SIXU ISETEGEMISED
Sixu isetegemised
Mulle meeldib kududa ja heegeldada, natuke ka pärlendan. Käsitöö maandab stressi ja teeb tuju heaks! :)


23 Juuli 2016
Mul on näitamata üks töö, mis valmis kevadel.
Minu 7a tütar Annaliisa lõpetas kevadel lasteaia, et alustada sügisel kooliteed. Mai lõpus toimunud lasteaia lõpupeoks ostsin talle roosa õlapaeltega kleidi. Veel nädal enne pidu kirvendas kuklas, et midagi peaks lapsel õlgadel olema. Google aitab alati ja pärast mõningat otsingut oli idee ja muster leitud. Samuti kaevasin lõngakastist välja tundmatut päritolu ja tundmatu vanusega valge lõnga, mis oli hõredalt karvane (ei oska paremini kirjeldada) ja kerge läikega, ning mis ideaalselt sobis.
Heegeldasin lapsele varrukad (booleroks seda vist päris nimetada ei saa). Käiseosad on kolmveerandpikkusega ja kummagi kaenla alla heegeldasin külge väikesed kolmnurgad, et lapsel oleks mugavam varrukaid kanda.
Idee on pärit SIIT ja mustriskeem asub SIIN.


Peopildid, kus varrukad on lapsel seljas, pildistas fotograaf Kristi Kuusmik-Orav, natuke fototöötlust tegin mina. Pildid saab suuremaks klikkida.

Lõng: tundmatu päritolu ja tundmatu vanusega, ühe pereliikme varudest kunagi saadud.
Konks nr. 3.
Sixuke posted @ 12:16 - Link - kommentaarid (1)
08 Juuni 2016
Olen tehtud asjade blogisse panemises üsna laisk. Vahepeal ma ei teinudki üldse mitte midagi ja poolikud asjad seisavad siiani poolikuna... Ühed heegeldatud varrukad ootavad näitamist, kuid mul on kätte saamata veel ühed peopildid, kus mu 7a tütar neid kannab ja kui pildid käes, siis näitan siingi.
Pärlendamises valitses mul üldse väääääga pikk vaikus. Kuskil internetiavaruses nähtud pilt aga vallandas idee ja see vallandas mul rõngamaania.
Näitan pilte tellimustööst. Kõigi nende kõrvarõngaste omanikeks saavad ühe pere kolm naist, kes ise jagavad, milline kellele.



Pildid saab suuremaks klikkida.
Sixuke posted @ 15:55 - Link - kommentaarid
14 Jaanuar 2016
Kaua tehtud kaunikene, talvemüts mu 6a tütrele, rohkem kui aasta tagasi, 2014.a sügisel, alustatud. Mingi hetk jooksis mul juhe kokku, kuidas mütsi pealae osa kokku võtta, sest kudusin algusest peale kohe kahekihilisena ja isegi minu üsna suur kujutlusvõime ei suutnud leida lahendust, kuidas seda teha. Poolik müts laagerdus terve aasta. Lõpuks nüüd eelmisel sügisel helises peas kelluke, et saan ju pealae õmmelda kokku samamoodi, nagu varemgi tehtud mütsidel kokku olen õmmelnud. Enne lõpliku valmimist tulid mõned kiiremad tegemised vahele, kuid nüüd on see müts valmis ja juba mõned päevad kasutuseski olnud.
Kudusin mütsi edasi-tagasi nö soonikkoes, nii edasireal kui ka tagsireal kudusin läbi ainult parempidised silmused ja pahempidised tõstsin kudumata üle. Tulemuseks oli kaks kihti, mille pahemad pooled on koos ja parempidine koepool väljapool. Kuklaosas õmblesin mütsi lihtsalt kokku. Kõrvaklapid on päris algul valmis tehtud paarikaupa ja siis, pahemad pooled vastastikku, ajasin nende silmad kordamööda koos mütsi põhiosa silmade ülesloomisega ringvarrastele.
Mu tütar Annaliisa on mütsiga väga rahul ja kiidab, et soe on ka.



Lõng: Schachenmayr Regia Fluormania Color, 4-kordne, 75% villa ja 25% polüamiidi.
Ringvardad nr 3.
Konks nr 3.
Sixuke posted @ 12:24 - Link - kommentaarid (1)
26 Detsember 2015
Üks isa ja tema ilus tütar said minult kingitused. Tehtud südamest ja armastusega.

Sokid isale:

Lõng: Regia 8-kordne sokilõng, 75% villa ja 25% polüamiidi.
Sukavardad nr.3

Sokid ja randmesoojendajad tema tütrele:

Lõng: Regia Fashion (6-kordne), 75% villa ja 25% polüamiidi.
Sukavardad nr 2,5
Muster on pärit ühest venekeelsest ajakirjast.
Sixuke posted @ 21:05 - Link - kommentaarid
27 November 2015
Tegelikult on mul enda tehtud jõulukalendri idee olnud ajukurdude vahel mitu aastat, just kahekümne nelja sokikesega kalendri idee, mida olin kunagi näinud ühes ajakirjas, kuid ajakirja pildil rippusid sokikesed okstel. Piinlik on tunnistada, et ammu oleksin võinud selle kalendri teha.
Mõte kududa kakskümmend neli sokikest mind eriti ei vaimustanud ja otsustasin heegeldada. Üks heegelnõel on ikka parem variant, kui viis torkivat varrast, arvestades sokkide väiksust ja hulka. Neli erinevas toonis punast ja kuus muud värvi täispuuvillast lõnga ning iga sokk sai ainulaadne. 24.detsembri soki tegin teistest veidi suurema. Heegeldatud sokikeste idee sain internetiavarustest, kust leidsin ühe pildi heegeldatud pisikeste triibuliste sokkidega ja lihtsalt pildi järgi tegin järele. Numbriteks lõikasin õhukesest vildist pisikesed südamed, mis markeriga nummerdasin ja seejärel sokkidele kleepisin. Kalendri aluse, tugevamast materjalist laualiniku, leidsin ühest heategevuslikust teise ringi poest ja seega on ühendatud kalendris nii taaskasutus kui ka heategevus. Nööpidest, mille küljes sokid ripuvad, on osad nõukaaegsed, osad kaasaegsed. Liniku servad heegeldasin rohelise ja punasega üle ning kalendri uhked mõõdud said 92 x 33 cm - kena tükk jõulukalendrit ja jõuluaegset seinakaunistust. Sokid saab igal aastal aluse külge uutmoodi segamini riputada.
Kui mu 6a tütar täna hommikul ärkas, ootas kommidega täidetud kalender teda voodi juures seinal. Mõned päevad peab laps veel leppima ainult vaatamisega.



Ilusat peagi algavat advendiaega!
Sixuke posted @ 14:45 - Link - kommentaarid (2)
31 August 2015
Midagi lihtsat, lõppevale suvele tagasi mõeldes.
Rukkilille-kaelaehe mu 6a tütrele.



Lõng: Steinbach Wolle Capri.
Konks nr 3.
Türkiissinised seemnehelmed (kahjuks pildilt ei ole aru saada...)
Muster raamatust Caitlin Sainio "100 heegeldatud pitslille".
Sixuke posted @ 18:43 - Link - kommentaarid
24 August 2015
Ühele Hawaii stiilis üritusele oli vaja lillepärga, seda, mis kaela riputatakse. Seda, et lillepärga vaja on, sain teada paar päeva enne üritust. Loomulikult ma isegi ei mõelnud, et panen seal kaela poest ostetud asjanduse. Mõtlesin, et üritan... ja kui ei õnnestu, siis ei pane üldse midagi kaela. Mu maratonheegeldamine koduste toimetuste, laste, töö ja mõningase magamise kõrvalt kestis 30,5 tundi. Heegeldamine oli kõige kergem. Suur osa ajast läks lillemustrite valimisele raamatust, ühe ja teise mustri proovimisele, välja praakimisele, harutamisele, seemnehelveste lõngadele ajamisele jne. Valmis sai suht pisike heegeldamine. Lillede läbimõõdudki pole teab mis suured, 3-4 cm ainult. Ja ma ei teinud tervet pärjatäit lilli, kaelataguse osa jätsin täitmata. No ei olnud aega rohkemaks. Lõpetasin pärja vastu hommikut enne üritust. Lilled jäid pressimata ja värskelt valminuna heegeldasin nad keti külge vaheldumisi neid paigal hoidvate seemnehelvestega. Sellepärast lilled nii krussis ongi... Sai kahjuks selline ajapuudusel lõpuni viimistlemata töö, kuid üritusel käisin sellega ära ja olin uhke oma tehtu üle. Nüüd on see pärg mu 6-aastase tütre kaela aeg-ajalt ehtimas.



Lõngad: Steinbach Wolle Capri ja Schachenmayr Catania
Konks nr 3.

Selles raamatus, Caitlin Sainio "100 heegeldatud pitslille", on nii palju võrratuid lillemustreid. Kui ikka varuda aega, siis võib valmis saada võrratu Hawaii stiilis lillepärja. Palju ilusama, uhkema ja suurema, kui minu tehtud kiirtöö.
Sixuke posted @ 19:33 - Link - kommentaarid
29 Juuni 2015
Jagan isetegijatega killukest oma nooruspõlve.
Minu nukumaja, mille tegin 21-22 aastat tagasi suurde saapakarpi koos oma ema ja oma lapsepõlvesõbrannaga, jõudis tagasi minu juurde.
Elu on teinud omi keerdkäike ja kuhugi nende keerdkäikude vahele jäi see nukumaja palju-palju aastaid tagasi kinni. Aga nüüd sain ma selle tagasi ja mu rõõm on üüratu. Eriline tänu, et nukumaja tagasi minu juures on, kuulub mu vanemale tütrele Simonale.
Jah, nukumaja on ajahambast puretud, lössis, tolmune, osaliselt lagunenud, vananenud... kuid milline südantsoojendav nostalgia ja minu jaoks hindamatu väärtusega! See pisike-pisike nukk, mu enda heegeldatud-õmmeldud tõeliselt miniatuurne garderoob, tikutopsidest ja paberist-papist-riidetükkidest tehtud mööbel, igasugused pisikesed korgid-potsikud nõude ja muude tarbeesemete osa täitmas, tillukesed mänguköögiviljad ja -puuviljad, mu ema heegeldatud kardinad nukumaja akende ees, pakkepaberitest tapeedid tubade seintel, pisike kodutehnika televiisori, maki ja raadio näol, paberist toalilled, tillukesed ajalehed ja isegi üks imetilluke (u 1,5 cm) puupilpast nuga, millel pidemeosa veel tillema teibiribakesega märgitud - need kõik on alles. Minu võrratu lapsepõlv!
Mu 6-aastane tütreke Annaliisa on nukumajast totaalses vaimustuses, hoolimata selle räsitud välimusest. Nii suure hoolega sättis laps toad nukumajas korda (niivõrd kuivõrd andis korda sättida) ja mängis terve õhtu, minul heldimusest pisarad silmis.

Pildi saab suuremaks klikkida.


Mõni aeg tagasi oli peas ideepojuke oma tütrenääpsule nukumaja teha. Nüüd mõtlen, et ideepojuke on vaja teoks teha ja hakata tasapisi muude toimetuste kõrvalt meisterdama. Minu vanast nukumajast saab natuke asju uude nukumajja käiku võtta, näiteks need tillukesed mänguköögiviljad ja kardinad. Tahaks teha just taolise nagu minu oma, kuhugi karpi, ja kleebiks, lõikaks, voldiks, õmbleks, kooks, heegeldaks...
Sixuke posted @ 21:50 - Link - kommentaarid (3)
20 Juuni 2015
Ma juba olen selline, et kui mingi kudumine või heegeldamine pooeli on, siis võib tegemine vahepeal soiku vajuda, olgu siis põhjuseks ideede puudus või tahtmine hoopis raamatukogust võetud kuus paksu raamatut ühe jutiga läbi lugeda.
Väikese tütre vikerkaare-satsiseelik laagerdus heegeldamise kestel kaks korda. Esimene kord sellepärast, et pärast värvliosa tegemist ei olnud mul veel leitud sobivat satsimustrit ja ei olnud veel ideed, et just vikerkaare-satsiseelik tuleb. Teist korda sellepärast, et olid raamatud ja muud asjad, mis jätsid lõpusirgel seeliku ootele.
Kui Annaliisa ütles umbes nädal tagasi, et tema tahaks selle seeliku oma suure õe põhikooli lõpupeole selga panna, võtsin seeliku lõpetamise käsile.
Vikerkaare seitsmest värvist jätsin seelikusse heegeldamata tumesinise satsi, aga vikerkaare-satsiseelik on see ikkagi. Igale satsile eelnevat alusvõrgu osa hakkasin heegeldama eelmise satsi alt, nii on seelik ka seespoolt kuuevärviline. Nöörkummist punusin patsi ja ajasin seeliku värvliosa aukudest läbi. Kummivöö otstesse heegeldasin tutid, et kolesuured sõlmed ära peita.
Annaliisa soov oli, et seelikus peab olema ka roosat ja nii saigi iga vikerkaarevärvi sats omale roosa mannavahulise serva, samuti on roosat värvlis ja kummivöö on roosa. Üks kirjumirju seelik sai, kuid laps on rahul, kannab alanud suvel rõõmuga ja see ongi kõige olulisem.



Ja suure õe Simona lõpupidu Türi Põhikoolis.



Lõng: Steinbach Wolle Capri. Konks nr 3.
Satsimuster on pärit interneti avarustest.
Sixuke posted @ 08:21 - Link - kommentaarid (4)
13 Märts 2015
Heegeldasin oma tütrele kleidi. Lubasin lapsele, et tema sünnipäeval ta saab selle lasteaeda selga panna esimest korda ja nii ta täna hommikul, äsjavalminud uhiuus kleit seljas ja küpsisetort näppus, rühma uksest sisse astuski.
Kleidi tegin igapäevaseks kandmiseks lasteaias ja ka suvel ilusa ilmaga linna peal patseerimiseks. Hää meelega oleks laiema teinud, aga lõnga kogus pani piiri ette ja kuna see lõng sai kunagi ammu teisest Eesti otsast ostetud, siis ei tea, kas seda üldse kuskil enam saada on. Nimi ka tundmatu mu jaoks. Kuid laps jäi väga rahule ja see ongi kõige olulisem.



Lõng: kunagi ammu, palju aastaid tagasi ostetud mingi Tšehhi lõng Elian Sally, 25% puuvilla ja 75% akrüüli. Hästi pehme lõng.
Konks nr 3.
Kleidi erinevate osade mustrid on pärit interneti avarustest ja siit-sealt natuke kohendatud endale sobivaks.

Natuke muigamist tänasest hommikust.
Peaaegu-kuuesest 6-aastaseks saanud tüdrukutirts ronis mulle unisena sülle ja nohises mu kaelaõnarusse: "Ma ei jõua ära oodata, millal ma 7-aastaseks saan!"
Sixuke posted @ 19:08 - Link - kommentaarid (2)
194932 visitors