põrnika tegemised
põrnika tegemised
aegajalt tekib igasuguseid ideid ... mille teostus kipub tavaliselt uneaega ronima :)
29 Mai 2008
Täiesti ise tahtsid minu juurde tulla õunarohelised ümmargused klaaspärlid. Tellisin muidu ühed teistsugused, sellegipoolest ei tahtnud ma nendest enam loobuda (ma oleks nõus kõik maailma pärlid omale ära ladustama ), pealegi sobisid pärlivarudesse nagu valatult. Tasapisi valmis nendest üks komplekt, kuhu kuuluvad kaelakee, ripats, käevõru, kõrvakad ja mobiiliripats. Juhtus nii, et just hõbedaseid kõrvarõngakonkse mul ei olnud, ei olnud ka niipalju kannatust, et oodata uut tellimust. Aga tundub, et sain nad üsna ühesugusteks väänatud. pilt suurelt

ja kõik koos ühel pildil

põrnikas lisas @ 16:13 - Link - kommentaarid (5)
Lehe algusesse
26 Mai 2008
Lubatud suur kott. Mahutab kenasti suuremat kasvu 5-aastase poisi , kes siiski ei rännanud tädiga kotis minema, aga jäi meid koduseid rõõmustama

Koti tegemisega oli väga kiire, nädalavahetus oli ka üsna tempokas, sellegipoolest jäin tulemusega väga rahule. No kuidas siis ei - kodus sobivat lukku polnud, siis pidin ema juures "vaatama". Asi lõppes sellega, et ma pistsin poisi trenni ja samal ajal vuristas ema luku veel kotile ka. Sai mõnusalt kontrastne, muidu oleks liiga igav jäänud. Koti materjaliks on sametine vettpidav riie, millest pidi kunagi saama mantel. Nii, et seda on veel ja kui suudan endale selgeks teha, milline on hea kotilõige, siis teen endale ka ühe khakivärvi koti.

Ja blondijuttu ka
Et ikka koti suurusest aimu saaks, tahtsin kenasti mõõdud ka kirja panna. Mõõtsingi, kirjutasin numbrid joonisega sellele samale soome papi tükile, mis läks koti põhjaks. Selle ümber õmblesin muidugi korralikult kangast
OK, mõõtsin kotti uuesti, ja panin mõõdud kindlasse kohta Ha-ha, nagu tavaliselt. Eks mõõtude leheke tuleb varsti välja, siis kui seda enam vaja pole Meelde jäid sanga pikkus 94cm ja koti põhja sügavus 16cm. Ja suurusjärk 60x70 peaks midagi sinnakanti olema...
EDIT: Leidsin mõõdud! 50 x 56 x 16 (kõrgus x laius x sügavus), sang 94
***
Juba testitud, kott kannatas kenasti vihma ja teeb oma tööd loodetavasti ka edaspidi
põrnikas lisas @ 21:06 - Link - kommentaarid (4)
Lehe algusesse
25 Mai 2008
Kiirelt valmisid suurematele lastele maale kaks madratsit. Sinisega oli niiiiiii kiire, et padjapüüri ei jõudnudki valmis, aga see mahub paremini kotti kui madrats, nii et kannatab oodata ja jõuab maakodusse tiba hiljem Kasutasin kodus leiduvaid suuri ja veel suuremaid kangaid. Pruun lilleline riie võib olla pärit aastast 1985 või midagi sinnakanti kui müüdi restitükke. No kaua nad seisavad, peab kuskil ära kasutama, kapid pole ka kummist
Pruun kollasega tüdrukule. Sinine poisile.

Ja kuidagi väga kenasti sattus kaamera ette merilinnuke. Tegin tast kaks pilti, esimesel istus kail, viimane neist selline. Kui keegi teab, mis sorti kajakaga tegu, siis võiks hõisata. Suuremalt SIIN.
EDIT: Hmm, naerukajakas see siiski olla ei saa.. (google pildiotsing) peakuju on teine ja "minu oma" oli pisem

Pildistamist ootab veel üks hiiglaslik kott, aga sellest järgmisel korral
Kena õhtut!
põrnikas lisas @ 17:36 - Link - kommentaarid (4)
Lehe algusesse
22 Mai 2008
Täielik sigrimigri postitus!

Kõigepealt traadist. Sobitasin kokku siit-sealt tellitud mustades värvides helmeid. Vabandust, pildile jäi kuidagi vildakalt. See on kui ise pilti teha

Prooviks ühed kõrvakad. Panduro.

Kaks õhtut, kaks ketti. Türkiissinised klaashelmed ja pärliimitatsioon. Lihtne ja igapäevane.

Pildistamata on veel üks roheline täiskomplekt, kõrvakatega ja puha. Ei suutnud ainult meelde tuletada, kuhu ma selle laste eest pistsin, icic.

Ja pisike heegeldis, pigem selline testvariant. Tegin prooviks ühe patsikummi - heegeldasin kaks rida sambaid, viimane rida aasakad ja vahele pärlid. Mõte töötab, saab teha


Ja mittekäsitööline osa. Natuke tulpe... vaatavad hommikuse päikese poole.

Tavaliselt on nii, et kui tahad saada lastest ja eriti liikuvatest lastest mõnusaid pilte, siis peab ikka hoolega klõpsima ja pärast vahelt parimaid noppima. Seekord juhtus aga nii, et järjest tulid täiesti meeleolukad pildid. Et niigi pikk postitus veel rohkem lohisema ei hakkaks, peidan pildid jutu alla.
Üks tavaline pallimäng. Kes ees, see mees. Oi seda solvumist. Poiss sai OMA palli kätte. Sinna otsa sõbralik maadlus.
põrnikas lisas @ 21:43 - Link - kommentaarid (6)
Lehe algusesse
19 Mai 2008
Valmistume suveks

Tellisin HHst igasugust silmailu helmetena, lisaks traati, vidinaid ja paar fimot. Millefiori on muidugi täielik lemmik. Väänasin ja lükkisin paar õhtut kui lapsed olid vooditesse kupatatud. Alustaja ehtemeistrina ( ) oleks pidanud tellima ka mõned ühendusrõngad, ei osanud neid kohe tahta, aga puudust tundsin küll. Vaevaga sain ikka midagi rõngalaadset kokku väänatud, mis silma ei riivaks ja ripatsi ketile kinnitaks.
Millefiori süda vastu valgust, kas pole kenad värvid?

Valmis selline suvine kaelakee.

Keele komplektiks lükkisin kummile lihtsa käevõru.

Kaela ja käele, pildivalik koos. Õnneks või kahjuks ma kõrvakaid ei kanna, nii et minu komplekt selline "poolik". Kui peaks kunagi vaja minema, eks siis tuleb juurde teha

põrnikas lisas @ 11:59 - Link - kommentaarid (6)
Lehe algusesse
17 Mai 2008
Pärlipatsik ja Susii
Pärlipatsik
Ühel hommikul ärkas tütar kavala näoga üles ja ütles:"Emme, mul tuli öösel üks pärlimõte!" Mõttest sai joonistus või pigem visand, mida ei tohtinud siia üles riputada, aga õnneks kadus pilt ära ka, nii et ei teki kiusatustki Visandist meisterdasime koos nuku, kelle nimeks sai Pärlipatsik. Tütar aitas riidele joonistada ja nukku täis toppida, polnudki nii lihtne töö, sest Patsik ju kleenuke. Ülejäänu jäi minu hooleks. Läks vaikselt nädalake kui sain nuku valmis. Juuksed võtsid kõige rohkem aega, pähe mahtus 29 patsi + lahtiseid pärleid siia-sinna. Kleidi sai selga minu lõpukleidi tükkidest, enamvähem sama tegumood ka .
Üks portree

Oma masinaga Tegelikult ju Patsik selline süldikene, püsti püsida aitab üks traadist väänatud tugi.

Kevadine vabas õhus.

täispikkuses pilt lillekesel
kodune pilt

Susii
Susii oli minu lapsepõlvenukk. Üks väga õnnelik nukk, sest tema on ainuke, kellel mu pisike õde silmi peast välja ei jõudnud/jaksanud torgata Kui olime õega suureks kasvanud, jäi Susii ootama uusi pisikesi tüdrukuid. Jõudis ära oodata! Tütar oli paar päeva vanaema juures ja edasi kirjutab ise.
---
vanaema õpetas mind õmblema esimene asi oli üks nuku püksi pool. teise tegi vanaema.
---

Riided siis selga traageldatud. Vaatasin õmbluse kvaliteeti - täitsa tipp-topp. Tubli tüdruk, varsti tellin talt omalegi püksid
põrnikas lisas @ 10:18 - Link - kommentaarid (7)
Lehe algusesse
14 Mai 2008


Lastel on üks pisike madratsijupp, millel hüpata. Lisaks on see hea juuksuritool plikade juuste sättimiseks. Hakkas teine ainult vähe väsima...
Värskendusega said uue elu suisa kolm paari teksaseid Lõikusin neist suvalisi ruudukesi ja vuristasin aga kokku. No kohe väga mõnus vuristamine oli, polnud mingi täppistöö Kogu katte tegemine oli lust, isegi viimane käsitsinõelumine. Vahepeal oli mõte teha ka mõni taskuke peale või muu iluvidin, aga pole just hea hüpata kui mudelauto talla all. Niisiis jäi selline lihtne ja eimidagiütlev. Paralleelselt hakkasin ühtedest mõnevõrra tumedamatest teksadest tegema kotti. Kui valmis saab, annan teada

EDIT: Ha-ha-haa! Vaatasin, et homseks peab mingi teksaasi valmis olema, tegelikult on veel kaks kuud aega! Nii, et vabalt tuleb kott ka projekti! Udu...
põrnikas lisas @ 12:19 - Link - kommentaarid (5)
Lehe algusesse
12 Mai 2008
Eile oli tore päev. Minu ema kaart sai kokku selline.

üks pilt veel

(Olgu tänatud inimene, kes mõtles välja liimipüstoli ja veel rohkem see, kes ta meile koju toimetas )
Nüüd peaks teksaprojektiga tegelema, tähtaeg varsti kukub
põrnikas lisas @ 09:03 - Link - kommentaarid (6)
Lehe algusesse
11 Mai 2008
Järgmised gerberad.


ja klikitavad...
Foto NAGI's: P5110397 Foto NAGI's: P5110400
põrnikas lisas @ 10:36 - Link - kommentaarid (3)
Lehe algusesse
10 Mai 2008
Minu ema armastab gerberaid



ja klikitavad...
Foto NAGI's: P5100331 Foto NAGI's: P5100337 Foto NAGI's: P5100343
Natuke on aega, et nendest nüüd kaart valmistada. Paar lillekest on veel tegemises, ootavad pärleid ja pressimist
põrnikas lisas @ 15:00 - Link - kommentaarid (5)
Lehe algusesse
08 Mai 2008
On see nüüd tuunimine või ümbertegemine... Igatahes selliselt mulle suvemüts enam ei meeldinud, nii et pidi muutma. Lahtised õielehed õmblesin kinni, südamikuks kollaseid pärleid nagu karikakral ikka, alumine äär roheliseks ja niidi-nõelaga kohendada. Nüüd on minu silmale ok.

põrnikas lisas @ 12:45 - Link - kommentaarid (5)
Lehe algusesse
06 Mai 2008
Järjekordne roosa tegemine maikuusse.

Sõrmed sügelesid ja valmis sai tegelikult aprillis. Mütsi peale (edit: vabandust, kübarakese... alati parandab mind sellega, icc) proovisin leida sobiva motiivi, algul tundus, et pole kõige parem, aga praeguseks on silm täitsa ära harjunud. Kui motiivike tehtud, heegeldasin kettidega ümaramaks ja järgmisel real pistsin silma järgi sambaid. Ja kuna juhendi järgi ei teinud, siis vahepeal käis kõva proovimine. Õnneks suurus sobis ja kasvatama kuskil ei pidanud, minuarust isegi ei harutanud (mis on haruldane). Pildilt paistab kenasti, kuidas tüdruk ootas ja ootas, millal viimane lihv e antenn peale saab, keeldus voodisse minemast ja lõunauni tuli põrandal... Järele jäi just selline pisike jupike, ei osanud seda enam kuskil kasutada.

Kotike on kootud ristkülik ja siis kokku heegeldatud, sama hooga külge klapp, lisaks natuke efektlõnga ja nööbiks metallpärlike.
Materjal: 2 tokki puuvillast lõnga G-B Wolle PIA (92% puuvilla, 8% polüestrit) a 50gr=105m, heegelnõel nr 2,5

Ja komplekt kasutuses. Tütar kasutab kotikest päikeseprillide hoidmiseks, sinna käib ka taskurätipakk ja mõni vajalik pisividin, nagu väikestel tüdrukutel ikka


Hea, et õuepildid on varem tehtud, sest praegu vaevlevad meiekad kõvas gripis. Mingi eriti kange tüvega teine... Kahju vaadata kuidas see köha muudkui piinab ja piinab. Olemine pole ka pisikestel kõige parem. Homme tuleb ikka aurutama hakata, tundub, et pole pääsu... soe tee ja külmasalv pole aidanud.
Püsige terved!
põrnikas lisas @ 20:45 - Link - kommentaarid (4)
Lehe algusesse
05 Mai 2008
Nukumaja ja selle kardinad

Mõni aasta tagasi tegi vanaisa lastele nukumaja ja sinna sisse natuke mööblit. Maja nagu päris, tuledega ja puha - iga pisitüdruku unistus (pildil tuled ei põle, sest unustasin akusid laadida). Oleks mul lapsena selline olnud, oleks ma ainult sellega mänginudki.

Meie lapsed mängisid ka mõnusalt majakeses. Kõige toredam tegevus oli see kui sai majast kõik asjad välja loopida ja ise sisse pugeda Noorem tütar sättis ennast sinna isegi magama... no ja uksest on nad kõik käinud. Pildil siis kuidas suurem majas omaette on (poiss pistis padjad ka plika käsul ukse ette); kuidas poiss just majast tuli, ikka uksest, kuis muidu; kuidas pisem tüdruk on ennast magama sättinud; ja pesamunagi on maja avastanud

Mingi aeg läks asi isegi nii rajuks, et pisem plika (kui ta selline 1a6k kuni 2a oli) ronis maja teisele korrusele nii et see ragises, aga palju see vineerplaat siis ikka vastu peab, ei taha katsetada -- ühesõnaga maja läks puhkusele. Ma ise käisin seal nö asju sättimas, ja vaikne tegevus selle ümber ikka toimus.

Proovisin ennast veebruarikuus kokku võtta ja riputada ette puna-valged kardinad, aga oli oi-kui-raske, mis sellest, et kardinad olid juba välja lõigatud ja ootasid paari sirget õmblust. Nüüd tuli spektri roosa-kuu ja uus võimalus ennast kokku võtta. Eile õhtul siis kui isa lastega monopoli mängis, tegutsesin mina nukumajas... nagu pisike tüdruk, hehee! Igatahes -- linnuke kirja maikuu roosasse


Nukumaja ühelt ja teiselt poolt ühe pildi peale miksitult.

Mõned pildid veel.
Teeaeg. Punase-valgetriibulised tassid ja koorekann on pärit minu lapsepõlvest. Mäletan, kuidas pidasime õega selle serviisiga nukkude sünnipäevasid. Ikka päris morss oli sees


Tüdrukud mängivad.

Plikad aknast.


***
Üks magus tegemine - kohupiima-õunakook, sees üllatuseks šokolaaditükid. Liniku kudus mu vanaema.
põrnikas lisas @ 13:28 - Link - kommentaarid (4)
Lehe algusesse
02 Mai 2008
Hommikul ärkas vanem tütar 05.30 ja hakkas vaikselt vahvleid välja meelitama. Lõpuks sai oma tahtmise. Retsepti teab meil ainult vanaema, aga kuna ta muidu tööinimene, siis lasime tal täna puhata. Hea mälu plikal - panime aineid "nii nagu vanaema", st silma järgi (=vaata, kas vanaema paneb umbes niipalju seda-teist-kolmandat). Voila - minu esimene vahvliküpsetus Enne muidugi leppisime kokku, et kui läheb metsa, siis aretame taignast mingi ahjukoogi, õnneks polnud vaja, tulid üsna originaalilähedased

Kas olete näinud maasika sees ussikest? Mina igatahes mitte... Siin ta on, piilub oma majast välja, suundumas parematele jahimaadele...

Ja lõpuks on kevad on jõudnud ka meie hoovi...





põrnikas lisas @ 12:01 - Link - kommentaarid (5)
Lehe algusesse
805933 külastajat