Pitsikuduja päevik
Pitsikuduja päevik
30 September 2009

Üheksa korda mõõda...
Nüüd siis juhtus see, mida ma olen ka varasemate haapsallaste puhul kartnud juhtuvat: äärepits sai liiga lühike!
Seekordseks salliks valisin Kroonprintsi. Kududa oli mõnus ja läks kiiresti edasi. Motiivid on suured ja ei tekita kordudes tüdimust, sest asetsevad suhteliselt hõredalt. Üldse ongi sellel sallil vähe mustrit: mõnel real on vaja kududa vaid kaks nuppu või mõni õhksilm. Tähelepanelik peab olema muidugi, et õiges kohas motiive alustaks, sest mingit kindlat reeglit nende paiknemisel pole. Ja muster peab kogu aeg ees olema, sest meelde jätta seda pole võimalik!

Aga siis jõudis kätte äärepitsi kudumine. Valisin (õnneks) ühe kitsamatest. Lugesin silmad üle ja arvutasin. Tulemus oli küll veidi kahtlust äratav 390 vajalikku silma, kuid kuna see sall ongi pisut lühem kui varasemad, siis ei hakanud üle ka arvutama. (Greta Garbo salli äärepitsil oli 490 silma). Kudusin ühe pitsi valmis ja kannatamatu inimesena hakkasin seda kohe ka külge õmblema, teine pits veel kudumata. Ja siis selguski... pits on liiga lühike! Õnneks saab pitsi salli küljest väga kergelt eemaldada, vaja ainult lõngast tõmmata. Nüüd arvutasin uuesti: 440 silma!!! See tundub juba loogilisem! Ja ma isegi ei tea, kuidas ma nii valesti suutsin arvutada! Hea vähemalt, et ainult üks äärepits valmis oli.
Nüüd alustan siis uuesti... ja ma arvan, et teen hoopis teistsuguse pitsi seekord!
Malena posted @ 06:45 - Link - kommentaarid (5)
24 September 2009

Midagi õele
Juba suve algul nägi mu õde Rohelise mustrikogus seda kotti ja leidis, et "täpselt selline must ja mitte liiga suur oleks väga sobiv". Suvest on vaikselt sügis saanud ja ka kott on nüüd valmis.

Heegeldasin kaks lõnga kokku: Schachenmayr Nomotta Punto ja On Line Linie Bingo (sain jälle ära kasutada koduseid jääke), heegelnõel 4,5. Sangad on ostetud Veimevakast.

Oli selline ühe õhtu nokitsemine!
Malena posted @ 10:33 - Link - kommentaarid (9)
21 September 2009

Carrara marmor
Toscanas Carrara mägedes kaevandatava marmori värvus varieerub helehallist tumehallini ja roosast roheliseni. Läbi aegade on sellest värvilisest kivist ehitatud kirikuid ja kellatorne.

Nende ehitiste värvidest ja triipudest inspireerituna disainis Nicky Epstein Carrara marmori kardigani. Kudusin minagi...





Ega siin miskit keerulist olnud. Ainult parem- ja pahempidi, ei mingit nuppu ega õhksilma! Juhend ka ju ees! Kuigi, jah, kuna minu kampsun sai peenemast lõngast kui originaal, siis silmuste arvu osas tuli ise natuke mõõta ja mõelda. Aga mõnus soe kampsun sai!
Disain Nicky Epsteini raamatust "Knitting in Tuscany". Lõngad Titanwool Superwool ja Emmebi Himalaya. Varras 4,5.
Malena posted @ 06:34 - Link - kommentaarid (13)
16 September 2009

Mõtted...
Haapsalu salli kudumine on mulle vägagi meeltmööda tegevus. Just see, et ühe salli valmimine võtab üsna kaua aega... Naudin kudumise juures alati kõige enam just protsessi ja tulemus polegi nagu nii oluline. Või noh, tulemus on ikka oluline, kuid selleni jõudmise kiirus mitte. Nii võibki juhtuda, et harutan oma tööd iga pisimagi vea pärast üles ja alustan uuesti. Mitte et keegi peale minu enda seda viga märganud oleks - lihtsalt nii saab ju jälle kududa!
Aga jah, need sallid! Mida rohkem neid kududa, seda enam hakkab see töö meeldima! Ja muud asjad jäävad tegemata, sest ei raatsi salli käest panna... Nii ongi tükk aega edasi lükatud õele koti heegeldamist ja endale ühe sooja kampsi kudumist. Tõsi, nüüdseks on mõlemaga algust tehtud... Ja ma pean end tõsiselt tagasi hoidma, et mitte alustada järgmist haapsallast enne kui muud pakilisemad asjad valmis...


Lõpetuseks aga väike kollaazh meie nädalavahetuse lõunalauast, mille staariks oli grillitud lambakarree ja kõrvalosades kõrvitsarisoto ning marineeritud peedi salat vürtsikilu ja vutimunadega

Ilmad on veel soojad ja tuleb grillimisest viimast võtta!
Malena posted @ 10:09 - Link - kommentaarid
13 September 2009

Greta Garbo









Muster: Greta Garbo kiri
Lõng: 100% villane, Ogre
Vardad: keskosal 2,5, äärepitsil 3
Mõõdud: 60 X 150 cm
Kaal: 70 g
Keskosal 116 silma ja 240 ripsirida
Sallil on 1998 nuppu, nupus 9 silma

Nuppude arv tundus algul täiesti uskumatu, sest enda arvates ei kudunud ma üldse mitte väga nupulist salli, aga korduva arvutuse tulemus jäi siiski muutumatuks!
Malena posted @ 17:11 - Link - kommentaarid (16)
10 September 2009

Haapsalu sall nr. 2
Selle salliga läks ikka aega. Kui esimese salli kudusin kümne päevaga (iga päev nii 3-4 tundi), siis teise kudumine võttis oma kolm nädalat. Mitte et tüdimus oleks tulnud, asi lihtsalt ei hakanud sujuma.
Kuna mustrikorras oli päris palju silmasid, tuli valida, kas teha kaks või kolm mustrikorda. Otsustasin, et tuleb kolm - nii oli silmade arv peaaegu sama mis esimesel sallil. Kuna uue salli mustris oli aga tunduvalt vähem õhksilmasid, oleks pidanud sall veidi vähem venima ja see oleks mulle väga hästi sobinud, sest ma tahtsingi seekord natuke kitsamat salli. Kui keskosast oli kootud 1/3, sai mulle selgeks, et salli laius on juba venitamatagi suurem, kui eelmisel sallil peale venitust... Ometi olin kasutanud samasid vardaid ja lõng tundus isegi pisut peenem. Polnud parata, tuli uuesti alustada. Kuid kaks mustrikorda oleks jällegi liiga kitsas... Niisiis sai kokkuvõttes laiuseks 2,5 mustrikorda. Arvasin küll, et ega see eriti kena ei ole, kui muster niimoodi ühest servast teise sik-sakitab ja sellele mõtlemine võttis hoogu ikka tublisti vähemaks. Töö edenedes aga paistis, et polegi midagi hullu!
Kuna esimese salli puhul jäi hinge närima, et äärepitsi alustusrida ei veninud piisavalt, siis seekord tegin alustusrea lausa 2,5 numbrit jämedamate varrastega ja tundub, et see oli õige tegu.

Nii see sall siis ikka lõpuks valmis sai, ja nüüd ta venib koridori seina ääres. Selles suhtes on venitusraam ikka hea asi küll, et seda on mugav tõsta just sinna, kuhu parasjagu vaja...


Malena posted @ 09:04 - Link - kommentaarid (15)
02 September 2009

Nagu paljudes peredes, oli ka meil eile tähtis päev: Alex läks esimesse klassi!


Ja eks pidupäeva puhul tehakse ju ikka kooki. Jagaksin siinkohal üht retsepti, mille olen saanud oma õelt, kes omakorda sai selle oma itaallannast "ämmalt". Laisa inimesena ei viitsi mina koogitegemisel muidugi nii palju mässata kui võibolla peaks ja olen taignasegamist pisut lihtsustanud. Retsept ise on selline:

Giovanna crostata
200 g jahu
100g (tuhk)suhkrut
100 g võid
1 muna + 1 munakollane
1 tl küpsetuspulbrit
riivitud sidrunikoort
vanilliseemneid või vanillsuhkrut
pisut soola
Katteks meelepärast (hapukamat) moosi



Mina segan taigna nii:
Segada omavahel kuivained, sidrunikoor ja vanilliseemned. Näppida külma võiga ühtlaseks puruks. Lisada lahtiklopitud muna ja munakollane ning segada ühtlaseks. Suruda taigen palliks ja panna pooleks tunniks külma.
Rulli taigen lahti ja aseta koogivormi (väike osa taignast jäta järele, et teha sellest kaunistuseks ribad). Kata moosiga ja kaunista taignaribadega. Pintselda ääred ja ribad munaga ja küpseta 200 kraadi juures 20 minutit. Lase jahtuda. Või söö soojalt koos jäätisega.
Kuidas Itaalias seda kooki tehakse saab lugeda siit
Malena posted @ 07:27 - Link - kommentaarid (2)