põrnika tegemised
põrnika tegemised
aegajalt tekib igasuguseid ideid ... mille teostus kipub tavaliselt uneaega ronima :)
05 Jaanuar 2010
Kelgutama!

Tegelikult hakkasin tegema mütsi. Naerukoht... sest mul on müts olemas. Igatahes midagi peab ju inimene tegema, tuli lihtsalt mütsi tegemise isu. Kui jõudsin sinnamaale, et seda oli nii palju kootud, et sai pähe proovida, avastasin, et müts tuleks naa-atukene kitsas. Harutada ma loomulikult ei raatsinud, lastel ka hulga rõõmsamad mütsid olemas… kraed ka. Aga minul mitte, nii et nimetasin mütsiprojekti ümber kelgukrae omaks. Nüüd tagantjärele võin öelda, et hea otsus oli – krae on täiesti mugav ja asendamatu, ka mujal kui kelgumäel.



Lõng hallikirju KATIA Marathon Print (75% akrüül, 25% vill), 50gr, 3 tokki
Varras 3.0
Alustasin 112 silmusega

Esimesel real 112s – 4-ga palmikuid 8, 6-ga palmikuid 8, palmikute vahel 2 pah.p silmust (16x). Kudusin, vahepeal lõbusalt palmikuid keerutades murdejooneni, murdejooneks tegin terve rea pahempidiseid silmuseid. Et kaelal oleks mõnus ja palmikukeerud ei pigistaks, kudusin edasi sama pikalt 2-2 soonikut.


Algas õlaosa, kuhu kasvatasin laiuse andmiseks iga silmuse järel ühe juurde (112x2). Nüüd tekkis mõttekoht. Tahtsin õlaosal palmikuid, aga mitte tavalist soonikut. Niisama edasi kududes oleks palmikud jäänud valele poole. Võtsin siis lihtsalt kätte ja keerasin oma kudumise tagurpidi – kartsin küll, et äkki jääb auk või ebatasane, aga ei midagi sellist. Sain oma palmikud! Selle kirju lõngaga neid küll näha ei ole, aga ma TEAN, et nad on seal.


Read olid muidugi nii pikad, et vardad kippusid lühikeseks jääma. Vahepeal olid kasutuses korraga isegi kahed ringvardad – oli hea kaela proovida. Kogu kudumise vältel oli aga asendamatuks abimeheks rea alguse arvestaja lumemees. Pidas oma ametit väga korralikult ja kohusetundlikult.


Viimastel ridadel andsin veel kraele igaks juhuks laiust, kasvatasin parempidiste vahele 1, st kokku 28 silmust, kudusin tavalise rea vahele ja kasvatasin üks kord veel 1 s parempidistele juurde, st veel 28 silmust (hetkel kokku 252 s reas). Kudusin kuni lõng sai otsa Viimast rida tahtsin ühevärvilist halli (et omale ikka tumehall müts ka teha), niisiis suundusin oma lastega hallijahile Hmm, tegelikult käisin varusid täiendamas kui 2 tokki oli kootud, sest ma poleks elus arvanud, et ühe KRAE peale võib kuluda üle 2 toki!!! Tuleb välja, et kulus 3. No ja eks ma kudusin sildil soovitatust peenemate varrastega. Viimast paari hallirida oli juba kahju (?) kududa ma ei teagi, kas sellepärast, et ei raatsinud lõpetada või sellepärast, et mahakudumist võimalikult edasi lükata, hehe.
Ahjaa.. seda mütsi pole ma ka näidanud. Sai valmis peale seda kui õetütrekesele roosa vesti tegin.


Natuke muust..
Lapsi ma üldiselt lõngapoodi täiskomplektis kaasa ei võta kui vaja mõelda ja valida, aga seekord oli muudki käimist ja eks nad tahavad ka vahest tuulutamist. Pisike poiss jäi oma kärus magama, suurem näitas KUI igav tal on sellega, et teeskles käru najal magajat (vähemalt püsis paigal ). Plikad tatsasid poes ringi, pisem koguaeg emmetades, et mida ta leidis. Positiivne oli see, et suurem tüdruk leidis lõnga, millest temagi oleks nõus kraed kandma. Neoonkollase! Valis sinna kärtsroosa juurde ja tahtis triibulist. Ok, ostsime lõnga ära. Kahjuks muidugi 100% akrüül, aga kui on valida, kas laps üldse ilma kraeta-sallita (ta kohe EI armasta neid sinna jope alla punnitama ja kaela pooma – oh, näeksite neid nägusid ja kuuleksite kisa..) või akrüül, siis olgu juba viimane. Aga sellest järgmine kord, sest praegu pole pilte, pole pilte..
(vt piltidega 10.01.2010 postitust)
põrnikas lisas @ 06:25 - Link - kommentaarid (3)
Lehe algusesse
921678 külastajat