põrnika tegemised
põrnika tegemised
aegajalt tekib igasuguseid ideid ... mille teostus kipub tavaliselt uneaega ronima :)
30 November 2010
Igaühele oma

Mida teha siis kui mees on komandeeringus? Õige! Tuleb revideerida ta teksaseid, mis juba ammu tõstetud alumisele kapiriiulile ja mida ammu juba ei kanta. Leidsin täitsa kobedad ja lõikasin omale ühest säärest vajaliku jupi. Kes tahab kanda, saab popid ühe-sääre-kukekad, hehe.
Teksajupist sündis pinal. Terve pühapäeva õhtu nokitsesin, aga 23-paiku triikisin aplikatsioonid peale ja kuulutasin pinali valmisolevaks!


Snitti võtsin väiksema tüdruku roosast TereKiisu pinalist, mis mulle hirmsal moel meeldima hakkas. Pealtnäha on see tavaline lukuga torupinal, aga sees on kolm sahtlit. Ausalt öeldes arvasin, et saan selle siuh ja vilksti valmis, aga pusimist oli ikka kõvasti.


Seesama roosa pinal oli mul koguaeg spikriks kõrval ja nuputasin, mis järjekorras õmbluseid peaks tegema, et kvaliteet väga ei karjuks ja rappa ei paneks (=mingi õmblus puudu ei jääks). Et oma ettevõtmist mitte veel keerulisemaks ajada, tegin pinali ilma voodrita. Teksa on päris jäik ja kannatab selle voodrita olemise ära küll.


Teine mõtlemise koht -või siis tegelikult esimene- kavatsesin teksatoru lihtsalt pooleks vajutada ja luku peale ajada. Õnneks ma seda ei teinud, sest pärast pinalit käes keerutades vaatasin, et avarust oleks tunduvalt vähem olnud. Harutasin teksaõmbluse lahti, sest kartsin, et pärast jääb masin liiga paksu õmbluse pärast hätta. Lõikasin tüki pooleks ja õmblesin kaks pinalikotikest (teksaõmblusega külje jätsin veel kokku õmblemata). Kõige keerulisem oligi nende kahe poolkoti viisakas ühendamine (ja sellega keskmise tasku tekitamine), sest õmblusmasinaga külgmistesse nurkadesse päris hästi ligi ei saanud. Siis lisasin luku. Alguses tavaliselt külge ja siis õmblesin paremalt poolt õmbluse maha, et ilusti hoiaks. Viimasena õmblesin küljed, osaliselt käsitsi. Vahepeale mahtus veel kõvasti õmbluste puhastamist ja siksakitamist. Vist kõik.


Korraks käis küll tegemise ajal peast läbi, et peaks töökäigust paar pilti tegema, aga koguaeg oli üks vigurõmblemine, et rajal püsimiseks püüdsin võimalikult vähe kõrvaliste asjadega tegeleda.

No ja siis tuli suurem koolilaps, vaatas ja vesistas - temalgi sellist kolme sahtliga pinalit vaja. Ma ei tea, millal ma selle jamamise jälle viitsin ette võtta, aga arvata võib, et sellest ma ei pääse.
põrnikas lisas @ 09:35 - Link - kommentaarid (3)
Lehe algusesse
827592 külastajat