monna ja tema lapsed
About Me
Age: 41
Location: Tartu
Zodiac Sign: vähk
Likes
Käsitöö - siin on minu jaoks tähtsamaks märksõnaks eelkõige taaskasutus, olgu selleks siis kas kommipaberid, plekkpurgid, T-särgid, reklaamlehed, munakarbid jne jne jne.

Juba paarkümmend aastat olen ma kogumise pisikuga nakatanud, õigemini lausa haigeks jäänud :) - kogun pildistatud loomadega, lindudega ja teiste fauna esindajatega postkaarte (neid on mul ca 8000) ja taskukalendreid (neid on mul ca 3000). Meeldib teha üle maailma kaardivahetusi, sh Postcrossing. See on teema, kus mul juttu jätkub kauemaks ...

Kokkamine on ka üks minu lemmiktegevustest, kuigi viimasel paaril aastal ei ole ma enam nii tubli olnud :). Aga siinses blogis saab ka kokkamisel olema õpris tähtis osa!
Dislikes

Link
Maagi susserdamised
Pereklubi - üks ütlemata mõnus koht ja seltskond!
Postcrossing
Minu kaardid vahetusteks
Minu taskukalendrid vahetusteks
SIIA lisan oma leitud ideede lingid
Tigramiehted blogi
Heli blogi
Buffini tegemised
Huvitavad taaskasutusideed laiast maailmast
Ehalille tegemised
MINU KOKANDUSALASED LINGID
Ly nokitseb - õpetused ja puha

Quote
Elu - see on üks pidev liikumine paremuse poole!
Archive
Viimased postitused
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011

Currently

Reading
Kuna paberil olevat kirjandust loen viimasel ajal harva, siis seda enam loen ma arvutis. Olen avastanud enda jaoks mitmed huvitavad blogid, millel hoian silma peal. Samuti enne kui ma võtan kätte mõne käsitööraamatu, otsin ma mustreid, ideid arvutist.

Last Movie

Listening to

monna ja tema lapsed
Mina olen monna. Käsitöös on minu jaoks peamiseks märksõnaks taaskasutus. Ning mis siin salata - teiste käsitööd armastavate inimeste blogide vaatamine, ideede kogumine võtab ka ikka väga palju aega :)
26 November 2011
Lasteaias lastel ettevalmistamisel jõuluetendus ja selleks oli kõigil lapsevanematel vaja teha oma lapsele vastav kostüüm - olgu siis jänes, leevike, tuulepoiss, lumehelbeke, poiss, tüdruk, täheke või muu vahva tegelane. Minu tüdruk sai orava osa . Ja kui ma kuulsin, et tuleb teha kostüüm ja veel pealegi orava kostüüm!!!, siis olin küll ehmatusest keeletu. See tundus ülemõistuse keeruline. Oravaid on etenduses 4 ja sama mure oli ka seega teistel lapsevanematel. Koosolekul tundus mulle, et teised on saanud oma lastele nii lihtsad osad ehk siis kergelt tehtavad kostüümid ja orav on see kõige raskem .

Internetis tuhlasin ka, et vaadat, milliseid kostüüme on tehtud ja mida saaks eeskujuks võtta:
orav 1
orav 2
orav 3
orav 4
orav 5
orav 6
orav 7
orav 8
orav 9
orav 10

Peale arutelu paar lapsevanemat käisid kangapoes ja tõid sealt karvase riide, vatiini ja lilletraadi. Seda kotti nähes mul ahastus süvenes ... Kaks nädalat oli aega tegemiseks. Kaalusin juba tõsiselt, et otsin mõne õmbleja, kes mulle selle valmis õmbleb. Samas hakkas rahast kahju ja mõtlesin, et proovin ikka ise. Paar päeva enne tähtaega ei olnud mul veel mitte midagi tehtud, sest ei tulnud lihtsalt vaimu peale!!! Kirjutasin juba nö kaasõmblejatele, et kuidas neil läheb ja et kuidas nemad on teinud. Ja nende käest saingi lohutust ja mõned head soovitused. No kui sama sain oma mõistusega saba välja lõigatud, siis kehaosaga olin küll jännis, et kuidas ma saan sellest riidest tuunikataolise ilma varrukatega asja. Üks lapsevanem soovitas panna riidele peale lapse kleidi ja tänu sellele soovitusele tuligi mul vaim peale! Õhtu enne tähtaega hakkasin tegema ja kella 1:30-ni öösel tegin. Ja ütleks, et lausa vaim tuli peale . Kuna tüdruk läks varakult magama, siis tema selga ma eriti proovida ei jõudnud, aga see-eest oli 9-aastane poeg mul pikalt üleval ja nii saigi tema selga passitatud, proovitud 4-aastase kostüümi . Poiss mul peenikese kondiga ja seega sobis hästi modelliks .

Saba jaoks lõikasin riidest ristküliku, mille õmblesin kokku nii, et alt kitsam ja ülevalt läks laiemaks, nö kohevamaks. Sisse läks vatiin ja kahekordne traat, et saaks veidi saba kuju vormida. Alguses tundus, et saba vajub kohe alla ära, sest on raske, kuid siis timmisin vatiinihulka ja õmblesin saba kitsamaks ja lõpuks paistis, et raskuse-kerguse suhe on paigas.

Keha jaoks siis paningi ühe kleidi riidele ja lõikasin selle järgi välja. Tegin nii pika kui sain riidest, siis nö kasvuvaru ka. Tegin ka õlaõmbluse. Traageldasin ilusti kokku ja õmblesin. Lõikasin kaelaaugu parajaks. Siis hakkasin saba seljale õmblema - kinnitasin selle mitmest kohast kinni. Aga tundus, et ei jää väga ilus ja kuidagi lohvka tundus seljas. Aga kuna mul oli alles jäänud veel kangast, siis sain sealt välja lõigatud vöö. Ja nüüd kui panin kostüümile peale vöö, mis jooksis üle saba, paistis saba ilusti püsivat. No kui laps paigal seisis, siis sobis, aga ma ei kujuta ette kui laps peab etenduses jooksma, hüppama, kas siis ka seisab ... Saba väga kapitaalselt kinni ei tahtnud panna, sest kui kehaosa tegin, siis vaatasin, et päris asjalik tundub ja seda saaks ära kasutada vajadusel kui lastel on vaja olla karu, kasvõi koer, kass ... Lasteaeda ma seda kostüümi päriseks ei jäta (kui õpetajate soov oli see, et need saaksid pärast kingituseks lasteaiale), sest kostüüme on aeg-ajalt vaja nii poisil koolis kui tüdrukul edaspidi ja siis saangi selle "põhjaga" midagi veel ette võtta, ei pea just nullist algama. Eks ma naiivselt loodan, et kunagi läheb vaja, aga kindlasti saab mu laps hoopiski sellise osa, kus pruuni värviga ei ole midagi teha .

Järgmisel hommikul saime õigeaegselt kostüümi lasteaeda viidud ja olin päris uhke oma töö üle . Aga kui õhtul lapsele järgi läksin, siis nägin ka teiste kostüüme ja minu enesehinnang langes kolinal. Teiste omad olid palju ilusamad!! No lapsele seda ma välja näidata ei saanud, aga siiski jäi hinge kripeldama, seda enam, et ühel oli väga vinge saba taha tehtud ja püsis väga ilusti, loomulikult. Sellest hoolimata oli minu laps rahul ja tema jaoks oli minu tehtud oravakostüüm ilus .

Orava mütsid olid lasteaias juba olemas, seega ütleks, et keha ja saba õmblemine oli käkitegu võrreldes sellega kui oleks pidanud tegema ka mütsi

Nüüd siis mõned pildid ka lõpetuseks.














Nüüd ootan põnevusega, millal ka lapsevanemad näevad etendust
monna posted @ 05:15 - Link - kommentaarid (6)

20 November 2011
POOLELI! Sellest tuleb üks pikk ja pildirohke postitus

RUKKILEIVATEGU koos õpetusega

Enne 22.10.2011 olin teinud leiba paaril korral, ostes selleks Vändra Leiva rukkileivasegu, kuhu tuli juurde lisada petti ja vett ja küpsetada, aga mingit pinget need ei valmistanud. Leib oli hea, aga seda õiget tunnet ei tekkinud ja nii vajuski asi unustuse hõlma. Mitmel laadalt olen ikka ostnud ka leivajuuretist, aga külmkappi need seisma jäid ja lõpuks ära visatud. Ikka kuulasin imetlusega teiste jutte, kui lihtne on leivategemine, kui hea see leib on ja kui kasulik jne jne jne jne. Aga isetegemiseni asi edasi ei läinud ...

Ühel heal päeval oli Cherrys voucherina müügil Ülenurmes asuva Eesti Põllumajandusmuuseumi leivaküpsetamiskoolitusel osalemise võimalus. Ma ei kõhelnud hetkegi ja ostsin endale voucheri. Ega ma siis ei kujutanud grammigi endale ette, mis ja kuidas toimuma hakkab, aga mingi sisemine tunne ütles, et proovi.

Järgnevalt ma siis panengi kirja oma mälestused, õpetussõnad leivakoolituselt ja vahele hulga pilte. Loodan väga, et alljärgnevast saab nii mõnigi endale innustust proovida leivategu . Enamik pilte on tehtud koolitusel, kuid sekka on pilte ka minu enda tegemistest.

22.10.2011 sõitsingi siis Ülenurmele, ilm oli sügiseselt kõle ja ühtegi tuttavat koolitusel ei olnud ja pikk päev oli ees. Leivakojas võttis osalejaid vastu perenaine Tiina Ivandi. Aga enne kui asun leivateo juurde, teen kiirelt vahepõike leivakojast peamajja, kus saime käia ka püsiekspeditsiooniga tutvumas ja seal tegin mõned fotod, mis räägivadki leivast.










Järgmine pilt pani muuseumis pigem omatte laulukest ümisema:


Ansambel Keeris, laul "Viimne ratsu" - KUULA SIIT . Sõnad leiad SIIT

Aga tagasi koolituse juurde.
Koolitus algas jahust rääkimisega. Õpetajal oli välja toodud kolm jahupakki, mis peamiselt on kauplustes müügil:

Nende paremusjärjestus on - 1. Veski-Mati rukkijahu, 2. Kalew. Aga kõige parem on ikka osta teada-tuntud taluniku käest. Kohapeal saime ühe Rannu taluniku kontakti, kelle käest nemad ostavad - Jaan, tel 5291979. Kõige parem on ikka täisterarukkijahu.







Juuretis
Kõik saab alguse juuretisest. Kui sul ei ole juuretist saadud nö valmiskujul, siis saab seda edukalt ise teha. Leia poest rukkileib, mille pakendil on kirjas, et kasutatud on juuretist. Pane paar leivaviilu kaussi, kaalla peale keefiri või siis puhast õunamahla. Kata kauss rätikuga ja jäta sooja kohta seisma järgmise päevani. Vahepeal hakkab see käärima. Teisel päeval sega juurde rukkijahu ja jäta edasi seisma, käärima. Käärimine - segu hakkab mullitama.
Juuretis säilib külmkapis kilekotis, kinnises karbis ca 3 nädalat, sügavkülmas 6 kuud. Kui on teada, et sa ei tee leiba tihti, siis ongi mõistlik paar nutsakat panna sügavkülma. Külmas olles juuretis nö uinub ja käärimisprotsessid aeglustuvad. Kui hakkad leivategu planeerima, võta juuretis aegsasti toatemperatuurile üles soojenema.

Leivategu võtab üldiselt aega 2 päeva.
I päev
Võta juuretis, lisa ca 1 liiter käesooja vett. PS! Väga tulist vett ei tohi panna, sest see tapab pärmiseened. Sega juuretis veega ja pane juurde rukkijahu. Lisa seda niipalju, et tainas on hapukoorepaksune. Kata kauss rätikuga ja jäta järgmise päevani seisma. Ruumis peab olema soe. Segu hakkab käärima, vahutama, muutub vedelamaks. Tekib peale vedelik. Kui tahad hapumat leiba, siis lase seista kauem aega.





II päev
Nüüd on aeg lisada käärinud segule lisada sool, suhkur ja ülejäänud jahu, lisandid.

Aga enne sõtkuma hakkamist pane valmis leivavormid. Vormid võivad olla kas vanad plekist või uuemad teflonkattega keeksivormid, spetsiaalsed leivavormid savist. Silikoonvormid on üks variant, aga nad kipuvad siiski kergelt vormist välja minema. Pintselda vormid enne taina sissepanemist õliga või võiga ilusti ära. Eriti oluline on see just plekist vormide puhul, kuhu tainas jääb väga kergelt kinni. Mul endal on kodus üks (pildil olevaga sarnane) vana keeksivorm, teine on teflonist ja kolmas on silikoonist. Kui silikoonist (seda kasutan ainult siis kui tainast saab niipalju, et kahest vormist jääb väheseks) ja teflonist tuleb superlihtsalt leib välja, siis hoolimata hoolikast ja õlirohkest määrimisest ei ole ma saanud leiba plekist vormist kätte - küll aitan noaga siit ja sealt servast, siis püüan leiba vormi tagurpidi vastu lauda koputades kätte saada, siis püüan noaga leiva põhja alt koukida, uhhh... Iga kord peale leivategu kirun ja luban järgmiseks korraks teise teflonist vormi muretseda, aga uus leivategu tuleb ikka kiiremini peale kui poodi minek ...





Rukkileiva põhiretsept on: 1 liiter käesooja vett, 1,2 kg rukki(täistera)jahu, 6 tk soola, 2 dl suhkrut.
Tavalise peensoola võid asendada peenestatud meresoolaga. Osa suhkrut võid asendada mee või fariinsuhkruga.
Ära korraga tervet jahukogust lisa, sest sõtkumise ajal jahu paisub. Kui teed vormileiba, siis tainas jääb pigem pehme, vedelam. Põrandaleiva jaoks peab tainas olema tihkem, et sest see läheb ju ilma vormita ahju, seega peab säilitama eale vormimist on kuju.

Tainast peab sõtkuma niikaua kuni see lööb käe küljest lahti. Eks seda tuleb ikka päris kaua teha, aga selline sõtkumine annab õhulisema leiva ja aitab paremini kerkida ja jahu kleepained pääsevad paremini välja. Seda on lihtne öelda, et aga muudkui sõtku, aga ega see on ikka omajagu ikka raske töö ja kõik kleepub ja pole sellist tunnetki, et miski hakkaks käe küljest lahti lööma ... Mina ise olen läinud tunduvalt kergemat teed pidi ja hoolega lusikaga seganud, tehes vahepeal mõned kloppivad
liigutused. Seni on leib tulnud (vähemalt minu jaoks) välja mõnusa tihedusega ja kerkinud ilusti.





Kui nüüd tainas on sõtkutud ja on plaan sellesse panna lisandeid, siis enne lisandite panemist tuleb tainast osa panna kõrvale järgmiseks korraks juuretiseks! Ja seda just enne lisandite lisamist! Ja seda sellepärast, et juuretis oleks alati puhas. Kes meist ikka tahaks, et kui teed jõululeiba, kus see rosinad jms magusad lisandid, siis järgmine kord teed hoopis singileiba ja süües jääb rosin hamba alla ...

Koolitusel sai meist igaüks lisaks valmisleivale (ja ühele üllatusasjale, millest tuleb juttu allpool) ka kotikese juuretisega. Ja sellest olengi mina nüüd oma leibu teinud ja alati omakorda juuretise võtnud.



Erinevad lisandid leiva maitsestamisel

Kui nüüd juuretise jagu tainast on ära võetud, võid hakata soovi korral leivatainast maitsestama. Mina ise eelistan hetkel küll ilma lisanditeta leiba, eelkõige sellepärast, et lapsed harjuksid sellega ja siis tasapisi hakkan katsetama uute maitsetega.
Mõned ideed:
* kusjuures kui asendad osa suhkrut meega või fariinsuhkruga, siis tea, et need kuuluvad ka lisandite alla ja lisa need tainasse alles peale juuretise võtmist.
* kui soovid tumedamat leiba, siis lisa veidike rukkilinnase jahu
* lisa tammetõrusid - korja sügisel liiklusest kaugel olevatelt tammedelt tammetõrusid, kuivata need, eemalda välised kestad, rösti ahjus tuumad ning jahvata kuivad tuumad peeneks. Lisa peotäis nö tammetõrujahu tainale. Olen ise saanud sellist leiba ja see oli superhea!!!! Rääkimata lisavitamiinidest, mida saad .
* lisa küüslauku kas tükkidena või peenestatuna, toorelt või kuivatatuna
* toore või kuivatatud õunatükikesi. Õpetaja enda lemmik on ka õunaleib
* köömned
* kuivatatud puuviljad, rosinad (jõululeib)
* praetud sibul
* singikuubikud
* peeneks riivitud porgand
* nõges, naat, spinat, basiilik jne roheline kraam
* kõrvitsa-, seesami-, päevalille-, linaseemned, erinevad pähklid jms
Ühesõnaga, mida iganes ja meeldib.

Viimane ettevalmistus küpsetamiseks
Kui nüüd tainas on maitsestatud, siis on aeg panna see vormidesse ja jätta sooja kohta 1,5-2 h kerkima. Täida ettevalmistatud vormid kolmveerandi ulatuses tainaga. Silu tainas pealt külma vees märjaks kastetud kätega siledaks (siis ei jää tainas käte külge). Lõika, suru tainale peale oma muster või mis iganes pilt, sümbol, märk. See on oluline, et siis saad jälgida kuidas on tainas kerkinud ja küpsemise ajal saab selle kaudu ka üleliigne niiskus leivast välja tulla.





Sellised mustrid tegid mul lapsed kodustele leivadele. Südamekuju on meil olnud nüüd igal leival peal :




Kui nüüd põrandaleivast veel rääkida, siis õpetaja pani selle sütest puhtaks tehtud ahjupõrandale ilma midagi alla panemata. Sellisel puhul peab arvestama, et põhi saab tahestahtmata tuhaseks ja müütub väga krõbedaks. Aga vana soovitus on - pane leivale alla kapsaleht - siis ei saa leiva põhi tuhaseks ja ei lähe nii kergelt kõrbema. Kapsaleht nö sulandub ilusti leiva põhja koorikusse. Seda siis jah puuküttega köetavas ahjus küpsetades. Tavalises praeahjus küpsetades pane põrandaleib küpsetusplaadile ja küpsetuspaber alla.



..............
..............
..............

Otsisin internetist hulga lehekülgi lisalugemiseks rukkileiva ja selle tegemise kohta:
Koduse rukkileiva valmistamise õpetus
Teeme ise: rukkileib
Ahjusoe leib…
Mari Kalkuni leivaleht
Leiva valmistamine
Juuretis – küsimused ja vastused juuretise kohta
Leibade valmistamise tehnoloogiast
Rukkileiva küpsetamine kodus
Folkooris leiva kohta
Koduse rukkileiva küpsetamine ehk kodo leib om kõkõ magusamp
Leiva küpsetamine
Nami-Nami rukkileib
Omatehtud rukkileib köömnetega
Infot leivast ja rukkist
Kuidas küpsetada leiba?
Kohev ja maitsev magushapu vormileib naturaalsest juuretisest.
Leib
Leiva valmistamine
Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi leivaküpsetamise õppepäev sarjast „Talutoiduga tugevaks“

Otsisin küll lingid välja, kuid ise ma neist ühtegi ei loe ennem kui oma postituse valmis saanud. Tahan kõigepealt kirja panna koolitusel saadud õpetussõnad, lisades juurde oma kogemuse. Ja siis präast alles vaatan, mida teised on kirjutanud, soovitanud ja alles kui olen saanud uusi nippe, teadmisi juurde, teen oma postitusse mõned täiendused juurde.



See on mul veel poolik postitus, Väga palju on veel lisamata. Püüan kiirelt ära lõpetada. Loodan, et kui sul vähegi huvi tekkis, otsid mind varsti uuesti üles ja oskab mulle juurde anda kasvõi mõne oma nipi, soovituse leiva tegemisel.






monna posted @ 13:27 - Link - kommentaarid (2)

Avastasin praegu oma pildialbumit korrastades ja blogi sirvides, et ühest oma taaskasutusvaldkonda kuuluvast käsitööst ma polegi veel rääkinud, pilte näidanud - KALTSUVAIBAD.

Hakkasin kaltsuvaipu tegema paar aastat tagasi kui meil lasteasjade laatadel oli meil kohapeal ka suur tasuta kast, kuhu emmed panid tasuta jagamiseks oma laste riideid. Palju sorditi sealt laada käigus välja, aga alati tuli mul tassida nö hoiule kuni järgmise laadani suur kastitäis riideid. Ja eks ma siis peale laata sortisin rahulikult ka ise kastisisu läbi. Ja ausalt öeldes oli seal alati hästi palju sellist, mida keegi eluilmaski ei võtaks oma lastele kandmiseks - plekilisi, auklikke bodysid, T-särke, sukkpükse jne. Ja nii tekkiski mõte, et kui ma lõikan sellise trikotaazi ribadeks, siis saaks teha kaltsuvaipa. Aga kuna mul kangastelgede kasutamisvõimalust ei ole, siis proovisin heegeldada. Ja minu üllatuseks saab ka heegeldades vahva ja mõnusa ja paksu ja sooja kaltsuvaiba. Ja eks ma hakkasingi emmede hulgas levitama juttu, et ärge visake minema plekilisi ja auklikke trikotaazist riideid, sh meeste suuri T-särke, siis palun tooge need hoopiski mulle. Minu üleskutse võeti hästi vastu ja vaiba materjali kogunes palju, vahel pidin juba ütlema, et vabandust, aga hetkel mul pole seda kuskile panna.

Tänaseks olen ribastanud trikotaa˛i ikka väga suures koguses ja vaipu valminud pea kümmekond, paar tükki on pooleli. Suur riidekerade hunnik ootab heegeldamist ja samuti on suur kotitäis trikotaa˛i ribastamist ootamas ja eks seda trikotaa˛i koguneb ju jooksvalt enda koduski juurde.

Alati võtan heameelega vastu valgeid ja musti T-särke (laste kui täiskasvanute omad. Olen heegeldanud ühe musta-valge triibulise vaiba, mis mulle väga-väga meeldis ja siiski ära kinkisin. Kahjuks ei teinud ma sellest õigeaegselt pilti . Nii et kui sul on kodus vedelemas musta värvi T-särke või siis valgeid, siis paku neid mulle . Ka kollane ja oranz trikotaa˛ on vägagi oodatud .

Kuidas teen:
Riideesemed lõikan 0,5-1,5 cm laiuseks ribaks (olenevalt riide paksusest). Hea on eelnevalt ikka suur hulk kerasid valmis ribastada, siis on kergem värve ritta ajada ja vaadata). Hea kui sul on lõikamiseks teravad käärid, siis läheb töö kiirelt. Trikotaa˛i ribastamisel peab arvestama, et tekib palju peenikest niidipuru. Heegeldan edasi-tagasi kinnissilmustega. Vaiba keskmine suurus on ca 70x140 cm, mõni suurem, mõni väiksem. Kasutan heegelnõela nr 8-10. Vaip tuleb omajagu raske, aga mõnus ja pehme jala all. Aja jopoksul vaipa kasutades vajub ta õhemaks, aga esialgu on palja jala all mõnusalt masseeriv.
Algmaterjal:


Nüüd alljärgnevalt mõned pildid neist vaipadest, millest said õigel ajal ka pildid tehtud. Tagantjärele on kurb, et ei ole taibanud kõikidest pilti teha .

1) minu esimesed kaltsuvaibad, ülemine pojale, alumine tütrele


2) Vaip katsikukingiks, alumisel ka juurde tehtud kaart suuremalt



3) Selle vaiba heegeldasin tütre lasteaiarühma lasteaia sünnipäeva puhul


4) nüüd vaibad, mis on läinud kingitusteks




5) lähivõte



Aga enne kui ma hakkasin kaltsuvaipu tegema trikotaazist, olin ma juba valmis heegeldanud mitu vaipa piima, jogurti kilepakkidest, saia jms kilekottidest. Piimapakke tekib pea igas kodus, kus poepiima juuakse, aga hästi palju piimapakke tõid mulle tuttavad, sõbrad ja ka lasteaia köögist sain piimapakke . Kilest polegi ma ammu enam midagi teinud ajapuudusel ..., kuigi seda materjali tekib igapäevaselt kodus palju ja nii mõnestki köögist saaks vabalt juurde.

Kilematerjali ribastan samamoodi nagu trikotaa˛i ja heegeldamine samamoodi kui trikotaa˛ist materjali puhul. Aga kile puhul peab arvestama, et see on libe ja libiseb põrandal kergelt. Selle vältimiseks soovitatakse sisse heegeldada naiste nailonsükkpüksteribasid. Mina ise küll ei heegeldanud neid sisse, sest värvi poolest ei sobinud kuidagi ... Kui nüüd piima- ja jogutipaki kile on paksem ja piisab kui lõigata 1 cm laiune riba, siis õhukesest kilest lõigates peab lõikama tunduvalt laiema riba (vähemalt 3 cm) , sest see läheb heegeldades peenesse keerdu ja venib välja.

Mõned üksikud fotojäädvustused:
1) siin näha ka veidi kileriba paksust. See vaip on piima, jogurti, keefiri, peti pakkidest.


2) see on ruudukujuline vaip piimapakkidest, mille kõik servad on üle heegeldatud trikotaazist riidega.


3) vaip saia, leiva jms kilekottidest. Piimapakke siin ei ole.

monna posted @ 11:42 - Link - kommentaarid



110390 visits