No nii...
Lõpuks ometi saan postitada siia enda jaoks jälle ühe natuke suurema projekti, mille lootsin küll lõpetada sõbrapäevaks aga no nii natuke jäi puudu Ja, kui oleks enne selle alustamist teadnud käsitööolümpiast, oleks kindlasti veel paar päevakest kannatanud sellega. Kuid, mis siis ikka. Igatahes sai eile hommikul valmis minu esimene kootud kleidike. Kuigi jah- kahjuks pole endal veel tütart, kellele see oleks võinud saada Ja kuna eile oli mul ka võimalus seda proovida õetütre Anabeli selga, siis said valmis ka mõned pildikesed...
Et kleidike oleks huvitavam, kasutasin selle alumise ääre ja varrukate kudumiseks kuldse niidiga põimitud roosat dekoratiivlõnga. Pihaosa kudusin lõngast Erica ja selle täiustamiseks kasutasin südametega mustrit, mille leidsin PÕRNIKA blogist. Ja nii see valmis...

From IT

Südamekesed lähedalt...

From IT

From IT

From IT

Hoopis parem näeb see aga välja ikkagi seljas...

From IT

Kleit tagantvaates ...

Suuruse poolest passiks selga isegi kusagil 9 - 10 aastasele. See muidugi suhteline.

From IT

Ja minu kõige suuremate sõprade ehk siis minu meespere poolt kingitud tulbiõied
sõbrapäevaks

Kõike kaunist

From IT

Kaks sõpra

Ühel külmal talveõhtul,
kohtas hunti rebane.
Paitas oma kõhna kõhtu
"Olen kole näljane!"

"Lähme kohe järve äärde",
pakkus hallivatimees.
Lumel paksust poolde säärde,
läksidki kaks kalameest.

Küll on külm ja küll on valus,
kiljus nukralt rebane.
Hunt tal tasem olla palus,
muidu jäävad vahele.

Leidsid silla äärest koha,
mida polnud katnud jää,
istusid siis sinna maha,
ripakil kaks karvast säärt.

Lasksid sabad külma vette,
silmad valust lõivad tuld.
"Kui saaks kasvõi ühe kätte,
oleks see kui puhas kuld!"

Hakkas juba koitma eha,
vaikseks olid sõbrad jäänd.
Härmatis vaid kattis keha,
polnud hädal otsa äärt!

Jäässe külmund olid sabad,
näljast polnud juttugi.
Kanged väiksed labajalad,
kui saaks ainult ära siit!

"Oh Sa vana võsavillem,
millesse meid mässisid?!"
"Kas Sa siis ei mõelnud enne,
kui meid siia tassisid?"

Pole kala, pole saba,
muust ma siin ei räägigi.
"Kui peaks saama siit ma vabaks,
mu sõprust Sa ei väärigi!"


Ilusat sõbrapäeva!

Tere jälle!

Lubasin juba paar postitust tagasi teile näidata vahepeal valminud salli ja veel ühte baretti. Kuna aga ise pole kahjuks mingi modelliagentuuri omanik, siis on päris raske leida inimest, kes neid töid esitleks või vähemalt kenasti pildile aitaks püüda . Vaadates kalendrisse ei märganud lähiajal ühtegi tähtpäeva ka, mida saaks selles suhtes kavalalt ära kasutada Katsetasin siis esimest korda digika iseavamisvõtet - ühesõnaga- püüdsin ise olla kahes rollis korraga. Kui te nüüd arvate, et see oli lihtne siis... Seda enam, et ega ise nagu väga siin poseerida ei tahaks Aga midagi on ehk siiski näha...

From IT

From IT

From IT

From IT

Pikkust sai ka päris piisavalt. Lõngaks kasutasin Novita Rose Mohair´i ja vardaid nr.6.

Baretiääreks kasutasin Helen Novita´t ja ülemise osa tarvis mingit Selverist leitud dekoratiivlõnga.

Ülaltvaates...



Ja mõlemad koos...

Käisin nädalavahetusel esimest korda kohtumas Põlvakatega. Mitte, et ma varem Põlvakaid näinud poleks aga taolistest kohtumistest pole varem veel osa saanud. Nüüd saan aru, miks nad pärast mitmeid kordi ikka veel leiavad selle aja hoolimata külmast talvest. Kui paar korda sooja teha, saavad näod ja varjunimed selgeks ja ongi jälle üks vahva üritus koos toredate kaaslastega, millest võimalusel korra kuus osa võtta. Ja lisaks ka paar uut asja kenasti selgeks õpitud.

Mis siis muud, kui järgmise korrani!

Kuna vahepeal on olnud päris palju just kudumisega pistmist, siis otsustasin aja maha võtta - vardad korraks topsi ära koondada ja heegelnõelale valu anda. Ausaltöelda oli päris mõnus üle tüki aja heegeldada. Leidsin ühe liniku mustri eelmise aasta märtsikuu "Minu käsitööd" lehest ja teise sama ajakirja oktoobrinumbrist. Viimase läbimõõduks lubati seal kõigest 23 cm, kui aga pärast valmimist seda venitama hakkasin ei tahtnud see aga juba venitamisel kasutusel olnud pappkastipõhjale sugugi ära mahtuda. Ja nii oligi. Esimese liniku läbimõõduks sai 44 cm ja see "pisike" sai diameetriks veel pea 45 cm! Ja oleks siis tegemist jämeda niidi või suure heegelnõelaga. Tegelikult oli viimase niit veel peenem võrreldes esimesega. Mis seal siis ikka- peaasi, et tulemus enam-vähem viisakas.

From IT

From IT

Siin siis esimene linik...

From IT

From IT

From IT

Ja see "pisike"

From IT

Ja mõlemad koos ...

Viimasel ajal on meiegi peres küpsetamine au sisse tõusnud. Küll siis pirukate, küll kringlite poolest. Ja otse loomulikult võtavad kõik sellest üritusest osa. Kõrvale ei jää kõige pisemgi pereliige, kes nüüdseks iga valguse peale, mis praeahjust kumab pajakindaga ahju ees ootab