Telefon hakkab vaikselt vana ja õnnetu olema, et üks teatud noormees teda koguaeg maha viskab. Sestap tegin talle ripatsi, aparaadil kohe rõõmsam olemine

Ja nüüd jään algse idee autoriga hätta, aga pärit ikka siit IT-st, kust mujalt . Nimelt kohe kui nägin pärlipuud, hakkas ta mulle meeldima ja jäi kuskile ajusoppidesse ringlema. Täna hommikul tuli just see õige tunne, et nüüd vaja ära teha. Selline on minu pärlipuu ripats.


EDIT: Tree of Life pendant Aitäh, Mari Marike

Meri ja purjekad!
Pisike mereteemaline kingilisa vanaisale sünnipäevaks ...


Siia sobib natuke purjetamise juttu ka Kui ilm vähegi kannatab ja tuul sõbralik ja rahulik, siis on meil purjetamine alati päevakorral. Suuremad sõitsid suve alguses kahekesti...

***
Optimist on meie vanaisa kätetöö, selle tegi ta mõned aastad tagasi lastele jõulukingiks, et lapsed meresõitu õpiks. Vanem tütar pani tookord purjekale nimeks MUSI, on selline armas nimi. Esimesel suvel ei läinud sõit kuidagi lahti, toona 5a plika ei saanud veel asjale hästi pihta. See-eest sain ise Musiga sõita, uus elamus mullegi Eelmine aasta möödus ehitades ja opakas ei jõudnud vist randagi. Sel suvel siis läks lõpuks lahti! Sõidu said selgeks lausa kõik kolm
7a, 5a, 3a
Alguses sõidutas suurem õde ka pisemaid, nüüd juba mõnda aega sõidavad kõik eraldi. Ja purjetamine lastele igatahes väga meeldib. Kui 3a-se käest küsida, et kuidas purjetamine käib, siis tuleb vastuseks, et kõigepealt peab pulgakomm suus olema, ühes käes soot ja teises rool. Ja sõidab täitsa kenasti Suurematest ei tasu rääkidagi, need panevad juba täitsa mõnusa hooga Need, kes parajasti ei purjeta, istuvad ja ootavad mootorpaadis.

Viltisin paar seepi. Alguse asi ja eks ta veel paras katsetamine on, pole ju varem ühtegi päris viltseepi käes hoidnud. Loodan, et mu omad laiali ei lagune, hehe! Oma päris esimest käkki ma ei näita, see selline kahtlane, sest ma ei pannud teda kohe soki sisse ja siis juhtus villaga seal ümber kõike muud peale viltumise. Lisaks kasutasin lasteseepi, mis on liiga kandiline ja kui proovisin temaga pärast pesta, siis võttis ikka aega enne kui ta vahutama hakkas. Ah, paha siga, 100 viga!
Järgmised kolm siin...

Abi sain foorumist ja Mari Marikese blogist.

Tänasel ilusal päeval on minu sünnipäev!
Eile oli päris mõnus maakodust linna tulla, asalea ja eelmise aasta sünnipäevaks kingitud orhidee olid ennast kenasti õide sättinud

Kingikotis oli kõvasti villaloori ja pundi peale seebitasime ja toksisime prooviks valmis paar seepi, lepaka nõelapadja, herilase ja päevakoera. Väga vahva tegemine!



Eile õhtul ostsin poest veel seepe! Nii et läheb seebimässimiseks, oo jaa!

Näitan oma augustibee˛i, selleks õmblesin sutsu pidulikuma koti. Hele kott on kena alati, aga lastega ringi liikudes pole see sugugi praktiline, sestap tegin ta vähe valitumateks päevadeks.
Kangas

Tavaliselt tarin endaga kaasa kõike vajalikku ja vähem vajalikku (mis muutub vajalikuks kohe kui ta koju jätta ). Nii et siis ei saa ka pühapäevakott vähem mahutada. Lisaks õmblesin juurde voodriga kosmeetikakoti.

Nagu igal korralikul kotil on sellelgi kohustuslikud vooder ja taskud.

Pilt kotist puhkeasendis

Kõva pärlihoog tuli sisse Aga tundub, et need teod jäävad praegu ka viimasteks.
Mõneks ajaks.
Pruunides toonides teokarp, südamikuks liivakivi.

Väänasin sellele ka kee (tegelikult oli küll vastupidi, et enne oli kee ja ripats tuli pärast, aga mis seal vahet!) Näitan mõlemad ära...

Kaelas passib nii. Kahju, et kui päikest juurde ei võta, siis see päevitus nii kiirelt ära kaob - pole teist enam üldse...

Ühele varem valminud keele (ohhoo! see oli maikuus) tegin ka ripatsi. Muidu sai keed niisama kanda ja oli ka kena. Keega koos ei saa pilti kahjuks teha, sest läks kingiks. Sama teed läheb ka ripats.

Kolm koos, õhtuse päikese käes.

Esimene teokarp! Suuuuured tänud Mdm Beadalot, et oled nii üksikasjaliku õpetuse õpitoa pärlimängudesse pistnud.

Ripats suuremalt.

Lisaks tangisoe kee südamete ja liblikatega.

Ja südamed-liblikad eraldi.

Veel mõni aeg tagasi ei kannatanud ma lillat värvi silmaotsaski. Isegi mitte lillasid detaile. Seostasin seda värvi eelkõige vanamutikeste omana. Aga olen vist vanemaks saanud ja vaikselt poeb ta ka minu asjadesse. Lillasid lillekesi oli uues kotikeses, kuidagi sattus mulle üks lilla õlapaeltega top, mida ma märkamatult ikka ja jälle selga panen. Hmm, huvitav. No ja siis vaja ju midagi igapäevast ja tagasihoidlikku kaela ka riputada. Nii siis väänasin ühel õhtul omale igapäevase kee, kus pruuni ja lillat on enamvähem pooleks. Huvitav, et pildile jäi pigem pruunikas pärlipool.

Täna hommikul tegin veel kaelakaunistusi, aga need pole veel valmis. Valmis said hoopis ühed kõrvakad.

Mina olen nüüd ametlikult TÄDI!!! Pisikene õetütar sündis juuli viimastel päevadel On ikka pisikene, enda lastest ei mäletagi, et nad niiiii väikesed ja kerged olid. Aga eks nad ikka olid! Igatahes heegeldasin kiirelt pisikesed papud. Mõtlesin, et mis neid siis teha pole, aga oli küll... Valisin välja ilusavärvilised lõngad ja juba lõin heegelnõela sisse, aga meenus, et see ju puha sünteetika. Vaatasin villakotti ja asusin uuesti kallale. Tallamustri võtsin õpitoast, edasi omalooming. Varbaotsa motiivi heegeldasin külge. Tagantjärele tarkus see, et kui ikka esimest korda teha, tuleb võtta õpetus ja näpuga järge ajada.

Ja aja täiteks mängisin pärlitega. Jätkuvalt mul endal kõrvas auke pole, siis surusin õele.