Siis, kui maas on paksud hanged,
veelgi sajab juurde lund.
pikast lebost puusad kanged,
karuott näeb õndsat und...

Näeb ta paistmas kuldset päikest,
tormab läbi kuusiku,
edestades jänkut väikest,
võidab Grimmi tuusiku.

Seal ei ole rajuilma,
sammaldunud metsateed,
päiksekiired paistvad silma
siin, kui jooksvad sulaveed.

Lubasin Janikale, et püüan ka siis ikkagi midagi oma tegemistest jällegi siia üles riputada Salliga läheb vist veits aega veel, ei saanud mahti veel viimistleda. Niisiis. Korjasin arvutist kokku need pildid, mis juba ootel ja panen siis üles ka. Need küll jah ikka üsna pisikesed tööd selle kõrval mida teised jõudnud on aga midagi siiski...

Pärast seda, kui olin õetütrele jõuludeks kaeluse kinkinud ja olin täiesti kindel, et poistele pole mõtet seda kududa, siis juhtus just see, mida poleks ehk oodanud. Õepoeg oli väga nördinud, et temale sellist asjakest ei kinkinud ja et kas siis tema kael ei külmetagi? Mis siis ikka- võtsin kiirelt vardad ja paari päeva pärast sain ka temale selle kaeluse ära saata. Tema rõõmu nägin järgmisel päeval koolimajja lastele järele minnes, kui ta minu juurde tuli ja usutles, et kummale poole see lipsuke ikka jääma peaks No tore, kui meeldis- vähemalt läks asja ette. Välja nägi see siis selline...



Üle sain anda ka väikesele Gerlindele kootud mütsikese. Pildi taust sai küll natuke tume ja kuidas ma ka ei proovinud, ilma lapse nägu värvidega moondamata seda heledamaks ma ka ei saanud. Aga midagi on näha ikka.





Siis mõtlesin, et koon endale ka mütsi. Enamasti ma mütsi muidugi ei kanna. Kasutasin siis ikka natuke Helen Novita lõnga ja natuke seda narmastega Funny´t ka. Kuna sel hetkel oli meil modelle parasjagu rohkem käepärast võtta, siis hoopis paremini nägi see tegelikult välja pisikese Beriti peas. Seega väga universaalne suurus- lausa s - xxxxl



Eks paistab, kellele see siis lõuks saab aga tundub, et endale pean pisut suurema kuduma.
Vot nii. Nüüd siis pean leidma momendi, mil väikemees , et saaks selle suure õlasalli ka ära , et siis ka seda siin natuke esitleda. Järgmise korrani

Juba on jaanuarikuu pea poole peale jõudnud ja väljas on imeilus talv Mõned nädalad tühjana seisvad koolimajad on täis jälle laste kilkeid. Kui ainult see hommikune nende kõrvadele nii valus poleks
Mõtlesin, et võtan ka ometi ette ja lisan siia ka midagi, millega vahepeal kõige muu kõrvalt hakkama olen saanud. Nimelt sattusin vahepeal niivõrd hoogu jälle kaeluste tegemisega, et varsti pole enda suguseltsis vist ainsatki paljast kaela - no vähemalt ei tohiks olla Kui algul esimeste kudumise aegu oli ikka muster ka käepärast, siis pärast kolmandat järjestikust ei ole sedagi enam tarvis. Muuseas viimase ehk veel ühe järjekordse lõpetasin umbes poole tunni eest. Seega seda pole veel jõudnud pildilegi püüda. Teised aga nüüd järjekorras siin...















Kuna rohke lume, niiske õhu ja külma tõttu on praegu looduses näha väga erinevaid ilusaid hetki, siis ei saa üle ega ümber neist midagi ka jäädvustada ja muidugi ka koos teiga jagada.













Küll tänasesse sai nüüd palju fotosid aga no nii raske on valida, mida näidata ja mida mitte. Mis siis muud, kui järgmiste postitusteni

Kuna eilne päev oli üsnagi kiire seoses sünnipäeva ja samas ka vana-aasta ärasaatmisega, siis ei jõudnud siia midagi postitada. Teen seda siis nüüd. Erilist käsitööjuttu küll ka täna ei aja- jätame järgmiseks korraks aga lisan mõned jäädvustused eilsest õhtust. Kuna veel mitte ehk nii kõbusate lastega külma tõttu õue plaanis minna polnud, siis traditsiooniliselt süütasime aias mõned küünlad, et vana-aasta ikka viisakalt ära saata. Püüdsin seda siis kenasti ka pildile saada ja jagan mõningaid klõpse ka teiega:



















Ja viimaks ka pildike looduslikust valgustist- ilusast suurest täiskuust.

Ilusat ja teguderohket uut aastat kõikidele Isetegijatele!!!