Kittyka nurgake...
Kes teeb, see jõuab ...
Täna siis jälle üks sünnipäevateemaline postitus. Nimelt oli 30.septembril sünnipäev meie väikesel ristitütrel Merlinil, kes sai 5 aastaseks

Ja nii nagu ikka mul juba pea aastajagu kombeks on olnud, olen püüdnud sünnipäevadeks midagi ise meisterdada. Vähemalt mingi osa kingitusest on ikka enda näppude vahel valmis vorbitud. Ega siis seekord teisiti... Kuna tegemist juba jahedamate ilmadega ja ega see talvgi enam ju kaugel pole, siis

ka temale sooja komplekti mütsist ja kaelusest.



Tibule kingitus meeldis ja usun, et varsti ka lasteaias mõnusam õues käia. Ei pea kogu aeg seda salli mitut tiiru ümber kaela kerima. Lihtne ja mugav. Ja kui õues väga külm, saab kaeluse kasvõi silmini üles kerida.
Kahjuks jõudsime me aga vahepeal haiged olla. Tabas meie väiksekestki see kõrge palavik. Üleüldse on praegu väga palju kõiksugu erinevaid viirusi jälle liikvel ja mina ikka jälle kõrgendatud pinge all, et kuidas see pikk ja pime aeg valutumalt küll mööda saaks. Ei saa muretult seda värvilist sügist näed nautida. Siiski jalutasime paar nädalat tagasi väikese pojaga metsa all ja uurisime, mida huvitavat seal näha. Kuna aga metsa all sammal niivõrd pehme oli, siis väikemees leidis, et mugavam oleks siiski emme süles kaasas käia, kui oma pisikesi jalakesi kõrgele tõsta. Vot selline näoke manati ette, kui enam

tahetud

Pildile jäid ka mõned sirmikud, mida sel aastal jälle oma kümmekond tükki oma kuuri tagant korjata saime.



Tõeliselt maitsvad seened!
Et aga täpselt 1.oktoobri hommikuks oli meilgi esimene kord hallavaip maas, siis seenele sel aastal enam asja ei ole. Imestasin isegi, et sel aastal nii pikalt meid külm ei külastand. Lilleilugi jätkus seetõttu kauemaks.
Järgmise korrani siis

...
Kittykas posted @ 06:54 -
Link -
kommentaarid (4)