - kommentaarid (24)