Eelika
Eelika

Armastusega tehtud


30 November 2011
Aiamööblikomplekt

Kevadel, veel enne emadepäeva, valmistasin aiamööblikomplekti ühe hea tuttava emale. Kuna pilte oli vaja, tuli leppida ilmaoludega, mis parasjagu olid. Enne emadepäeva ei tohtinud aga tööd näidata... Nüüd taaskord, miljon aega hiljem avaldan tööd blogis












eelika 20:39 - Link - kommentaarid (9)

27 November 2011
Lapitekk -Võilillemaagia-


Tänane postitus pole sugugi mitte jõululik, kuigi siin on fotod jõulukingitusest ühele pisikesele tütarlapsele. Pildid on üsnagi suvised, ent mis siin parata - ilmas pole grammigi jõulu Minu väike Päkapikutöökoda soovib, et lilleline tekike tooks Hannaliisale igal aastaajal päikest ja rõõmu südamesse

Ilusat advendiaega kõigile!













Teki mõõdud: 1,2x1,5 m, täiteks 100% vill (villavatiin) - seega kokku on ainult puuvill ja vill -täitsa naturaalne tekk!
eelika 21:58 - Link - kommentaarid (30)

25 November 2011
Roosilised ehted juustele


Mõni aeg tagasi nikerdasin teha kangast roosikesi ja lubasin näidata, mis neist edasi saab. Nüüd on see aeg käes, kus võtan end kätte ja blogin need siia. Juukseklambrid leiaksid endale meelsasti ka kandja. Huvi korral anna teada







eelika 09:50 - Link - kommentaarid (5)

23 November 2011



Kannusoe \"Mooniõis\"

November - tikkimine
















Viide TK Hubane kodu 2011 pildialbumisse.
eelika 10:43 - Link - kommentaarid (11)

19 November 2011


Inglitiiva paitus

Tahaks inglitiiva paitust jõuluõhtult,
et suur taeva rahu laotuks hinge, kodule.

Et kõik argikilin-kolin mattuks vaikusse.
Jääks vaid jõulukella helin õhtulumele...



Viide TK Hubane Kodu pildialbumisse

Algamas on jõulutunde aeg
eelika 14:55 - Link - kommentaarid (12)

15 November 2011
Kädentaito 2011
ehk kuidas ma käisin Lapitekikonkursi auhinnareisil





Äratuskell heliseb. Kell on just saanud 03.00. Helistan emale, kes vastab unise häälega. Nagu ma hiljem teada sain, oli mu kõne emale päästja - tema vekker oli otsustanud seekord vaikseks jääda. Peale natukest aega oli ema minu juures, sättisime end korda ning juba tunni ja viieteist minuti pärast peale ärkamist istusime stardivalmilt autos. Meie reis algas.

Tallinn ja selle liiklus on mulle alati tundunud hirmuäratavad. Ja juhtuski nii - jälgides, et ma mõnele trammile ette ei sõida, kimasin rahumeeli punase fooritule alt läbi Lisaks ei suvatsenud venna kaasa antud GPS tööle hakata ja pidime omal käel D-terminali üles leidma (see läks siiski libedalt). Jõudsime napilt laevale, kuigi varu oli meil arvestatud piisavalt. Emal oli käekotis väike siidripudel, et see laevas ära juua, ent siis kui hakkasime seda avama, tõdesime, et meil pole avajat kaasas. Priit muigas selle peale telefonitsi: "Naised". Lõpuks saime joogi siiski joodud, sest ema võttis kätte ja palus meesterahva abi


Laevas, suunaga Soome



Jõudes Helsingisse, asusime kohe otsima trammipeatust. Algselt oli meil küll plaanis sõita taksoga, kuid mu ema oli teinud suure eeltöö ja kogu trammiliinide liikluse välja uurinud. Säästsime üsna palju Peab mainima, et tegelikult ei olnud trammisõit üldse nii keeruline, kui algselt kartsime. Hüppasime esimese trammi pealt Stockmanni juures maha, tegime kiire ringi poes ja sööstsime järgmise trammi peale, kus uurisin inimestelt, kas see on ikka tunnipilet või saan valesti aru. Jah, ühe piletiga võis sõita terve tunni, erinevate trammidega. Istusime akna all ja jälgisime nii kaarti kui teed, mida mõõda sõidame, aegajalt inimestelt küsides, kus me lõppude-lõpuks oleme. Kui olime jõudnud messikeskuseni, oleks meie veel ühe peatuse võrra edasi sõitnud, aga üks tädi sakutas ema käest ja ütles, et siin on messikeskus. Ema ütles hiljem, et märkas küll, kuidas see tädi meid trammis jälgis. Nii tore ja abivalmis soomlanna!

Märkasime kohe messikeskuse ees suuri järjekordasid, kuid enne veel, kui nendeni jõudsime, tuli ja püüdis meid juba järgmine tädi kinni. Peab mainima - hästi jutukas. Ta pakkus meile kahte messipiletit. Kuna tema tütar ja väimees tulla ei saanud, tahtis ta need meile müüa, soodsamalt. Algul ma kahtlesin, kas ikka on õige asi. Naine näitas pileteid, templid ja numbrid kõik peal, aga ikkagi oli natuke veider. Vaatasin ema, kes kehitas õlgu. Tädi ütles, et tuleb ka messile ning näitab, kuidas asi käib. Niisiis maksin talle kenasti ära ja liikusime meeletutest järjekordadest mõõda otse kassasse. Saanud hoonesse, viis meie "abimees" meid riidehoidu, seletas kus on tualetid ja soovis ilusat messipäeva.

Hakkasime otsima näidatud suunas käsitööväljapanekuid, imestades, et siin ainult lambad ja laamad, mis käsitöömess see on?.. Ometi seostasime seda villa ja kudumisega. Vaatasime põnevusega, kuidas koer ja mees lambaid karjatasid ja see oli tore! Ent siis taipasime, et see oli maamess. Lõppkokkuvõttes käisime maamessil, metsamessil, käsitöömessil, lemmikloomamessil ja vist isegi toidumessil. Tohutult suured saalid, tohutult palju häid ideid, tohutult palju elamusi! Käisime ja imetlesime. Käsitöömessil müüdi hästi palju ehtematerjale ja kaardipabereid-kaunistusi. Eriti lemmikuks sai mulle väike putka, kus müüdi imeliselt kaunist keraamikat. Veel meeldis meile emaga jõulupärgade lett ja palju muudki põnevat. Vahetult enne messikeskusest lahkumist avastasime ka lapinduse müügiputka. Seal müüdi siiski vaid kangaid ja muid materjale. Valmis tööd olid vaid näidised ja polnud müügiks. Seegi aasta ei müüdud seal lapikke.


Meie esimene vaatepeatus



Tore elamus maamessil



Lilleletis



Kaunid jõuluehted



Terve päeva kütus



Usute või mitte aga käsitöömessil sõeluti kulda. Letis olid suured kullakamakad, igaüks nagu isemoodi kunstiteos. Huvitav, kas päris?









Mina ja mu lemmiklett















Huvitav asi see tikkimismasin






Messikeskuse 1 korrus. See mis paistab pildilt, on vaid killuke kogu messist






Vahepeal kolasime ka lemmikloomamessil. Nautisime koerte esinemisi ja isegi lindusid saime katsuda-hoida. Lisaks oli kassinäitus, küülikute hüppamisvõistlused, vaadata sai putukaid-usse ja osta kõiksugu mänguasju, riideid ja tarvikuid lemmikloomadele. Peab tõdema, pool messiajast kulus lemmikute messile.


Lemmikloomamessi elamused









Etendus 8 koeraga









Kudujad, tehke oma lemmik moodsaks!



Kõige sõnakuulelikum ja targem esineja - väike kolli



Aeg tiksus messikeskuses nii kiiresti edasi, et hirmuga vaatasime kella. Lõpuks otsustasime tagasisõidupileti edasi lükata, järgmise laevaga koju minna. Helistasin Tallinkisse ja sealt õeldi, et nad ei saa midagi teha. Olin vaikides pettunud - ostsin ju pileti, mille aegu saab vajadusel muuta. Siiski pani teenindaja mu kõne ootele ja korraldas asja meie kasuks - 18.30 laeva asemel võisime sõita 21.30. Jee, meil oli paar lisatundi! Alles siis, kui aeg hakkas otsa saama, avastasime käsitöölettidest eemaldudes, et isegi metsamess on lahe. Kirusime endid - kus me küll enne olime. Kõiksugu pärjad käbidest ja kuused samblikest! Oleks vaid seda teadnud!

Metsamess









Sellegipoolest, et kolm tundi olime lisaaega saanud, jäi meile uudistamisaega väheseks. Kiire ülevaatlik ring messile peale ja riidehoidu. Nüüdseks oli meil üks komps rohkem ja käekottki pungil. Trammipeatuses ootama ei pidanud. Juba paistis sõiduk tulemas. Ma veel kiiresti rabasin kotist fotoka välja ja tegin üheainsa klõpsu messikeskusest, olles ise kindel, et see välja ei tulnud. Samal ajal hõikab ema paaniliselt trammiukse vahelt, et ma olen hull, ma jään trammist maha. Aga jõudsin kenasti. Sadamas selgus, et see üks ja ainuke klõps mingi tulemuse siiski andis. Lisaks laevas tukastamisele tegime rohkem kui tunnise peatuse poolel teel Tallinnast Tartu. Magasime. Unustasin veel mainida, et tagasiteel jõudime pealinnas ära eksida. Õnneks sattus me teele abivalmis taksojuht (jälle tädi), kes seletas nagu oskas, pudistas oma kohmakat eesti keelt, kuni lõpuks aru sain, kuhu minna. Koju jõudsime täpselt 24 tundi peale sealt lahkumist, ehk siis 4.15. Järgmine päev ärkasime alles siis, kui oli juba hämar




















Need lapiekid on vaid näide, mida suudavad õmblusmasinad teisel pool seina (tikkida)






See viimane ja kriitiline foto kogu Messikeskusest



Lõppsõna - mess oli nii huvitav, et sellele kulus rohkem aega, kui arvasime. Meil oli veel plaanis linnaga tutvuda ja poodides shopata, kuid selleni me ei jõudnudki. Aitäh kõigile, kes mulle nii toreda elamuse võimaldasid! Aitäh emale, kes mulle hea meelega kaasa tuli Ja vabandan nii pika jutu pärast...



eelika 11:19 - Link - kommentaarid (12)

10 November 2011
Mannavaht lapitekis
Ajakirjas "Eesti Naine"


Siin nüüd siis on see lapitekk, mis võitis konkursil esimese koha. Küll läks mul aega, et seda blogisse paigutada Tänan väga kõiki, kes andsid oma hääle sellele tekile, kes põialt hoidsid ja kes kaasa rõõmustasid. See oli mulle suur au saada Lapitekikonkursil nii tähtis tunnustus. Aga need, kes endale ka sellist tekki tahaksid õmmelda, ent tehnilise poole pealt natuke kimpus on, siis ajakirjas "Eesti Naine" on Mannavahu õmblemise juhend täitsa olemas! Julget pealehakkamist!
Kes aga soovib tekki enesele ilma õmbluspusimisi katsetamata, siis mul on veel kaks Mannavahu sarnast tekki olemas. Ilma pitsiservata, aga vajadusel selle lisamine on väike mure

Suured tänud veelkord kõigile! Ahjaa, laupäev on siis see päev, mil sõidan auhinnamessile. Loodame kõik koos, et ma nende fotode ülespanemisega "tigu" ei ole

































eelika 07:54 - Link - kommentaarid (19)

06 November 2011
Minu esimene kodukootud leib

Eile otsustasin proovida, kuidas siis õige see leivategu käib. Isuäratava retsepti leidsin Eesti Naise 2008. jaanuari numbrist. Varusin poest vajaminevad toiduained ning leivategu võis alata. Kahepeale õega (tema sõtkus tainast) meisterdasime maitsva puuviljaleiva. Soojana taluvõiga ja soolaga viis see keele alla, ent hommikusöögiks koos merevaiguga oli see lihtsalt suurepärane! Ja tundub, et selle leiva sisse sai ainult sooje mõtteid punutud, sest leivapurugi oli südamekujuline... Vend ütes seepeale: "Mida Sina ka ei märka!"
























eelika 16:42 - Link - kommentaarid (5)