HUBANE KODU – JUUNI

Heegeldasin suvise liniku. Mul oli ammu plaan selle kauni mustri järgi linik teha ja nüüd HK juunikuu tööks ta valmiski. Heegeldasin nr. 1,25 heegelnõelaga ja materjaliks kasutasin Steinbach Wolle heegelniiti Spitze 10, mida kulus 42 grammi. Liniku diameeter on 36 cm. Muster on pärit SIIT.



Kõike kaunist!

KOOTUD MOBIILIKOTIKE

Kudusin rahvusvärvides mobiilikotikese. See on väga praktiline aksessuar just suvel õhukeste riietega käies, kuna tihti juhtub, et pole taskuid, kuhu mobiili panna. Nüüd on mul siis kaelariputatav mobiilikott. Mustri sobitasin ise kokku lillemotiividest, mis kujutavad rukkililli. Kudusin nr. 1 varrastega ja real oli 56 silma, kuna selle kirja puhul peab silmuste arv jaguma kaheksaga. Kasutasin peenemaid villaseid lõngu (50gr/ 205m). Klappi ma ei teinud, kuid heegeldasin (heegelnõel nr. 1,5) kaks heegelpaela riputamiseks. Kui neid pingutada, siis saab kotisuud natuke rohkem kinni tõmmata.

Selline tuli ta välja:


Muster lähemalt:


Ja üks kaunis suvine pilt, mis mul õnnestus teha eelmisel suvel imekaunis Donegalis – Iirimaa kõige maalilisemas maakonnas:


KAUNIST VÕIDUPÜHA JA JAANIPÄEVA!

SOOJAD SOKID vol 2

Kudusin veel ühe paari sokke, seekord valmisid meeste sokid. Valge lõng on sama, mis eelmistel sokkidelgi, kuid heleroheline ja – sinine lõng on 100% merinovillased. Seekord kasutasin nr. 2,5 vardaid ja real oli 54 silma. Sokid kaaluvad täpselt 100 grammi.



Kaunist nädalavahetust!

SOOJAD SOKID

Tegin ka midagi asjalikku: kudusin paari sokke. Valmisid lihtsad mõningate triipudega sokid, mille peamine eesmärk on kandjal jalad soojas hoida. Punane ja roheline lõng on mõlemad 100% villasesed, kuid valge lõng on segulõng (75 % villa ja 25% polüamiidi). Kudusin kahekordsest lõngast, varrastel oli 52 silma ja kasutasin vardaid nr.2. Loodetavasti said neist soojad sokid, kuna on soojal ajal kootud ju.

TERE!

Heegeldan ikka väikesi nipsasjakesi. Praktilist väärtust neil pole, kuid mulle meeldib selliseid vidinaid heegeldada. Kõike ma endale ei jäta, muist läheb kinkimiseks.

Seekord tegin neli kaanekaunistust:





Kõik purgid kaunilt koos:



Ilusat nädalavahetust!

HEEGELDATUD MOOSIPURGI KAUNISTUSED

Heegeldasin veel kolm moosipurgi kaane kaunistust. Neid on mõnus heegeldada ja mulle sellised nipsvidinad köögis meeldivad. Aedkannikese muster helerohelisel kaanekattel on pärit E. Aljasmetsa raamatust „Heegeldatud äärepitsid”. Helerohelist värvi oli võimatu pildile saada, tegelikkuses on see ikka ilus heledam leheroheline (Novita Virkkauslanka heegelniit). Paar pilti ma tegin, kuigi värv ei ole päris õige:





Tegime mehega suure laari pelmeene, millest peaks jätkuma terveks nädalaks. Retsepti leidsin SUKANÕELA blogist. Väga hea retsept ja lihtne valmistada. Lisasime ohtrasti sibulat, kuna oleme mõlemad suured sibulaarmastajad ja tulemus oli üle ootuste hea. Küsisin mehelt pelmeenide kohta, kas nagu päris ja tema arvas, et paremadki veel. Kuna tainast jäi üle, siis tegin veel mõned juustupelmeenid, mis oli samuti maitsvad. Pildil on ainult see ports pelmeene, mille kohe ära sõime - ülejäänud läksid sügavkülma. Eespool on juustupelmeenid ja tagaplaanil „päris” pelmeenid:



Mees tegi ka kaks leiba nagu ta neid ikka teeb. Tulid väga maitsavad välja ja maitse läheb seistes ainult paremaks. Sellised näevad kerkinud leivad välja vahetult enne ahju minekut:



Ilusat õhtut!

TK – LEPATRIINUD JA MAASIKAD

Minu lepatriinud leidsid oma koha moosipurgi kaantel lehekeste peal. Heegeldasin iiri pitsi tehnikas lehed ja tikkisin lepatriinud neile peale. Väiksem lepatriinu vist väga lepaka moodi välja ei tulnud, kuna mees ütles, et mingi elukas on purgi kaanele maandunud, kuigi ta ei suutnud identifitseerida, mis elukaga tegu on. Minu lepatriinud on oma originaalmõõtmetes, seega 5-8 mm pikad, ning neid oli selle tõttu väga raske pildile saada. Heegeldasin ka kolmanda kaanekaunistuse, kuid jätsin selle ilma lepatriinuta, kuna see sobis niimoodi väga hästi kurgipurgile.

Lepakad on kahjuks õige pisikeselt näha:





Kõik hoidisekaane kaunistused koos:



Mõnusat suveilmade nautimist!