Pärli lainel

Käisin maal ja võtsin kaasa oma pärlitöö vahendid. See oli igati tark tegu, kuna maal oli mahti pärlitega tegeleda. Kodus ei jõua kunagi korraga nii palju teha, sest alati vajab elamises miskit tegemist. Nüüd aga sain lihtsalt olla koos oma pärlitega

Traadiväänamisega ei ole väga palju tegelenud. Samas leidsin ajakirjast beads&beyond aprill 2010 ühed vahvad kõrvarõngad, mida väga tahtsin teha. Võtsin siis julguse kokku ja katsetasin traati väänata. Aega võttis aga valmis sai. Samas pean seda väänamist rohkem harjutama, sest traat ei taha alati jääda selliselt nagu mina seda tahaksin



Midagi rohelist olen ammu tahtnud teha, isegi pärlid olid välja valitud. Nüüd õnnestus saada inspiratsioon, mida neist teha





Juuksekummid



Oi kuidas ma tunnen puudust ilusast värvilisest sügisest, kui saab kõndida mööda tänavat paksus kirjus lehevaibas. Praegu, aga tuleb leppida kollaste lehtedega puul, mis tõmbuvad pruuniks ja kukuvad alla. Tõin siis endale värvid tuppa, et ikka rõõmsam oleks.









Üks sinine ripats oli ka kodus, millega ei osanud pikka aega miskit peale hakata, nüüd leidsin idee, mis sellega teha

Loosimine

Ei, ei, mitte minul, vaid hoopis minu ühes lemmikblogis toimub loosimine 27.09. Nimelt olen ma siinse isetegija augusti tõeline fänn ja panen siia viite tema blogist. Ehk keegi veel tema fännidest soovib osaleda loosimises . Ja võibolla hoopis keegi avastab enda jaoks selle vahva blogi.
loosimine Augusti blogi

Minu nõrkus- pärlid ja ilusad paberid

Kes oleks osanud arvata, et minu nõrkuseks saavad pärlid ja paberid? Seda ei osanud isegi mina ette näha. Neli aastat tagasi pidasin lugu vaid hõbe- ja kuldehetest ja mingisugused suured pärlid kõrvas, ei sümpatiseerunud mulle kohe üldse mitte. Nüüd on see aga minu nõrkuseks. Endiselt kannan igapäevaselt kulda, aga peole minnes ,meeldib ikka kulinad kõrva ja kaela panna
Ja ehteid ei saa ühel naisel olla kunagi liiga palju . Seetõttu täiendasin oma pärlivarusid ja kambatasin frogwillist tellijatega.



Ja otseloomulikult pidin ma kiirkorras ka midagi valmis tegema, et ikka hea tunne oleks









Kuna tehti ka üks tellimustöö albumitele, siis täiendasin paberi varusid. Paberid on minu teine suur nõrkus. Plaanist minna lihtsalt poodi vaatama, mis tooni saak albumi teha tuli välja hoopis mitmesaja kroonine arve, nagu tavaliselt . Lisaks ostsin veel mõned vidinad, et saaks alustada scrapbookingu õppimist omal käel ja täna jõudis koju veel üks pakike, mis samuti sisaldab scrapbookiks vajalikke asju .



Ja midagi veel, mis valminud enne pärlilaadungi saabumist



Ja lõpetuseks ka miskit head. le_li kirjutas oma blogis, et heategu on südameasi. Nii see tegelikult ka on, sest minu soov on alati aidata, kui vähegi võimalik on, ja aega jagub. See tunne pärast, mis valdab, on ikka ülimalt hea, mida sõnadesse panna on keeruline. See on puhas rõõm, mis tuleb otse südamest. Tegin 2 paari papusid, mille Pulloveri pood toimetab Tartu Ülikooli Lastekliiniku vastsündinute osakonnale. Ühed said sinised ja teised roosad. Pilt siis roosadest, aga sinistest kahjuks ununes teha, kuid välja näevad täpselt samasugused . Õpetus pärit IT õpitoast

Katsikule

Sai tehtud üks album kingituseks ja hetkel see minu lemmik. Nii armas roosamanna tuli välja

Eile avastasin, et küll on hea, kui tähtajad sunnivad tagant. Tihti jäävad asjad poolikuks ja viimistlemata, kuid kui ikka kindlaks kuupäevaks vaja miskit teha, siis uskumatul kombel suudan end käsile võtta
Nii seisi mul ka kotike juppidena päris mitu nädalat, aga eile leidsin, et aeg oleks see valmis teha ja pildialbumisse lisada. Kott tehtud lõngajääkidest, täpsemalt siis minu mütsi lõngast. Mütsi olen tegelikult kandud juba 2 talve ja alati on häda selle juurde koti leidmisega, kuna tegu ju punase tooniga. Nüüd siis sai üks hästi kokkusobiv akessuuar Kotike valmis ja pildid siin

Tegin 1.sept. puhul oma töökaaslastele kingituse. Kuna nad õpetajad, siis kingitus läks õigesse kohta, sest midagi raamatule ikka vaja, eriti sellel aastal . Tööd sobisid hästi ka koostegemise projekti Lugemisaastal raamatuga ja raamatule.



Tulemuseks oli see, et sain kohe oma teise tellimustöö, mis samamoodi sobib raamatule ja jällegi samasse projekti. Järjehoidjad läksid kingituseks töökaaslase tütre klassiõdedele, kes alustasid sellel aastal kooliteed teises klassis.

Väikene vahepala

Ei hakka pikka juttu kirjutama, aga vahepeal valminud mõned kõrvarõngad, vahelduseks köitmisele.













ja üks võtmehoidja

Hõissa pulmad!!! vol.2

Elu teeb huvitavaid käike. Peaksin vist tihedamini kirjutama, et seda enam ei juhtu, aga näed, nüüd siis juhtus Eelmises Hõissaa pulmad postituses mainisin, et lähiajal pole lootust pulma saada. Selle ütluse juurde jään ma siiski endiselt, kuid pühapäeva hommikul sain vahva üllatuse. Siiski leidub neid, kes pärast pikki aastaid kooselu on jõudnud ühisele meelele oma kooselu ametlikuks muuta. Ja seda siis täitsa salaja. Nii juhtuski, et sõbranna helistas mulle pühapäeval ja soovitas istet võtta, et tal mulle uudised. Mina muidugi kohe, et oi kui tore, kas pisiperet oodata Ja siis selguski tõde, et sõbranna peaaegu juba 24h abielunaine. Sisimas tegelikult teadsin ka, et kui see paar selle sammu teeb, siis vaikselt ja salaja, aga et see nii ootamatult tuleb .
Mina siis tegin omaltpoolt vastu ühe üllatuse ja lasin näppudel käia. Õnnestus saada pruutpaarist üks foto. Paraku ilmutusest tuli foto hoopis teiste värvitoonidega kui arvutis ning seetõttu otsustasin teha esimest korda albumi, mille kaane fotot annab vahetada. Ütleme nii, et kui pole varem teinud, on see jalgratta leiutamine päris keeruline . Siiski õnnestus album teha ja loodetavasti saab pruutpaar oma kingi homme postist kätte. Albumi tegin kodus olevatest käepärastest vahenditest ja vahel nõuab see päris suurt loomingulisust, eriti kui soovitud paber ei anna mõõtudelt välja. Samas tulemusega jäin rahule, sest vahendite puudusel tulevad isegi paremad ideed, mille peale muidu ei oskaks tullagi. Kuna pruutpaaril olid lisaks valgele ja mustale ka roosad lisandid, siis sai ka albumisse lisatud natuke roosat- esikaanel lill ja sisse said esi-,taga-, ja kaanelehed marmorroosad. Siia siis ka mõned pildid







Ja õnneks sai eelmiste pulmade tarbeks tehtud 2 kaarti ning nüüd leidis teinegi kaart rakenduse. Tehtud oli ka juba varem üks kingitutt, mis leidis samuti oma koha ja kinkepaber oli ka olemas tänu eelmisetele pulmadele. Lisaks sai kingitus pakitud pappkasti ajalehtede vahele, et ikka kätte saades oleks välimus alles



Jätkates veel eelmiste pulmade teemat, siis sellegi tarbeks sai veel tagantjärele meenutuseks midagi meisterdatud. Asi algas sellest, et pulmades oli fotograaf vaid registreerimise lõpuni. Samas mõtlesin, et kahju oleks, kui edasisest tegevusest pilte ei ole. Nii ma siis klõpsisingi terve õhtu pilte teha, hiljem lõikasin ja kustutasin ja kui valik fotosid oli olemas panin plaadile. Juurde tegin ka ümbrise, mille idee sain augusti blogist





Lisasin ka tüdrukuteõhtu pildifailid teisele plaadile, kuna tüdrukuteõhtul olin jällegi mina üks nö. fotograafidest Selle tarbeks tegin ümbrise tavalise CD paberist ümbrise järgi, ja peale siis kaunistus samas teema nagu oli album, mis kingitud sai.



Ja nüüd tuleb kõige põnevam osa Plaadid lisasin endatehtud karpi ja lisaks veel ka ühed beebipapud ning kingitus sai üleantud sellel õhtul kui paar jõudis koju mesinädalatelt. Miks just nii? Kuna ma ise olen nii ideevaene, siis varastan ideid mujalt See beebipapude kinkimise idee pärineb Taanist, kus sõbrad teevad mesinädalatelt kojujõudnutele just sellise kingituse. Kuna aga poes ei olnud enam kahjuks rohelist Danubio lõnga (need lõngad üldse otsakoral, kuna kaovad müügilt), siis sai valitud lilla. Paraku, aga lillat paela mul kodus ei olnud ja seega said papud viimase lisandi enne kinkimist autos. Seetõttu jäi ka pilt tegemata. Ehk õnnestub mõnikord külla minnes paluda korraks papusid näha, et lõpptulemus pildile jäädvustada. Selle pika postituse viimaseks pildiks siis pool kingitusest