HEEGELDATUD LAMBIVARI EMALE EHK MINU NÄGEMUS SETO VALGEST PITSIST

Juba mõnda aega olen unistanud lambivarju heegeldamisest. Juhuste kokkulangemise tõttu – emale ei meeldinud, et tema voodi kohal on raske klaasist lambikuppel (järsku kukub talle peale), mina sain SETO VALGÕ (Terje Lillmaa, 2015) raamatu omanikuks ning emale oli just juubeliks kinki vaja - heegeldasingi lambivarju. Mustrid ongi pärit sellest raamatust, kuid väikeste muudatustega. Mina heegeldasin põhimustrile väikesed augud sisse, et lambivarjust rohkem valgust paistaks. Vanasti oligi Setomaal kombeks, et ei tehtud kahte täpselt samasugust pitsi. Heegeldasin iga päev 1-2 tundi, kui laps liivakastis mängis ning kolme nädalaga sain lambivarju valmis.







Tegin emale juubeliks tordi ka. Mulle eriti kokata ei meeldi, kuid torte teen hea meelega. Esimest korda tegin ise martsipanist lilled, neid on vormiga väga lihtne teha ning ilusad näevad välja ka. Toiduvärviks kasutasin nisuorase jahu, sellest saab kena rohelist värvi martsipani teha.



Tütar sai kaheaastaseks juba natuke aega tagasi, kuid siis oli ta haige ja me ei pidanud tema sünnipäeva. Nüüd tähistasime tagantjärgi seda tähtpäeva ning ma tegin talle kõrge ja marjase tordi. Maitse poolest tuli see tort parem eelmisest, kuna lisasin tordile rohkem moosi ja marju. Tortidel nendega koonerdada ei tohi.





Lambivarju tehnilised andmed:
Heegelniit Sissy 10, heegelnõel nr. 1,25 ning materjalikulu 115 grammi.