Ei midagi erilist...

Viimased nädalad on möödunud kinnaste kudumise tähe all. Ikka need samad mummulised kindad! Kui ühele sõbrannale sai lubatud, siis tahtis ka teine ja kolmaski, ja nii ongi valminud juba 6 -7 paari ning esialgu ei paista veel neile lõppu tulevat. On päris tore nokitsemine. Ikka nii päev või poolteist ja ongi uus paar sündinud! Lisaks kudumisele ka pärlendatud! Ja ehkki iga kindapaar on teisest erinev, ei ole minu arvates mõtet iga päev teha uut postitust, et järjekordsed kindad ette näidata... Lugejatel läheks lihtsalt igavaks! Seega näitan vaid neid, mis mulle endale seni tehtutest enim meeldivad.






Tegelikult on ikka üks vähe suurem asi ka tehtud, aga see peab veel ootama õiget aega, et näidatud saada!

Jälle need mummud!

Viimasel ajal ei saa mummudest enam üle ega ümber. Pitsikudumine on päris soiku jäänud. Pole muidugi ka ime, sest kellel neid pitse ikka vaja on, kui väljas sellised miinuskraadid!
Nagu lubatud sai, pühendusin nüüd väiksematele asjadele. Seekord kindad. Inspiratsiooniks muidugi Maru mulliline maailm.

Ega olnudki nii lihtne! Mummudega polnud probleemi, küll aga mummude vahele sobiva suurusega vahede leidmisega: esimene kord tegin mummud liiga tihedalt, teisel korral liiga hõredalt. Kolmanda korraga jäin enam-vähem rahule.

Selline see esimene paar sai. Nüüd tuleb sõbrannale mustad sõrmikud valmis nuputada, ja siis veel tellitud käpikud!

Mummujakk nr 2

Ega selle jaki kohta midagi eriti öelda polegi: on ta ju samasugune kui esimenegi. Ainult natuke peenemast lõngast, nii et saab ikka mantli all ka kanda!

Kuna ma ei tahtnud teha teist täpselt samasugust jakki, siis panin uuele heledamad paelad (kuigi tegelikult meeldisid mulle esimese jaki pruunid paelad rohkem).

Lõngaks seekord kokku kootud Katia Peru ja Alvita Peru ning varras 10 mm. Et lõng ja varras olid ettenähtust tunduvalt peenemad, siis kasutasin juhendit suurusele M, ja tulemuseks jakk suurusega XS.
Kootud 31.12.2009 - 3.01.2010.

Aeg maha!

Viimasel ajal hakkab mulle tunduma, et ma ikkagi ei jõua valmis teha kõiki neid asju, mida ma teha tahaksin. Mida rohkem ma koon, seda rohkem leian ma asju, mida teha tahaks... Ja need asjad ei ole just väikesed, vaid ikka enamasti kampsunid-jakid-kardiganid. Aga nende kudumine võtab ju aega - igaühele kulub nii umbes 5-6 päeva - ja selle aja jooksul tuleb veel mõtteid...
Niisiis otsustasin ma nüüd aja maha võtta ja keskenduda vähemalt mõneks ajaks sokkidele, kinnastele ja muule pudi-padile. Tõsi küll, hetkel lõpusirgel oleva musta kampsuni teen siiski enne valmis...
Siin on aga üks lihtne barett, mis pidi ka pea kuu jagu oma järge ootama, et siis ühe päeva jooksul kootud saada:





Muster jällegi Ravelryst. Lõngaks kokku kootud Katia Miski ja Fonty Angora. Ehkki muster nõudis varrast nr 8, kasutasin mina peenemat nr 6,5 kuna ma väga lottis baretti ei tahtnud.

Vahepeal sain valmis ka teise James Coviello mummujaki, aga ma veel mõtlen selle üle, kas seda ka siin presenteerida...

Öökullid

Möödunud käsitööaastale panen punkti õele jõulukingiks kootud kampsuniga.

Mustriks kõigile teada-tuntud Kate Daviese Owls. Õe sooviks oli saada hall palmikute ja passega suusakampsun ning mulle tundus just see muster selline lõbus ja mitte liiga tavapärane. Just selline, millega saab ka muidu käia, mitte ainult suusatada.

Ainus, millega väikeseid raskusi tekkis, oli silmadeks sobivate nööpide leidmine. Üheski õmblustarbeid müüvas poes ei olnud nii palju - 38 - ühesugust väikest särginööpi! Aga nagu piltidelt näha, siis lõpuks õnnestus need siiski leida!

Lõngaks Ecologico Camel, mille koostises lisaks villale ka 20% kaamelivilla. Varras nr 6. Suurusele 38, kulus lõnga 8 50-grammist tokki.

HEAD ALANUD AASTAT!

Triibukampsun Alexile

Kuna vahepeal läksid ilmad väga külmaks, oli muude jõulutegemiste vahel vaja leida aega ka vanemale pojale kampsuni kudumiseks. Eks nende poiste kampsunitega juba kord on nii, et ega seal suurt fantaasiat kasutada ei saa, ikka mida lihtsam, seda parem.

Lapse sooviks oli isegi, et kampsun oleks üleni hallitriibuline nagu kunagi sügisel kootud müts. Suutsin teda siiski veenda, et ehk ikka kooks mõne rõõmsama triibu ka sisse. Siinkohal olid mul muidugi omad huvid mängus: nimelt tahtsin ära kasutada võimalikult palju lõngajääke.

Et ma olen loomult väga laisk, siis ei hakanud ise midagi välja mõtlema ja kasutasin seda juhendit. Nii oli väga lihtne õhtuti teleka ees nokitseda ilma, et oleks pidanud midagi mõõtma, või arvestama, mitu silma kuhugi juurde kasvatada või kus täpselt peaks kahandama.

Kampsun on kootud ringselt alustades kaelusest.
Lõngadeks TitanWool Superwool, Emmebi Nazca ja mõned teised, mille nimegi enam ei tea. Kahjuks ei õnnestunud küll ühtegi lõnga päris viimse jupini ära kasutada, kuid ruumi sai lõngakorvi ikka juurde! Vardaks oli seekord 4,5.

See oli siis selle aasta viimane postitus. Eelmisel korral lubatud kolmas jõulukink peab jääma uude aastasse...

KAUNIST AASTA LÕPPU!!!

Lõpuks ometi...

...võib jõuluvana kingikotti piiluda, sest pühad on läbi ja kingitused selleks korraks laiali jagatud.Ega neid ise tehtud kinke palju olnud, aga need, mis olid saab nüüd ära näidatud.
Esiteks ämmale kootud õlasall.

Ei tahtnud seekord haapsalu salli, vaid üht lihtsat mohäärsalli. Mustriks Haapsalu salli raamatust üks käpakirjadest ja otsapitsiks üks N. Bushi raamatust leitud äärepitsidest.



Lõngana kasutasin Rowan Kidsilk Haze`i (70% mohäär, 30%siid) ja vardaks 4,5. Lõnga kulus peaaegu 3 25-grammist tokki ja salli mõõdud said 65 X 180 cm. Lõnga juures oli mulle suureks üllatuseks, et see peale venitust nii hästi vormi hoiab!

Teiseks mehe õe pisitütrele retrohõnguline kleidike, mille disaineriks on Kristen Rengren.

Lihtne ripskoes kudum väikese Madeira pitsi lisandi ja kontrastse atlasspaelaga.

Muster ajakirjast Designer Knitting, Holiday 2009.
Lõngaks Katia Qina (80% alpaka, 20% bambus) ja vardaks 3,5. Pean ütlema, et see lõng on nii mõnus ja pehme, et võitis hoobilt mu südame. Kindlasti kasutan seda tulevikus veel mõnes kudumis!

Kolmandaks... Jah, see jääb siiski veel fotode puudumise tõttu saladuseks...

Jakilugu

Vot see James Coviello disainitud jakk oli küll selline asi, mida ma kohe pidin kuduma. Mõne asjaga lihtsalt on nii.

Mustrit mul polnud ja nii oligi algul plaan asi piltide järgi valmis teha. Siis aga sain Tommyka abiga ka mustri ja tundus, et kõik läheb kuidagi eriti lihtsalt... Kuni hetkeni, mil hakkasin sobivat lõnga otsima. Nojah, ega olegi nii lihtne leida lõnga, mida sobiks kududa vardaga nr 15! Lõpuks otsustasin mitu lõnga kokku kududa ja vardaks sai hoopis 12. Juhendis järgisin siiski S suurust, sest valmis jaki mõõte vaadates tundus, et see nr 15 vardaga kootud S oleks mulle ikka väga suur tulnud.

Töö edenes kiiresti... Pidigi edenema, sest näiteks seljaosa laius on 34 silma, mis on ju üks keskmist sorti tööproov! Samas oli suhteliselt raske kududa. Just raske, mitte keeruline, varras ja lõng ju ikka väga jämedad!
Ja tulemus mulle meeldib! Ainus viga on see, et jakki ei saa kanda! Vähemalt mitte talvel nagu mul plaanis oli! See jakk lihtsalt ei mahu mantli alla! Eks see muidugi ole mu oma viga, et ma kitsaid mantleid armastan!

Nüüd ma siis ei teagi, kas oodata soojemaid ilmasid, et mantlit vajagi poleks, või kududa uus jakk pisut peenemas lõngast. Viimase variandi puhul tekib küsimus, mida teha s e l l e jakiga: harutada on ka nagu kahju. Lõnga raha eest võiks ju maha müüa, aga nii väikseid inimesi pole just palju...
Kasutatud lõngad olid Simpsons Simpson ja Alvita Peru (mitte segamini ajada Katia Peruga). Kudusin kokku ühe lõnga Simpsonit ja kaks Perud, nii et kolm lõnga koos. Simpsonit kulus 5 tokki ja Perud 8. Varras nagu mainitud nr 12. Lisaks läks jakile 3 meetrit satiinpaela.
Muster ajakirjast Vogue Knitting Holiday 2005.

EDIT: Jakk leidis uue omaniku!

Jõuluaeg...

Jõulud lähenevad kiiresti ja käsitööd on tehtud vaat et rohkemgi kui muul ajal aastast, aga näidata ei saa midagi. Vähemalt mitte enne kui jõuluvana on oma töö teinud...
Tulebki siis näidata vanu asju.
Näiteks eelmise aasta jõulupuud:

Tahtsin tookord valgeid ehteid, aga ei leidnud poodidest midagi. Tuligi endal heegeldada-tärgeldada... Ja puu sai rikkalik!
Sel aastal meil jõulupuud ei tule... Põhjuseks muidugi üks väike 1aasta ja 4kuu vanune päkapikk...
Ja meie pere päkapikke käisime hiljuti Harrieti Stuudios pildile ka jäädvustamas

Mütsid nende peas on muidugi ise tehtud (Abakhanist ostetud fliisist ja kunstkarusnahast).

KAUNIST JÕULUOOTUSAEGA KÕIGILE!

Pisut päikest

Ühel nädalavahetusel küsis abikaasa, mida ma arvaks, kui õige sõidaks nädalaks päikese kätte. Mis sai mul selle vastu olla - ma olen ju kodune emme ja mingit takistust reisiks ei ole! Mõeldud - tehtud... Esmaspäeval ostsime piletid ja juba neljapäeva õhtul olimegi Tenerifel.
Mingit uut riietuseset tahtsin aga ikkagi selleks puhuks teha. Kleit oleks olnud tore, aga kuna aega oli vaid paar päeva, siis tuli piirduda topiga.




Lõng on Hjertegarn Blend Bamboo, varras 3,5 ja 3.
Muster Ravelryst.