Kittyka nurgake...
About Me
Age: 32
Location: Põlvamaa
Zodiac Sign: Kaljukits
Likes
Lapsed ja kõik nendega seonduv ja oma kodu ning aed, kus oma energiavarusid rakendada.
Dislikes
Õelad ja kadedad inimesed, kes ise ei viitsi enda heaoluks lillegi liigutada aga teiste elude närimiseks jagub piisavalt jaksu.
Link
Pipieri
Toalilled
Kasutatud käsitööraamatud
Karoliine Hõbelõng
heliivika tegemised
Külli käsitöö
KREEKAPÄHKEL
Evely :)

Quote
"Elu on täpselt nii ilus, kui ilusaks selle ise elada oskame."
Archive
Viimased postitused
Mai 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Detsember 2011
November 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009

Currently

Reading
Kuna lugemiseks napib kodu ja laste kõrvalt aega, siis on lauale jäänud vaid pere ja koduga seotud ajakirjad ja Teleleht :)

Last Movie
Tõsielusarjad, komöödiad ja vahel ka midagi teravamat actioni poole pealt.

Listening to
Kõik peale raskemetalli ja üdini klassika.

Kittyka nurgake...
Kes teeb, see jõuab ...
30 Detsember 2010


2010

Ja saabki jälle üks aastake läbi. Aasta, mis kandis ilusat ümmargust numbrit 2010 ja mis jääb meelde meie kõigi jaoks oma ilusa päikselise ning sooja suve ja meeletu lumega. Eks on ju igast aastast midagi meenutada, midagi, millest on kunagi oma lastele hea rääkida ja tähtpäevadel kokku saades koos sõprade ja sugulastega jutustada.
Kindlasti ei ole just alati tegemist ilusate mälestustega. Aga loodan, et mitte ainult ka halbadega.

Kuigi üleüldiselt on kogu maailma ka sel aastal puudutanud just palju õnnetusi ja muresid, siis ringi koomale tõmmates usun, et meil kõigil oli mööduvast aastast ka ilusaid hetki. Öeldakse ju, et tuleb osata hinnata ka väikest õnne, et tajuda suurt.
Minu mööduvasse aastasse jäi päris palju ilusaid hetki ja sündmusi. Võin öelda, et see erines päris palju mõnest eelnevast. Esiteks kõige suuremaks õnneks pean seda, kui minu laste ja perega on kõik korras. Ja arvan, et ma pole ainuke, kes nii mõtleb. Ja justkui eelmise aasta raskele aastalõpule kompensatsiooniks, oli sel aastal tõesti selles suhtes enam vähem kenasti.

Selle aasta ilusal maikuul sai minust väikese tüdrukutirtsu ristiema.
Juulis veetsime kolm imetoredat päeva koos kogu perega ja oma emaga Saaremaal. Isegi meie väike, siis veel alla kaheaastane Kristo telkis koos meiega vapralt kaks ööd mere ääres. Mida ma oskan öelda? Ma pole küll tõesti jõudnud Tenerifele või Egiptusesse, sest kui isegi siin, meie väikesel kodumaal saab veeta nii toredalt koos aega, siis ega väga ei igatsegi. Lisaks veel päris mitmeid väljasõite Eestimaa eri paikadesse, saatjaks ikka kuldsed suveilmad.

Augustis oli meie pool jällegi vahva üritus- viltisime susse koos kõikide nende toredate inimestega, kellega just seda saiti kasutades tuttavaks oleme saanud. Olen väga tänulik neile, kes sellest osa võtsid. Taas üks imetore päevake!

Oktoobris võitis tantsuvõistluselt medali Andreas, kes seda juba aasta aega pikisilmi oodanud oli.
Ja need on vaid mõned eredamad momendid...

Juunikuust räägin aga ühel kindlal põhjusel kõige viimasena...

Jaanipäeval käisime külas Janikal (Pipieri), kes on minu jaoks väga armsaks ja lähedaseks saanud. Võiks isegi öelda, et ainuke sõber minu niigi väikeses sõprade ringis. Ja seda mitte seetõttu, et ma pole ise osanud neid hinnata vaid pigem vastupidi. Aasta aastalt on minu jaoks järjest enam saanud selgeks tõelise sõbra tähendus. Sõber ei ole inimene, kelle nime ja nägu ma tean. Sõber ei ole ka see, kes ootab ainult Sinult telefonikõnet või külaskäiku ja unustab Sind Su tähtsal päeval. Ega ka see, kes ainult siis teab, kus Sa elad, kui temal on midagi vaja. Seega – sõprus ei eelda ainult saamist vaid ka andmist , toeks ja abiks olemist.
Kas olete tähele pannud, kui palju neist jääb järgi siis, kui juhul teie oma passiivsust üles peaks näitama? Ärge olge alati nii usin. Jätke näiteks ühel tähtsal pühal sõnumi või kaardisaatmine viimasele minutile. Vaadake, kui palju on neid, kes teid meeles peavad. Viisakusest vastata võib meist ju igaüks.

Seepeale ütleksin- tuttavaid on maailmas palju – õigeid sõpru heal juhul üks-kaks!
Hoidke neid, kes seda väärivad ja osake hinnata seda, mis teil on!

Paar päeva tagasi sai seda enam selgeks, kes on tegelikult need inimesed, keda mina olen pidanud oma sõpradeks ja sugulasteks ning keda ma pingsalt igal tähtpäeval kas siis õnnitluste või külaskäikudega meeles pidanud olen. Kui palju on neid (jättes välja mõjuvatel ehk enda või laste tervislikel põhjustel mittetulemise), kes oleksid nõus tulema kodust välja ka vana- aasta õhtul, et tähistada koos minuga minu 30 juubelit? Tahaksite te teada?



Meeldivate kohtumisteni uuel aastal!

Kittykas posted @ 10:12 - Link - kommentaarid (9)

26 Detsember 2010
Kuna pühade- eelne aega ja pühad ise on olnud täis toimetusi ja pole olnud mahti siia lehele kiigatagi, siis soovin teile armsad nobenäpud ilusaid lõppevaid pühi! Et aga uuel aastal tulevad uued tööd, siis oleks vaja vanad veel enne aastavahetust üles panna. Seekordseks saavutuseks oleks siis soe komplekt meie väiksele tupsule. Kuna sel korral õnnestus teda ka talle valminud asju proovima panna, siis on mõned pildid koos omanikuga
Mis siis ikka- alustan algusest...

Mõtlesin ära kasutada juba veebruaris Raasiku lõngavabrikust ostetud maavillast lõnga. Ja et talve saabudes nagunii sooja mütsi oli tarvis, siis alustasingi sellest.
Mustriks sai novembrikuu "Minu käsitööd" lehest leitud ornamendiga muster. Kuna valget lõnga aga täisvillast polnud, siis kasutasin mustri jaoks akrüllõnga. Loodan, et pärast pesu üllatusi ette ei tule
Varraste numbriks 3,5.
Mütsi vooder õmmeldud soojast fliisriidest.
Ja välja näeb ta selline...















Ja nüüd minu esimesed sokid Selle juures oli suureks abiks Andrease tantsupartneri vanaema, kes Raplast laste tantsuvõistlustelt tulles esimese sokikanna juures abiks oli. Teine valmis juba iseseisvalt. Suured tänud talle selle eest!



Ja ühispilt...











Hiireke valmis lihtsalt ühel hommikul ajaviiteks

Kittykas posted @ 14:32 - Link - kommentaarid (11)

21 Detsember 2010

Viimasel ajal olen päris mitmeid asju teinud just õmblusmasina taga. Ka tänases postituses on tegemist õmblustööga. Olen poodides juba ammu piilunud ilusaid kardinaid, kus kangast nagu polekski olla aga hind sealjuures üsna soolane. Viimastel kordadel ei jälginud ma enam kardinat, kui sellist vaid pigem tegumoodi Nii läksingi poodi mitte kardinaid vaid kangast ostma Leidsin ühe osa materjali leiunurgast - 50 % ja puudutuleva osa tavahinnaga müüdavate kangaste rullide seast. Lisaks veel 15 meetrit kantpaela ja siis koju õmblema. Natuke vaeva ja oligi olemas.
Pildid pole küll teab, mis head aga loodan siiski, et saab mingi ülevaate.

Kasutada saab sellist varianti kohe päris mitut moodi. Nii ...



... või nii



... või hoopis nii.



Kaunistuseks ja kinnitamiseks said õmmeldud sellised rosetid.



Lumetorm "Monika" jättis meie õuele sellise kätetöö...



12. detsembril sai 10 aastaseks vanem poeg Andreas Kuna minu meetod laua katmiseks tundus väikesele Kristole üsna igav, siis tema variant nägi välja selline



Järgmise korrani siis
Kittykas posted @ 07:07 - Link - kommentaarid (4)

06 Detsember 2010
Juba nädalajagu on möödunud lumisest detsembrikuust, mis kõigile kindlasti oma ürituste, pidude ja pühadega üsna kiirelt möödub. No ega siis minulgi teisiti Aga nagu lubasin, püüan ikka asjalikuks ka hakata.
Juba tükk aega tagasi plaanisin pojale kooli trenniriiete tarvis kotti õmmelda. Selleks varutud riidetükk läks aga teadupärast väiksema tibu ranitsa jaoks No leidsin siis kaubamaja leiunurgast seda sama riiet aga sinist värvi. Klappisin siis kahest kokku. Rihmapaelad pärinevad Abakhanist. Kott ise sai ausaltöelda vägagi mahukas. Teinekord endalgi hea ehk sõbramehe poolest laenata
Koti otsas on ka tasku, kuhu hea joogipudelit või muud vajalikku pista.









Praegu pusin aga sokkide kallal...
Kittykas posted @ 08:51 - Link - kommentaarid (4)



079008 visits