Eelika
Eelika

Armastusega tehtud


21 Oktoober 2012
Sellelt lingilt leiate minu fotoblogi, mis on üsna pikka aega varjus püsinud. Eile tegin valmis viimase postituse. Fotosessioon nende tüdrukutega on alati vahva!
eelika 10:28 - Link - kommentaarid

18 Oktoober 2012
Käevõru, oo ehe!






eelika 07:04 - Link - kommentaarid (6)

17 Oktoober 2012










Üle pika aja kudusin valmis ühe sokipaari. Uskumatu, kõigest vähem kui nädalaga! Eelmine kord tegin ühte sokipaari 2 aastat - 1 sokk üheks jõuluks, teine järgmiseks jõuluks Norras kootud sokid Norra enda lõngaga. Väga hea sokilõng, soe ja päris villane. No tegelikult on see lõng ostetud ammu, üle aasta tagasi. Tulles Norra puhkama, vedasin aga lõnga kodust taas siia, kodumaale. Ja voila, sündisidki sokid





Viide: Soktoober 2012
eelika 11:02 - Link - kommentaarid (7)

16 Oktoober 2012
Otsin head kangaostukohta


Tere armsad isetegijad! Kuna ma tegelen enamjaolt lapitekkide õmblemisega, siis huvitab mind, kust saaks osta või kasvõi neti teel tellida ilusate mustritega (ja ka ühevärvilisi) puuvillaseid kangaid. Oodatud on iga nõuanne, aga eriti väga pakuvad huvil lillelised ja "vintage" mustritega kangad. Tartu poodide valik jääb mulle natuke kitsaks - kui on muster hea, pole värv õige ja kogu aeg on nokk kinni, saba lahti olukord. Aegajalt ei suuda ma üldse midagi meelepärast leida... Niisiis, kellel head infot jagada on, ootan meeleldi Ja kui kellelgi mitteõmblejal on kusagil puuvillase kanga tükke vedelemas, mida ta kuidagi realiseerida ei oska, siis - mina ju oskan


eelika 06:35 - Link - kommentaarid (6)

15 Oktoober 2012
Lõngailumõnu








eelika 07:58 - Link - kommentaarid (4)

13 Oktoober 2012
Pärlitest võrud, käevõrud





Norras puhates olen sattunud taas pärlimängudesse. Vaikselt nokitsedes said valmis käevõrud, mille jaoks kohe ka imelise pildistamiskoha leidsin. Nimelt on meil siin pea iga päev võrratult kaunis härmatis maad katmas. Hommikuti käin maja taga kaameraga ja imetlen seda kunsti, mida loodus teeb. Naabrid... huvitav, mida nemad arvavad minust, võõrast tüdrukust, kes hommikuti, tagumik püsti, maja taga aasal tuuseldab?





eelika 11:27 - Link - kommentaarid (11)

10 Oktoober 2012
T-särgi uus nägu
Ajakirjas "Eesti Naine"




Käesoleval kuul leiate ajakirjast "Eesti Naine" sellise idee - nimelt sai lihtne t-särk uue ja atraktiivsema ilme. Tänud Helinale, kes minuga moefotosid jagas ja nõnda mu mõtted liikvele pani Tänud Agnesele naise figuuri eest (selle pätsasin tema maalilt). Tänud Merle Värvile kaunite fotode eest!










T-särk enne muutuste aega:
eelika 07:24 - Link - kommentaarid (7)

06 Oktoober 2012
Seoses eelmise postitusega unustasin ma mainida, et eelnevalt mul isiklikku lapitehnika raamatut pole olnud. Nüüd siis oman päris esimest isiklikku lapitehnika raamatut

eelika 13:07 - Link - kommentaarid (2)

05 Oktoober 2012
Põld täis armastust








Kogu lugu sai alguse üle-eelmisel aastal, siis, kui oli esimene Isetegija Suur lapitekikonkurss. Tookord ma osa võtta ei saanudki, kuigi teki tegin valmis. Häda ilmnes siis, kui mõõdulinti teki juurde pannes selgus, et tekk on nõutust 10 cm lühem. See oli suur pettumus toona.








Eelmine aasta oli taas konkurss. Sellest võtsin osa. Ja saavutasin oma "Mannavahuga" auväärt esimese koha. See oli nii tore! Siis hakkas ka peas keerlema suur põlev soov veelkord kätt konkursil proovida. Terve aasta mõtlesin, mida esitada. Ema näitas mulle Burda Patchwork ajakirjast pilti, mille peaksin tegema... Aga see justkui ei olnud see õige... Siis, nähes oma õe maali konspekti, tuli mul uus idee. Agnese joonistatud visand seisab siiani mul kapi otsas ja ootab teostamist. Eks ta tuleb ka, kunagi...







Lõpplahendus selgus aga suvel, siis kui uus konkurss juba välja kuulutatud oli. Õigemini, juuli keskpaiku. Täpselt sel ajal laekus mulle tellimustöö Rootsist. Teki möötmed tundusid muidugi utoopilised, sest kui tegin pool aastat tagasi tekki suuruses 2,45 x 2,5 m siis mõtlesin, et see on esimene ja viimane nii suur tekk minu ajaloos. Aga teadagi - never say never. Nüüdne tekk on sootuks suurem. Ja polnudki nii raske seda valmis saada No igatahes, tekk pidi olema moonipõlluga. Ja kusagil pidi olema jalgratas (mida ma konkursiks valmis ei jõudnud, aga sellest pole midagi). Niisiis sai läbi mõeldud erinevaid moonipõlluversioone, kuni lõpuks maandusime tellijaga üksmeelselt Burda ideele. Seal oli moonidega seinapilt suuruses u 50x50 cm, mina tegin aga teki suuruses 2,6 x 2,7 m. Alguses kiskus töö natuke kiiva. Siis läks tegemise isu ülegi. Peale paari päeva mitteviitsimist võtsin end käsile ja tegin tööd vastumeelsusele vaatamata edasi. Õnneks sain ruttu aru, kus mu viga seisnes ja õmblemine hakkas märksa paremini sujuma.






Ja sujuski. Kõik sujus nii ladusalt, et peast käis mõte läbi - ei saa nii hästi minna. Jah, ei saagi Mul oli terve tekk juba tepitud, kui koos emaga avastasime, et oleks võinud ikka teisiti teppida, oleks parem olnud. Veel samal õhtul võtsin teki ja kaks harutamispulka ning läksin ema juurde. Tepingu harutamiseks kulus tunde, oma 5 ikka, kui mitte rohkem. Kui vale osa lahti harutatud saime, taipasin, et magamisest ei tule siin täna öösel juttugi. Läksin koju. Keetsin omale suure kruusitäie kanget kohvi (ma ei joo tavaliselt kohvi) ja alustasin uuesti teppimist. Moonidega lapitekk võttiski minult kogu mu öise une. Õhtul kella 5ks oli mu töö valmis, ainult paar niidikest oli veel peitmata, kui ema helistas, et ta on nüüd kohal. Läksime koos otsima kohta, kus tekki pildistada. Viimased fotod said veel enne hämarat Lähte vaatetornis tehtud. Nüüd oli vaja minna koju ja pildid Susale saata, enne kui konkurss suletakse, kõigest mõni tund oli veel ju aega. Saatsin ühe kirja Susale ära aga ent siis hakkasin kõhklema, et äkki see ei läinud kohale. Igaks juhuks saatsin topeltkirja veel, et ikka kindel oleks, et mu 36 magamata tundi õmblusmasina taga asjatud ei oleks.








Ja need 36 magamata tundi ei olnud kindlasti asjata. Olgugi, et esimene kiri Susale tõesti kohale ei läinud, teine ju läks! Minu tekk osales ka sel aastal Isetegija Suurel Lapitekikonkursil ja saavutas teist aastat järjest esimese koha. Auhinda, mis viimasel fotol näha, ma veel ise oma käega katsuda pole saanud, kuid kui koju lähen, teen seda naudinguga. Aitäh emale, kes minusse uskus, Tallinnasse Isetegija sünnipäevapeole sõitis, sealt minu auhinna koju tõi ja sellest mulle ka pildi saatis.

Aitäh ka teile, kes minu tekile oma hääle andsid. Aitäh neilegi, kes häält ei andnud, aga ikkagi kõvasti põialt hoidsid "Põld täis armastust" tekile!


Olen õnnelik!



Viide Isetegija SUURELE LAPITEKIKONKURSILE 2012
eelika 09:37 - Link - kommentaarid (34)