põrnika tegemised
põrnika tegemised
aegajalt tekib igasuguseid ideid ... mille teostus kipub tavaliselt uneaega ronima :)
31 Oktoober 2008

Proovisin ka salvrätitehnikat. Kasutasin ära ühe tumesinise-valge kreemitopsi, mille alguses värvisin akrüülidega kollaseks ja pintseldasin peale kuivamist kollase käsitöölakiga üle. Maasikapildi panin kohe märja käsitöölaki peale. Lasin kuivada ja katsin nitrolakiga.
Jajah, ma tean küll, et on olemas spets decoupage lakk ja mida kõike veel. Aga kui läksin Tiimarist läbi, siis ei olnud seal seda lakki. Kõik vist salvrätitavad! Oli ainult kraklee, aga seda polnud parajasti vaja. Nagu ikka Ja kui tahtmine midagi konkreetset teha, siis liigub mõte ju kiiresti ja leiab uusi võimalusi
Päris lahe tegemine! Topsi käes hoides ja kopsides on tunne nagu oleks see puidust
Kõige efektsemalt jäävad pildid muidugi valgel taustal, nii et kreemitopsikute värvimiseks peaksin varuma kõvasti valget akrüüli.
põrnikas lisas @ 07:48 - Link - kommentaarid (7)
Lehe algusesse
27 Oktoober 2008
Kunagi tahaks tüdrukutele (no alguses kasvõi ühele) tikkida Muhu pätid. Sellist suurt tööd ei saa ju päris uisapäisa ette võtta, seda enam kui kokkupuutumine tikkimisega on olnud ainult koolis kohustuslikus korras harjutuspistete tegemisega.
Sobivalt oli pisemale tüdrukule kiiresti pinalit vaja, sest ta hakkas loovusringis käima ja oli vaja kirja- ja joonistusvahendid millegi sisse pista. Niisiis tegin ühe proovitöö.

Mõtlesin, et mis see tikkimine siis valmis visata pole ja joonistasin teksale terve lillepeenra Heh, rumal mina, plaanisin selle õhtuga ära tikkida ja järgmise päeva lõunapaiku juba pinali kokku õmmelda, naljanumber Tegelikult võttis see peen töö aega terve nädala õhtust nokitsemist. Kord hakkasin juba mulinee-nõelaga värvimisest sotti saama, siis viskas jälle kuidagi valesti.
Alguses tikkisin nime, lehekesed ja pisemad sinised lilled. Peale seda julgesin teha lepatriinu.

Siis tundus, et võib suurema lille kallale asuda ja isegi värve proovida, see eriti ei õnnestunud, oleks võinud võtta midagi vähe tumedamat selle helelilla asemele.

Järg jõudis õmblemiseni ja masin suvatses ainult kaks õmblust ära teha, AGA seekord olin ma eelnevatest kordadest midagi õppinud Jätsin masina sinnapaika ja õmblesin voodri ja luku käsitsi lõpuni. Kokkuvõttes sain kindlasi kiiremini kui oleks hakanud masinaga jändama. Lukku läks kaunistama üks plastmasspärlitest lilleke.

Mõned klikatavad pildid.
Foto NAGI's: PA278095 Foto NAGI's: PA278094 Foto NAGI's: PA278093
/Suure roosa lille kohalt avastasin kolm pruunikat plekikest. Täitsa imestasin kohe, et mis need siis on, aga ju need kolm tilka verd olid . Tikkisin nende peale kollase lillekese ja kaks tükki veel siia-sinna. Tundub, et tikkimisega on nüüd ots lahti tehtud, üks nn proovitöö vist veel, siis võib pätte proovima hakata/
Tark inimene stretšteksa peale tikkima ei hakkaks, pildisuurenduste pealt on näha, et mõnest kohast lokitab. Aga võib-olla on see ka veel minu oskamatus
põrnikas lisas @ 12:43 - Link - kommentaarid (12)
Lehe algusesse
23 Oktoober 2008
Ostsin omale mütsi kudumiseks ringvardad! Oh, oleks pidanud seda juba ammmmuu tegema Täitsa lust kududa kohe! Juba silmuste loomine oli kerge, jäi ära laste eemaleajamine ja varraste õigekssättimine/ühendamine Ja see müts, mida ma sukavarrastega teeks umbes nädala, valmis kõigest kolme päevaga! Kui oli vaja laste juurde tormata, viskasin aga mütsi lauale ja jooksin! Mõned read tegin lausa mänguväljakul! Mõnus kui pole mingeid klõbisevaid-kukkuvaid vardaid, kaks piskest vardaotsakest ja las töö lennata. Juhuu!
Sellise sini-valge triibulise mütsi tellis küll vanaisa, aga juhtus nii nagu aegajalt ikka juhtub, et alustasin 90silmusega ja müts tuli kitsas. Paras 5a poisile Suuremale mütsile peaks pistma lisaks kuskil 10silma.


Varsti siis näitan samasugust, aga suuremat
Ja kuna nüüd on ringvardad, siis on mõnus lõpetada ka ammu alustatud palmikutega müts ämmale
***
Nädal tagasi lendas poes korvi üks tokk mingit kirjut mohäärisegust lõnga. Midagi mõistlikku sellega peale hakata ei osanud ja nii sai tervest tokist nukumajja nukudele suur soe tekk. Kootud 2-2 soonikus, et oleks mõlemalt poolt ühesugune. Ja üldse mulle meeldib soonikut teha, kuidagi mõnusalt käe sees

***
Vanem tütar lubas koolis sõbrantsile ripatsi. Mis siis mul muud üle jäi - tangid tööle. Roosa kulin sai selline. (Pilt on selline kehvake, roosa roosas, aga polnud õhtul hilja mujal välgutada kui nukumaja juures)
põrnikas lisas @ 07:47 - Link - kommentaarid (2)
Lehe algusesse
18 Oktoober 2008
Taram-taraa! Ja juba ongi käes blogi 1a sünnipäev!
Pistan paar märksõna, sest rohkemaks praegu aega pole, lapsed .. you know
Kui blogima hakkasin, ei arvanud, et selle aastaga nii palju uusi käsitööliike proovin. Mäletan kui kunagi mitmeid aastaid tagasi nägin telekast mütsi vm viltimist, siis mõtlesin, et sellise asjani mina eluski ei jõua. Aga kae lugu, olen heidest koti teinud ja seda vanutanud, üks heie veel ootelgi. Viltimisest on nõelviltimine ära proovitud ja päris mõnus toksimine. Päris kõvasti on ka villaloori, oh, mis mõnusat tegemist sellest veel saab...
Teine suurem ala muidugi fimo ja pärlid, traadiväänamisest on saanud mõnus nokitsemine Fimot hea teha siis kui lapsed õhtul tuttu pandud ja endal veel võhma alles, et midagi kokku keerutada. Kahjuks olen viimasel ajal nagu nott magama vajunud, aga eks seegi vajalik tegevus
Kudumine ja heegeldamine niikuinii, eksole
***
Et oleks ikka käsitööst ka midagi siin postis, siis pistan ühe lilla lillemütsi.

Selle tegemiseks oli üks tokk kirjut lõnga, millest siis hakkasin kuduma. Peale ~kümmet rida jõudis kohale, et tervet mütsi sellest lõngast ei tule, saab lihtsalt poole pealt otsa. Lisaks hakkas lõng selle silmade arvuga mõnusalt spiraali viskama.

Natuke mõtlesin ja pistsin vaheldumisi kreemikasvalge lõngaga. Kui spiraalide otsad hakkasid kokku jooksma lõpupoole, siis jätkasin lihtsalt valgega.
Järelejäänud lillakirjust pistsin mütsile peale heegeldatud lillekesed. Südamikuks neile valged pärlid Sai selline vannimütsikese-hõngu müts

Pildistamisega oli muidugi tükk tegemist, vanem tütar (kellele see müts sai algselt tehtud) ei tahtnud pildile tulla, aga pisemaga saime lõpuks kokkuleppele.


Igati mõnus aasta on olnud
Aitäh foorumitegijatele ja blogi külastajatele!
Vahva seltskond on siin koos, ausõna
põrnikas lisas @ 18:22 - Link - kommentaarid (15)
Lehe algusesse
11 Oktoober 2008

Minu tüdrukud küll mannavahust tehtud ei ole Või siis just on!
Igatahes mäletan, millise isuga sõin lapsena mannavahtu. Ükskõik kui täis kõht oli, mannavaht mahtus alati sisse, kas siis piimaga või ilma.
Tegin siis oma lastele ka. Keetsin ja segasin ja jahutasin ja ootasin... ja jälle jahutasin. Minuarust olen neile kord varemgi seda maiusrooga pakkunud, aga reaktsiooni enam ei mäletanud.
Lõin mikseriga lõpuks vahule ja pisem tüdruk tahtis visplid ära limpsida. Pistis suhu ja ütles “pläka!” Rohkem selgitusi pole vaja, eksole.
Suuremale serveerisin ilusti kausikesse, ta mitte ei proovinudki... Ütles, et ise tegid, ise sööd ära ka! Nüüd mul siis terve potitäis mannavahtu. Iseenesest ju tore, hmmm potitäis mannavahtu, oh lapsed, lapsed! Ei tea ka, mis hea on.
Suurem poiss va kõigesööja on praegu maal, aga õnneks on pisipoiss ka, tundub, et temaga kahasse me selle potitäie omale sisse ajame Proovis ja tegi küll alguses nägusid, aga küsis veel. Ja plikasid hoiame niikaua näljastena kuni lõpuks sööma hakkavad. Kui siis veel on midagi
Lihtsalt naljakas. Näitab muidugi seda, et peab lastele rohkem koduseid magustoite tegema, siis harjuvad ja söövad ka.
Pildil olev pisike linik on mu vanaema näputöö.
põrnikas lisas @ 07:20 - Link - kommentaarid (11)
Lehe algusesse
10 Oktoober 2008
Seebid sooja!

Sisustasime aega seepide tegemisega. Pisema tütrega (3a) toksisime kahasse ühe kiisu. Tema valis värvid ja ütles mida teha, kahekesti toksisime. Ma hoidsin ta kätt ja suunasin, muidu oleks nõel lõpetanud villa asemel kuskil mujal, heal juhul oleks vastu lauda lihtsalt pooleks läinud.

Seep - suur maalritöö. Kord õige ammu, kullapai, kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata... on teil meeles? Seekord olin mina maalrimees

Kui hästi oma kujutlusvõimet kasutada, siis võib järgmisel seebil näha liblikat. Sattusin hoogu ja liblikas tuli liiga suur ega mahtunud täies ilus seebile ehk siis teisisõnu rikkusin lihtsalt ära. Aga seep on seep, kasutada saab ikka!

Viimasel ajal on päike nii kenasti naeratanud, et peab temagi jäädvustama

Meenutusi suvest, kirju-mirju lillepeenar

Ja siin-seal liiguvad veel mõned hilised lepakad

Kodused karmid kohtunikud valisid viimased kolm seepi välja ja lubasid need oksjonile panna.

Oksjon ise asub SIIN!

põrnikas lisas @ 07:50 - Link - kommentaarid (2)
Lehe algusesse
07 Oktoober 2008
Midagi kuldset-rohelist ka endale!



põrnikas lisas @ 07:42 - Link - kommentaarid (3)
Lehe algusesse
05 Oktoober 2008
Kui käisin lõngapoes omale mütsilõnga otsimas, siis ei suutnud ma kuidagi valida kahe lõnga vahel. Mõlemad olid omamoodi mõnusat värvi. Koju jõudes hakkasin ühte kohe heegeldama ja saingi omale rohelistes toonides sügisese mütsi. Aga teist tokki ei tahtnud ka kappi seisma jätta, sellest tegin pea samasuguse, ainult et siis teistes värvides.

Ausaltöeldes meeldib mulle endale see hallikas müts rohkem, aga juba tegema hakates mõtlesin, et pistan ta OKSJONILE. Nii saigi – kui aga soovi on, siis on võimalik saada selle toreda pitsilise mütsi omanikuks!

Müts on heegeldatud lõngast Bergere de France Prisme ja seda kulus täpselt üks tokk. Kui rohelise mütsiga suutsin mingi määramatu pikkusega jupi alles jätta, siis selle hallika-beežika puhul jäi alles kolm 1cm pikkust juppi Paras täpsusheegeldamine, kas pole, hehee!
Mütsile heegeldasin lisaks halli värvi lillekese, mille südamikuks pistsin kreemika klaaspärli.

Ja müts peas. Selles mõttes on ta hea suurusega, et näeb ühtemoodi hea välja nii täiskasvanul kui ka lapsel.


OTSELINK OKSJONILE!
põrnikas lisas @ 09:20 - Link - kommentaarid (1)
Lehe algusesse
03 Oktoober 2008
Paar nädalat tagasi tuli ühel õhtul tahtmine traadi ümber peenemat traati kruttida. Siis polnud mul aimugi, mis sellest krutitud traadist edasi saab. Jupp tuli nii pikk, et andis väänata noodivõtmeks ja kaunistada pärlitega. Mõte tuli tõenäoliselt Lucylt.

Edasi jäi võtmeke seisma ja ootama oma aega. Tekkis mõte kinkida tütre klaveriõpetajale (täiesti super õpetaja), aga mille otsa võti rippuma panna, seda veel ei teadnud. Proovisin ketti ja nahkpaela, polńud kuidagi see. Tellisin siis HHst paela, siit-sealt sai vajalikke muid vidinaid.

Kõige keerulisem oli kinnitamine. Piltidel on nii ilusti traadiga keerutatud otsad, aga kuna ma polnud päris kindel, kuidas seda teha, et pael välja ei libiseks, siis õmblesin lihtsalt kinni. Jäi niimoodi.

Proovisin ka järele, kuidas kaelas jääb.

Juurde kompunnisin ühed kõrvakad. Oleks vist võinud olla vähe rahulikumad, aga eks neid annab eraldi ka kanda.

Kogu komplekt sai selline. Kas ka kingisaajale meeldis, seda ei õnnestunud teada saada, aga äkki vahest leiab tee kaela.

Õhtul oli pisike leivaküpsetamine rukkijahust. Oleks võinud paremini kerkida, aga maitses päris hää. Pildil jäi päris kenasti näha leiva aur

põrnikas lisas @ 07:09 - Link - kommentaarid (10)
Lehe algusesse
808563 külastajat