Kuna ka meie koolis on täna laat ehk siis Simunapäeva auks, siis mõtlesin ka, et pelgalt tavaline kommide müük oleks ka ikkagi väga väga igav. Eelmisel aastal sai Andreas esimest korda müügiga kätt proovida isetehtud postkaarte müües. Läks päris hästi.
Selleks aastaks mõtlesime juba midagi praktilisemat välja. Kudusin Abakhanist ostetud narmastega lõngast kaks võtmepaela, võtmehoidja ja mobiilikotikese. Teise mobiilikotikese aga heegeldasin. Kootud võtmepaelad ja mobiilikotike said niii imepehmed ja mõnusad, et Andreas kohe endale ka sellise tellis, sest talle tundus see juba hea kaelasoojendajana





Veel katsetasin esimest korda ka dekupaa˛i tegemist. Kasutasin ära just selle idee tarbeks alles hoitud Cronat gold´i lahustuva kohvi purgikesi, mis on minu meelest väga mõnusa kujuga. Samas olin juba enda peale vihane, et eelnevalt korjatud kohvipurgid suvel minema viskasin, sest siis polnud sellest veel õrna aimugi, et neid kunagi millekski ikkagi vaja läheb. Praegu vaatan laual tühjenevat purgikest juba mitu päeva äraootava pilguga, et no millal ometi tühjaks saab Igaljuhul kasutasin siis natuke rohelist ja valget värvi, paari ilusa roosi motiiviga salvrätikut ja PVA liimi ning valmis nad saidki. Samuti kaunistasin sedasi ära paar väiksemat lauaküünalt.





Nüüd aga jätkan vahepeal katki jäänud Salomoni boolero heegeldamist.

Buffini blogis üleval olnud papukeste õpetus on köitnud väga paljude Isetegijate meeli. Nii ka minu Sai siis ka minul see papukeste ette võetud. Tegin need küll õige pisut suuremad lootuses, et ehk õnnestub neid kanda ka lihtsalt sussikeste eest väikesel Kristol. Samas leidsin, et kuna need on kokku võetud ju talla alt keskelt- jääb see õmbluse koht ehk väiksekest häirima. Samuti on need kõndivale lapsele ka liialt libedad. Kui just neile nahktaldu ei õmble. No eks ma mõtlen, mida nendega teen. Kudusin need ka juba proovitud värvides ehk siis rohelistes toonides.





Praeguseks on mul käsil suurt ponnistust nõudnud Salomoni mustriga heegeldatud boolero. No küll oli ikka raske algul pihta saada, kuidas seda küll tehakse aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem- appi tuli jälle Janika, kes saatis mulle selle mustri kohta paar õpetavat lehekest , kus kirjas nii sõnadega kui ka piltidega, kuidas seda siis ikkagi teha. Ühesõnaga puust ja punaselt ees. Aitähh talle! Nüüdseks on asjake juba pea, et poole peal ja loodan, et sellest siis ikkagi midagi valmis ka saab, sest ega seda mohääri ikka naljalt ei haruta ka. Aga sellest siis juba mõnes järgnevas postituses.

Panin hommikul ajaviiteks ja silmarõõmuks kokku kollaa˛i selle aasta jooksul koduaias tehtud klõpsudest. Arvestades meie nii vihmast suve, mis suve teisel poolel ka lillede seas suurt hävingut külvas oli pilt aias veel üsnagi värviline.

Polegi jõudnud veel oma heameelt jagada. Aga lõpuks ometi võtsin kätte ja ostsin endale koju õmblusmasina . Olen neid ikka uurinud, et millist oleks kasulik ja millist vajalik omada. Kuna trehvasime aga nädalavahetusel ühele presentatsioonile, kus need ka väljas olid, siis sai see ost- no võib-olla ka hetkeemotsioonide ajel tehtud. Igaljuhul väga loodan, et sai see õige ja saan ka selle aparaadi taga ennast proovile panna

Lisan siis nüüd ka selle komplekti, mis läks sünnipäevaks väikesele Karoliinele. Kuigi ta sai alles 1 aastaseks ja kindlasti ei oska oma arvamust veel avaldada , siis loodan siiski, et need asjakesed talle meeldivad ja sobivad. Kudusin talle samuti ühe kaeluse ja sinna juurde samades toonides mütsi. Lisaks ka kaardikese sünnipäevaks.









Siin veel pildike koos rohelise kaelusega.

Sügis on meile nüüd kinnitand kanda,
rullides vahused lained kõik randa.
Hallidest pilvedest pisaraid väänab,
vihma ja lörtsiga külateid räämab.

Tuuled ja tormid on räsimas juukseid,
nemad ei kuula me nutuseid nuukseid.
Külmataat õhtul ja öösel teeb tööd,
palistab põldudel´ halladest vöö.

Läinud on kured ja haned ja pardid,
varsti on rändamas Kadrid ning Mardid.
Peagi novembrikuu lumega saabub,
külmas ja vaikuses talv meile maabub...

Nagu juba eelmises postituses kirjutasin, on vahepeal veel mõni asjake valmis saanud. Kuna üks komplekt sellest läks aga kingituseks teele väikesele Karoliinele, kes saab laupäeval 1 aastaseks, siis need pildid jõuavad üles ehk pärast seda, kui need on kätte saadud. Muidu poleks ju huvitav Lisan siis aga pildikese paar päeva tagasi valminud järjekordsest kaelusest, mis valminud endiselt Sibulaplixi blogist saadud mustri järgi ja on kuidagi väga armsaks saanud. Kuna suguvõsas aga lapsi palju, siis ei imesta, kui neid tuleb veel mõningad valmis vorpida, sest talv ja ka jõulud ju alles ees. Kudumiseks kasutasin nende puhul ikka Novita Helen´i lõnga ja vardaid nr 3. Tulemus on aga selline:

Pole ka saanud niiii pikalt aega blogida. Kuna pildikest maratonitarbeks ja see valmis alles eile, siis panen selle nüüd kenasti üles ka. Ei teagi, kas kahjuks või õnneks on ka praegused ilmad juba sellised tubaseid tegevusi soosivad ja seetõttu ehk tsipake rohkem selle kõige jaoks ka aega jääb.
Loodan, et sellest nüüd midagi pole, et ei pannud maratonile nime varem kirja. Lihtsalt süübisin reeglitesse pisut liiga hilja. Tulemus pole küll pisut väikese raami tõttu päris see, mis peaks aga, kui jääb kusagil silma midagi kobedamat, siis vahetan selle kindlasti välja. Muster pärineb augustikuu "Minu käsitööd" lehest. Pean tunnistama, et ka värvidemäng oli seal ehk palju kirevam, kui mina lõpuks kasutasin aga no andis juba niigi ühte sama värvi nii erinevaid varjundeid kokku ajada Võtsin mulineesid ostma minnes kaasa isegi ajakirja, mis poodi jõudes ikkagi autosse jäi Niisiis tegin valiku ikkagi peast.
Aga välja näeb ta siis selline...





Siiski polnud see ainuke asi, millega vahepeal veel hakkama olen saanud. Aga jätkan teiste asjadega ehk homme. Vaja veel pildiaparaat sooja panna ja eks see pusimine võtab ka oma aja