monna ja tema lapsed
About Me
Age: 41
Location: Tartu
Zodiac Sign: vähk
Likes
Käsitöö - siin on minu jaoks tähtsamaks märksõnaks eelkõige taaskasutus, olgu selleks siis kas kommipaberid, plekkpurgid, T-särgid, reklaamlehed, munakarbid jne jne jne.

Juba paarkümmend aastat olen ma kogumise pisikuga nakatanud, õigemini lausa haigeks jäänud :) - kogun pildistatud loomadega, lindudega ja teiste fauna esindajatega postkaarte (neid on mul ca 8000) ja taskukalendreid (neid on mul ca 3000). Meeldib teha üle maailma kaardivahetusi, sh Postcrossing. See on teema, kus mul juttu jätkub kauemaks ...

Kokkamine on ka üks minu lemmiktegevustest, kuigi viimasel paaril aastal ei ole ma enam nii tubli olnud :). Aga siinses blogis saab ka kokkamisel olema õpris tähtis osa!
Dislikes

Link
Maagi susserdamised
Pereklubi - üks ütlemata mõnus koht ja seltskond!
Postcrossing
Minu kaardid vahetusteks
Minu taskukalendrid vahetusteks
SIIA lisan oma leitud ideede lingid
Tigramiehted blogi
Heli blogi
Buffini tegemised
Huvitavad taaskasutusideed laiast maailmast
Ehalille tegemised
MINU KOKANDUSALASED LINGID
Ly nokitseb - õpetused ja puha

Quote
Elu - see on üks pidev liikumine paremuse poole!
Archive
Viimased postitused
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011

Currently

Reading
Kuna paberil olevat kirjandust loen viimasel ajal harva, siis seda enam loen ma arvutis. Olen avastanud enda jaoks mitmed huvitavad blogid, millel hoian silma peal. Samuti enne kui ma võtan kätte mõne käsitööraamatu, otsin ma mustreid, ideid arvutist.

Last Movie

Listening to

monna ja tema lapsed
Mina olen monna. Käsitöös on minu jaoks peamiseks märksõnaks taaskasutus. Ning mis siin salata - teiste käsitööd armastavate inimeste blogide vaatamine, ideede kogumine võtab ka ikka väga palju aega :)
26 Mai 2012
Oihhh, kuidas aeg läheb ... Palju on tehtud sellel aastal, kuid näidata polegi aega olnud, ei tule kirjutamiseks vaimu. Kohusetundest teen küll pildid ära, kuid fotokasse needki jäänud seisma ...

Aga täna hommikul vaim virge ja mõtlesin, et panen siiski ühe töö kirja, õigemini lausa mitu asja .

Meil tuttavad ostsid mõnda aega tagasi endale uue kodu ja eile oli siis soolaleivapidu. Kuna oli juba ammu teada, et pidu tuleb ja kinki on vaja, siis oli mul aega seda teha .

Nii ma siis heegeldasin kolmele käterätile heegelpitsid.






A la pitse meeldib mulle väga heegeldada. Kunagi saigi selleks ostetud ka suur ports käterätte ja nüüd on aja jooksul need ka kauniks heegeldatud ja ka ära kingitud ja peabki minema uute käterättide jahile .



Teiseks sai enda tehtud kingikotti pandud ka värvilised pesulõksud. Seda tööd alustasin ma ikka väga ammu, kuid nagu ikka, kadus vahepeal vaim ära, kuid lõpetatud sai ja ise ma jäin nendega päris rahule ja andis julgust veelgi teha . Tavalised puidust pesulõksud värvisin akrüülvärviga kollaseks. Esialgne plaan oli salvrätitehnikas peale panna salvrättidelt pilte, kuid ei leidnud oma suuuuuurest salvrättide pakist seda õiget ja nii saidki pesulõksud hoopis triibud. Kasutada saab siis kas laste piltide riputamiseks, või loomulikult ka pesu kuivama panekuks



Soolaleivakingi juurde panin veel isekasvatatud rõdutomatite taimed, oma aiast korjatud piibelehed ja loomulikult ka enda aia rabarberitest tehtud plaadikoogi



monna posted @ 06:27 - Link - kommentaarid (1)

02 Aprill 2012
Viimasel nädalal on valminud 2 erinevat tööd

1) üllatusmunade sisetopsidest tibud
Üllatusmuna sisutopsi täitsin osaliselt riisiga ja heegeldasin ümberringi tihedalt kollase lõngaga. Üles tippu sai jäetud lõngajupike, mis moodustas suletutikese. Ette heegeldasin nokakese ja tikkisin silmad. Kokku tegin 4 tibukest. Ja samas on need justkui kõrinad. Kapist leidsin suurpuhastuse käigus üles ka üle 10 aasta tagasi heegeldatud kanaema ja nii saigi kokku üks vahva kanapere. 2 tibu läheb kohe kinkimiseks, aga teised tibud jäävad koju kanaemale seltsiks või siis leiavad ka peatselt omale uue kodu. Ja eks kanaema saab järgmine aasta uued (uutmoodi) tibud




2) salvrätitehnikas kaunisatud 0,5 l purk
Sain Saksamaalt väga suure erinevate salvrättide paki ostetud ja nüüd tuleb ainult leida ideid ja vahendeid nende kasutamiseks . Esimene idee ei lasknud ennast kaua oodata ... Kuna mul oli vaja teha üks munapühadeteemaline vahetuspakk, siis lisaks tibudele tuli mõte, et kaunistaks ühe purgi, kuhu saab kommid sisse panna. Esimesel õhtul värvisin 0,5 l purgi kollase akrüülvärviga kollaseks, samuti kaane. Algselt oli plaan, et ainult salvrätt peale ja kogu lugu. Kuid kahjuks hakkas laki peale panemisel ühest kohast akrüülvärv kooruma salvräti kõrvalt ja oli päris kurb tunne, et kuidas ma nüüd kingin purki, kus nö värviauk sees. Siis pingsalt mõeldes ja käsitöö kapis asju liigutades sattusin paelakoti peale ja punase-valget roosidega paela purgile proovides tundus see olevat super! Ja nii ma kleepisingi salvrättide vahekohtadesse paela ja siis ka ümber purgikaela PVA liimiga. Purgikaanele panin sama salvräti pealt veel ühe motiivi. Mina ise ja ka lapsed on lõpptulemusega väga rahul. Nüüd jääb loota, et pakisaaja pere ka rahul on







monna posted @ 20:10 - Link - kommentaarid (4)

28 Märts 2012


Osalesin siis minu jaoks teises pakivahetuses - Romantika

Mina tegin loosi tahtel paki Aita Johansonile

Paki tegemisel lähtusin eelkõige kahest minule omasest ideest - taaskasutus ja praktilisus

Kuskil (ehhh, alati ei ole võimalik salvestada idee algpilti, vaid see jääb vaid silmamällu) nägin purke, kuhu oli ümber heegeldatud ümbrised. Kuna mul oli kodus erineva suurusega plekkpurke, siis mõtlesingi katsetada kui heegeldada neile ümbrised ümber. Tulemus oli päris üllatav ... Kuna tegin jämedama lõngaga, siis oli see ümbris kasutatav vaat et lausa iseseisvana kui purk seest välja võtta .

Kaunistuseks heegeldasin vastavalt purgi suurusele kas suured, keskmised või väikesed lilleõied . Kui alguses plaanisin keskele panna lillad pärlid, sest ma teadsin, et mul on neid kodus, kuid siiski ei olnud . Siis tuhlasin laste abiga oma suure nööbipurgi sisu, kuid lillade oli lillade nööpide puudus. Ega midagi, seadsin sammud Abakhani kindla teadmisega, et küll sealt saab. Õnneks oli seal olemas ühesuguse mustriga ja värviga 3 erineva suursega nööpi, mis mulle sobisid. Ma polnud nööpe ostnud enam "sada" aastat ja ma poleks ealeski osanud ette näha, et nööbid on megakallid! See oli minu jaoks suur šokk. Aga siiski nööbid said ostetud ja ma olin superrahul nendega . Kui liled said purkidele peale õmmeldud, siis olin kindel - seda ideed kasutan ma kindlasti veel













Aga ega siis paki jaoks ainult nendest purkidest ei piisa, mida ilusat on veel paki sisse vaja panna

Vaatasin kodus lahtiste silmadega ringi ja leidsin kapist ühe ammu ostetud pildiraami, mis oli veel kile sees. Kasutasin ühte varem teostatud ideed ja kaunistasin selle lilledega ja kleepsudega . Aga et roosid tundusid igavad, siis õmblesin iga roosi sisse pärlikese ja see andis lilledele juba hästi palju ilu juurde . Ainult lilledega tundus raam kuidagi tühi ja ei hakanud elama. Lasin siis raami tühjadele kohtadele sädelevat glitterliimi. Märjast peast jättis see väga suursuguse mulje. Kahjuks hommikul kui võtsin raami kuivamisest, jäi näpp selle kuivanud liimi peale ja see tuli lahti! tasakesi katsusin ka teisi liimiseid kohti a igal pool (!) oli liim lahti, koorus katsudes kohe maha ja raam oli endiselt pooltühi ... Tuhlasin siis oma suures kleepsude kastis ja leidsin hõbedased ornamentkleepsud, mis paistsid sobivat ja täitsid ilusti vahepealse tühja ruumi ja nüüd võib raam hakata uues kodus elama romantilist elu koos romantilise pildiga





Iga paki juurde tuleb alati panna ka kaardike ja nii meisterdasin ka mõned kaardikesed. Roosad lilledega kaardid said pandud paki sisse . Sinine ja pruun kaart said juba endale uue kodu ühe liblikatega isetehtud kaartide koguja kogus . Sinisel kaardil olev kummelitega pilt on välja lõigatud teepaki pealt



Lisaks lisasin pakki juurde ka süüteroose, et oleks mõnus nende abil süüdatud kaminatule paistel veeta romantiliselt aega ...

Loodan, et pakisaaja jäi pakiga rahule ja leiab selllele rakendust


Ise sain ma paki tuntud tegijalt - Sunraylt. Tema lapitehnikatööd on lausa võrratud!!! Minu paki sees oli suur ja mahukas käekott, mis kulub mulle vägagi marjaks ära . Uskumatult ilus ja korrektne lapitöö! Midagi ei ole teha - pakid tulevad sellised, mida ei oska oodatagi ja samas just sellised, mida on vaja. Ma fännan praktilisi kingitusi! Ei mingit tilulilu . Sellesse kotti mahuvad ära A4 paberid, noorema lapse tagavariided, fotokas, prillid, juhtmed, pooleliolev käsitöö kaasa võtmiseks jne jne, see on suur ja mahukas kott . Tunnistan ausalt, et ma olen kade-kade-kade-kade nende peale, kellel on säärased õmblemisoskused kui seda on näiteks Sunrayl




monna posted @ 23:10 - Link - kommentaarid (1)

Värvispekter


Kuude värvid ja minu tööd on järgmised:
01 - jaanuar- valge nagu lumi (sibulavõrk)
02 - veebruar - punane nagu armastus (mobiilikott)
03 - märts - lilla nagu esimene krookuseõis lumest piilumas
04 - aprill - roheline nagu esimesed hiirekõrvad
....

Sain valmis märtsikuu töö - lapse püksipõlvedele heegeldatud paigad

Märtsikuu värviga olin täiega jännis ... Ei tulnud mitte ühtegi head ideed pähe, kuigi lappasin teiste blogisid, antud teema pildialbumit, käsitööraamatuid, lõnga-, kangapoodides viibisin mitmeid kordi ...

Aga lahendus tuli sealt, kust ei osanud seda oodatagi , ühel õhtul lapsele lasteaeda järgi minnes oli tema lemmik-legginsitel ühe põlve peale auk sisse kulunud ja see oli väga suur tragöödia 4-aastase tüdruku jaoks. Kuna püksid olid tumelillad, siis kargaski mulle pähe idee - püüan teha lillat tooni paranduse, paikamise.

Lõngapoest sai toodud tumelilla iirisniit ja heegeldasin 2 motiivi. Õmblesin need pükstele käsitsi peale. Aga kuna trikotaazile oli päris kehva õmmelda, siis panin pükste sisse suurema kruusi ja nii venis trikotaaz suuremaks ja sain motiivid ilusti peale ja kruusi välja võttes tõmbus riie kokku ja motiivid jäid ka ilusti - ehk siis jäi riidele ja motiivile veidi venimisruumi

Tulemusega olin rahul nii mina kui tüdruk ja seega saigi ühe õhtuga märtsikuu lilla mure lahenduse

Pildid:






Ja nüüd saab siis asuda rohelise värvi juurde

monna posted @ 22:28 - Link - kommentaarid

14 Veebruar 2012


Panen siia postituse näitamaks, millise paki tegin ise oma esimeses Isetegijate Teeme koos Vahetuse kampaanias - Roosid talves.

Minu paki saaja avaldas soovi saada pakk valgete roosidega. Olin kohe alguses kindel, et et pakki saab ka teisi värve roose. Ütleks, et valged roosid olid kõva pähkel minu jaoks. Ja kindel oli ka see, et pakk saab suures osas olema taaskasutatud materjalidest!

Aga ühel tavapärasel kaltsuka tiirul jäi mulle silma üks ilma varrukateta maikalaadne siidjast materjalist tumesinine särgik, kus peal olid valgetes-pruunides toonides roosid.



Nii kui seda nägin, siis tuli mõte, et sellest teen koti . Pakisaaja oli eelnevalt ühes postituses ka kirjutanud - "Kõik roosilised asjade hoidikud oleksid nagu unistus (tarvikutekott või poolikute tööde kott või ... )". Toidupoodi selle kotiga ei lähe, aga poolikute tööde jaoks suurepärane

Siis ühes taaskasutuse poes jäi silma üks madalam lillevaas/lillepotiümbris, mis oli üleni valge, ilma mingisuguse kaunistuseta. Kuna nagunii plaanisin, et salvrätitehnikas tuleb midagi teha, siis see valge lillevaas oligi heaks võimaluseks kaunistada see roosipildiga salvrätiga. Mõte oli hea, aga ohhh häda, mul ei olnud kodus ühtegi roosidega salvrätti ja mitme nädala jooksul ei näinud ka Tartu kaubanduses ka mitte midagi ligilähedase pildiga salvrätte. Viimases hädas panin mitmesse kohta üles oma soovi, et soovin saada piltidega salvrätte ja tänu ühele pereklubikale saingi endale ühe suure portsu salvrätte. Ühel neist olid ka valged roosid, aga kahjuks oli minu muretsetud lillevaaas liiga madal selle pildi jaoks ja seega sai sealt pakist võetud ja kleebitud hoopiski roosad roosid.

Samuti tuhlasin põhjalikult ka oma käsitöökapis, et leida kaartide tegemiseks materjale ja ühtteist ma ka leidsin . Ühe kaardi jaoks lõikasin vanast roosilisest kinkekotist osa pilti välja, mille peale kleepisin ühe varem heegeldatud liblika (punase tundlaga), mis oli kaunistatud pärlitega. Teise kaardi kuldse riba saamislugu on selline, et mitu aastat tagasi mul väiksem laps sai kätte sädelusega liimituubi ja pigistas mul paberi peale suure liimiläraka. See kuivas ära ja millegipärast ei visanud ma seda tookord ära, vaid oli siiamaani kaardimaterjali hunnikus. Ja näed sa, milleks seda vaja oli . Lõikasin sellest ilusti välja ristküliku kaardi jaoks, peale kleepisin väikesed liblikad ning kõrvale sai pandud kleepsulehelt ornament-roos.
Need kaardid panin pakki puhtana, et pakisaaja saaks neid ise edasi kasutada

Loomulikult sai pakki üks ports varem valmis tehtud süüteroose



Samuti heegeldasin paar roosi valgest lõngast. Roosiõied tulid küll ilusad, kuid kahjuks ei tulnud pähe ühtegi head mõtet, kuidas neid ära kasutada ja seega said need pakki pandud nö lahtiselt, et äkki hoopis pakisaajal on mõni hea idee, kuhu ta saab neid ära kasutada. Rooside heegeldamise õpetus on pärit Silpsolpsu blogist

Kui vaatasin kodus, et nüüd võiks paki teele panna, oli ikka kogu aeg tunne, et midagi on puudu, pakk on liiga väike jne jne. Seega käisin närviliselt veel ringi linna peal silmad lahti, et äkki kargab mingi hea mõte pähe. Pulloveri poes nägin pisikesi valgest riidest roosiõisi. Keerutasin neid peos ja mõtlesin, mida saaks nendega teha ... Mõtet ei tulnud, aga ostsin need roosiõiekesed (neid oli veel kahte suurust) ära ja kandsin neid muudkui käekotis kaasas. Paari päeva pärast oli mul asja Photopointi ja jäin silmitsema pildiraame ja nii tuligi pähe mõte, et aga kui nendesamade pisikeste roosidega kaunistada pildiraam. Leidsingi ühe tavalise ilma kaunistusteta pildiraami ja kodus kleepisin kuumaliimi püstoliga roosiõiekesed peale ja mulle väga meeldis see pildiraam! Seda mõtet kavatsen veel teostada, loomulikult veidi teisel moel

Paki sisu sai kokkuvõtvalt siis selline:




Ning vaikselt oligi kätte jõudnud aeg, kus oli vaja pakk teele panna. Aga ega see siis niisama lihtsalt ei läinud. Esimesel saatmise katsetusel oskasin ma täiesti lambist ära unustada käe sisse harjunud pangakaardi pin-koodi ja nii ma pangakaardist ilma jäingi . Kuna uue saamisega läheb kaua aega ja Post24 automaadiga saates saab kasutada ainult pangakaarti, siis pidin jääma ootama võimalust, et äkki mõni lahke inimene aitab mul oma pangakaardiga minu paki ära saata (ja mina annan sulas tagasi selle raha). Ja juba järgmine päev õnnestuski mul uuesti pakiautomaadi juurde saada ja lahke inimese abiga sai pakk teele pandud

Pakisaaja kommentaar oli järgmine:

"Aitäh Monna südamega tehtud paki eest! Eriti meeldisid need heegeldatud roosid ja poolikute tööde kotti polnudki mul siiani Ja süüteroose olen plaaninud juba sada aastat teha, aga siiani pole jõudnud - eelmised pakivahetusest saadud on juba ammu ära kasutatud ning need on väga asja ette läinud nüüd "

Pakisaaja tegi sellise pildi (siin isegi paremini näha pildiraam ja kaardid)



Meeldetuletusena üks varasem blogi postitus, kuhu korjasin kokku roosilist õppematerjali

Kohe varsti kiidan ka pakki, mille mina sain
monna posted @ 22:28 - Link - kommentaarid (5)

05 Veebruar 2012
Värvispekter


Kuude värvid on järgmised:
01 - jaanuar- valge nagu lumi (sibulavõrk)
02 - veebruar - punane nagu armastus
03 - märts - lilla nagu esimene krookuseõis lumest piilumas
....

Sain valmis veebruarikuu töö - mobiilikott

Heegeldasin mobiilikoti tumepunasest kahekordsest maavillasest lõngast. Kui omajagu kotte olen viimasel ajal teinud paksemast akrüüllõngast ja ühekordsete sammaste ridadega, siis seekord otsustasin teha meie külmadesse ilmadesse sobivamast materjalist - maavillasest ja kinnissilmustega. Koti mõõtmed on 6,5 x 12 cm. Minu telefonile Samsung GT S5830 on nii mõnusalt tihedalt ümber ja täpselt paras . Ülemisel äärel kettsilmustes kaarte rida (olen seda kasutanud väga paljudel oma viimase aja töödel ääre viimistlemisel, nii et ütleks, et olen selle 3 kettsilmusega äärekaared enda "märgiks" võtnud). Peale heegeldasin kahe tasapinnaga lille samast lõngast. Lille kaunistasin keskelt tavaliste helmestega.





Aga mobiilikotte on mu viimasel ajal tehtud omajagu:

Selle valge tegin täna hommikul, samuti maavillasest lõngast ja lill keskelt kaunistatud helmestega. See on nüüd tsipa kitsam, seega sobib pigem veidi vanemat tüüpi telefonidele.





See kott sai valmis juba jaanuari keskel (ühe pikema autosõidu ajal heegeldatud), kuid nüüd õmblesin juba suvel tehtud lille peale





Nüüd need kolm naiselikku mobiilikotti üheskoos



Jaanuaris tegin ühe teise pikema autosõidu ajal tumepruuni mobiilikoti, kuid selle peal katsetasin, kuidas oleks klapiga mobiilikott. Eks ta ju ole hirm, et kui võtad lahtise kotikesega telefoni välja valepidi, siis võib see välja lupsata ... Ütleks, et klapi mõte on päris hea . Kinnituseks sai suur puidust valge nööp.





Samas need mobiilikotid on ka soovi korral müügiks - 4 €/tk
monna posted @ 19:41 - Link - kommentaarid

22 Jaanuar 2012
Osalen Isetegijate suures aastases koos tegemises - Värvispekter


Kuude värvid on järgmised:
01 - jaanuar- valge nagu lumi
02 - veebruar - punane nagu armastus
03 - märts - lilla nagu esimene krookuseõis lumest piilumas
04 - aprill - roheline nagu esimesed hiirekõrvad
05 - mai - roosa nagu õunapuuõied
06 - juuni - kollane nagu kullerkupud ja jaanituli
07 - juuli - sinine nagu meri
08 - august - beez nagu viljapõllud ja liivarannad
09 - september - oranž nagu sügisesed lehed
10 - oktoober - pruun nagu raagus puud
11 - november - must ja hall nagu pimedus ja pori
12 - detsember- hõbekuldne ja/või punaroheline nagu jõulud

Sain valmis jaanuarikuu töö - SIBULAVÕRGU

Juba mitu kuud tagasi nägin ühes kaltsukas ühte naljaka kujuga linikut, hinnaks 1 €. Millegipärast võtsin selle kätte ja kohe kargas pähe ka mõte, mida sellest minule omaselt taaskasutusmeetodil teha saaks - sibulavõrgu - õmblen küljed kokku, paelad jms juurde ja ongi üks kasutult ja nukralt kodu kaotanud linik endale uue kodu ja uue elu leidnud



Ostsin hetkeemotsiooni ajendil liniku ära, aga seisma see jäigi, sest ei olnud stiimulit tegemiseks, ei tulnud vaimu peale. Aga nüüd koostegemise jaanuarikuu valge värvi valik andis tõuke ja nii ma eile öösel siis lõpetasingi käsitsi kokkuõmblemise. Nööride punumine võttis ikka väga kaua aega ja seda paela oli vaja päris palju. All külgede peal on küll naljakad kõrvad, aga ära neid lõigata ei saa. Las nad siis olla. Lõpptulemus on selline:



Loomulikult ikka sibulad ka sisse ja nüüd ripuvadki mul sibulad köögis ilusas ja praktilises sibulavõrgus. Kuna tegu oli suure linikuga, siis oma paar kilo mahub sisse küll ära. Aga palju ei saa siiski panna, sest liniku otsad ei pruugi vastu pidada pidevale paarikilosele koormusele pika aja jooksul, venib väga välja. Et saaks sibulavõrku riputada, punusin selleks ka paelajupikesed.





Ja nüüd tuleb siis asuda mõtlema juba veebruarikuu peale ja asuda meisterdama punast tööd.

EDIT: Helinake kommentaar pani mind üles otsima kiirelt ühte ca 8 aastat tagasi heegeldatud sibulavõrku. Selle heegeldasin küll ise algusest lõpuni. Kusjuures olen seda mustrit paar korda veel vaadanud, kuid enam ei oska seda tööd alustadagi ... See on selline pisikest sorti sibulavõrk, kuhu palju ei mahu. Plussiks on selle variandi juures see, et kui kott ripub, siis on parajalt suured augud üleval, et käsi sisse pista ja sibul võtta. Minu uuel variandil seda ei ole, tuleb kott ikka alla võtta, pale lahti teha ja siis koti suu suureks tirida ja pärast kinni uuesti panna ja riputada.



monna posted @ 12:16 - Link - kommentaarid (2)

28 Detsember 2011
Öösel lõpetasin ühe pooleli oleva töö, mis pidi (!) valmis saama küll enne jõule, aga no ei tulnud varem õiget vaimu peale, muudkui venis ja venis ja eile nagu niuhti valmis saigi ... - vanadest CD-plaatidest kuumaalused.

Idee nähtud-kuuldud juba ammu ja kõrva taha pandud ja CD-plaate selleks omajagu kogutud. Tegin lihtsad kuumaalused. Heegeldasin ringid - 4 ahelsilmusega kett, mille ühendasin ringiks, siis heegeldasin 10 ühekordset (ÜK) sammast. Järgmisel real heegeldasin igasse sambasse kaks ÜK sammast. Kolmandal real oli üks ÜK sammas - kaks ÜK sammast ühte eelmise rea sambasse - ÜK sammas - kaks ÜK sammast ühte eelmise rea sambasse - .... Neljandal real oli samm juba selline - kaks eraldi ÜK sammast - kaks ÜK sammast ühte eelmise rea sambasse - kaks eraldi ÜK sammast - kaks ÜK sammast ühte eelmise rea sambasse - ..... Viiendal real oli juba kolm sammast - kaks sammast ühte - kolm sammast - ... Aga ilus ühtlane ring sai, ei lokkinud ega midagi. Mul oli jäme akrüüllõng, sellepärast piisaski viiest heegelreast. Kui nö töö esimese poole tegin triibulise, siis nö tagumise poole tegin ühtlase pruuni.



Kui ringid olid olemas, siis ega muud ei olnudki - töö vasakud pooled vastastikku, CD-plaat vahele ja hakkasin kinnissilmustega kahte poolt ühendama, st heegeldasin kahest tööst läbi. Tegin ringi peale. Siis heegeldasin äärde veel pisikese pitsikese rea ( ) - kolm ahelsilmust, kinnitamine kinnissilmusega üle ühe silma töö külge. Sellist pitsitamist meeldib mulle väga teha vaat et pea igale minu heegeldamistööle . Jooksvalt töö käigus tuli idee, et teeks ka riputusaasa külge, siis neid hea riputada ja on köögis rohkem kasvõi silma all, et näeks ja teaks kasutada. Selleks heegeldasin enne töö lõpetamist, enne lõnga katkestamist 15 ahelsilmust, kinnitasin kinnissilmusega ning heegeldasin tekkinud aasa üle kinnisilmustega - jäi mõnus tugev ja vastupidav aas.



Tegu siis minu jaoks praktilise asjaga ja need rändavad nüüd veel hilistesse kingipakkidesse koos kommipuuga. Samas praegu kirjutades hakkasin mõtlema, et kui teha nendest kingitus, siis peaks olema samas stiilis, toonis pajalapid ka juures, siis ikka komplekti moodi, mitte ei ole üksik erandlik värvitäpp kellegi köögis. Mida rohkem praegu sellele mõtlen, seda rohkem tundub, et hilinenud pakkideks pean midagi muud välja mõtlema ...

Icccc, minu selgitamisoskus , no ei oska ma veel sellist asja. Mul on tunne, et mõisted täiesti sassis ja kui keegi peakski selle järgi heegeldama, tuleb välja sodi-podi soperdis . Pean veidi lugema vahelduseks ametlikke õpetusi, et vaadata, mis silmus on mis nimega. Mul jah paha komme teha asju oma äranägemise järgi, mitte õpetustest näpuga rida ajada ja seega ei taha teiste õpetussõnad meelde jääda ... Olen üks suur "ise" ...
monna posted @ 06:09 - Link - kommentaarid (1)

27 Detsember 2011
Minu ämm sai meilt jõulukingiks uued suured rasked lõikelauad, lausa 4 tükki .

Mul oli see mõte juba ammu, et teen talle uue lõikelaua. Vanad olid tal ikka vaat et sõna otseses mõttes auklikuks kulunud, aga ega need vanad inimesed raatsi ju midagi ära visata ja nii mõtlesin, et teen ise 1:0 vanadega . Küsisin oma isa käest, et kas oleks võimalik saada temalt paar lauajuppi ja küll ma ise lihvin, kaunistan jms. Ja ma mõtlesin tavalist ristkülikukujulist puulauda. Ühel õhtul toodi siis mulle need lauajupid ... Neid ei saanud ausalt öeldes lauajuppideks nimetada, sest need olid lausa iludused!!!! Kaks seakujulist, üks kalakujuline ja üks saiakujuline. Isa oli lõiganud need palju ilusamaks kui ma oleks uneski ette kujutada osanud.



Lihvisin need siis liivapaberiga siledamaks. Läbi Facebooki leidsin lahke inimese, kes laenas mulle puidupõletaja ning siis paar õhtut läks mustri peale põletamiseks. Alguses tegin kaks esimest lõikelauda mõlemalt poolt ühesuguse mustriga, tejkstiga, kuid siis tuli väsimus peale ja hakkasin mõtlema, et ega ei ole vaja, et mõlemalt pool pilt peal, aitab ühest poolest küll.





Lõikelauad immutasin ma rohke toiduõliga. Kui üks kiht õli sisse imbunud, siiis lisasin peale kuivamisi kokku 4 kihti toiduõli. Väga ilusti tõmbas sisse. Toiduõliga soovitas mul immutada isa ja ka netist asja uurides soovitati sama varianti. On ilustoi pestav ja vajadusel saab immutamist korrata. Kui leivakoolitusel tegime lõikelaua, siis seal immutasime linaõliga. Kui lõikelaud oli ennem valge, siis juba peale esimest immutamist tõmbas puit mõnusalt pruuniks, läikivaks ja puu muster tuli ilusti välja.







Kahjuks ma pärast ei teinudki pilti kui lauad olid valmis pakkimiseks .

Ämm oli kingiga rahul . Et tal ei tekiks vajadust ikka vanu lõikelaudu kasutada, siis need ma põletasin pliidi all ära . Eks kuii järgmine kord maale läheme, siis saan näha kas ja mida kasutatakse

Unistan nüüd sellest, et kui mul tekib kunagi vaba raha, siis muretsen endale koju ka isikliku puidule põletaja komplekti. Lastele nii meeldis sellega põletada. Eks üheks miinuseks oli küll tekkiv kibe suits, aga sellest hoolimata on tulemus superilus. Mäletan omast lapsepõlvest kui me saime selle põletajaga teha ilusaid suuri pilte - muudkui kopeerisime raamatutest pilte lauajuppidele, ja põletasime ja pärast värvisime jne. Seda küll ei mäleta, mis piltidest edasi sai, aga see tegemiserõõm on küll siiamaani meeles.
monna posted @ 20:08 - Link - kommentaarid (6)



Panin täna ennast kirja oma esimesse Isetegijate Teeme koos Vahetuse kampaaniasse - Roosid talves.

Seni, kuni ma saan teada, kellele ja mis värvi roosid pean tegema, otsisin endale valmis juba mõned ideed rooside tegemiseks:
Strip Method Crochet Rose
Silpsolpsu käsitööpäevik - heegeldatud roosi õpetus eesti keeles
Fimoroosid 1 (õpetus eesti keeles)
Fimoroosid 2 (õpetus inglise keeles)
Fileetehnikas roosid 1 (õpetus inglise keeles)
Fileetehnikas roosid 2 (õpetus inglise keeles)
heegeldatud roosi õpetus
Roosidega kübar tõelisele daamile (Made by Kriss)
Heegeldatud roos 3
Heegeldatud roos 4
Heegeldatud roos 5 (Rändlinnu pesa blogist)
Youtubes heegeldatud roosi õpetusvideo 1
Youtubes heegeldatud roosi õpetusvideo 1:2 (inglise keeles)
Youtubes heegeldatud roosi õpetusvideo 2:2 (inglise keeles)
Kootud roosid Koffikannu blogis

Söödavad "roosid":

Võiroos (kihilisest pärmitainast), Sille toidublogist
Võiroosid Nami-namis
Võiroosid blogis \"Kokkama Ragnega\"
Võiroosid Kätrini kokkamispäevikus
Võiroosid Marge kokkamiste blogis

Ja siis ei saa ära unustada süüteroose :
Minu õpetrus süüterooside tegemiseks + pildid ka suuremalt juurde
süüterooside õpetus ühest blogist

Lõpetuseks ühest vahvast inimesest - Kihnu Roosist
monna posted @ 18:43 - Link - kommentaarid (2)

12 Detsember 2011
Taaskasutus - munakarpidest jõuluehted

Pühapäeval tuli eriline vaim peale ja valmis said ka papist munakarpide südamikest tehtud jõuluehted. Ka eelmine aasta tegin ma sellised kuuseehteid kingituseks.

Pilt 2010.a jõuludest:


Kuuseeheteks tuleb papist munakarpidest välja murda mune eraldavad südamikud, lõigata alumine serv sirgeks.



Värvida, kaunistada. Valged said ehted minul sellepraäst, kuna eelnevalt olin värvinud valgeks plekkpurke ja nii jätkasingi juurde valge guašši ja PVA liimi segamist. Enne värvima asumist torkasin tippu ka augu, kust siis pärast saab kinnitusnööri läbi pista.



Peale kleepisin kleepsulehtedelt ornamente. Midagi muud kaunistust, sh sädelust ei hakanud panema, kuna need ornamendid üksinda mõjuvad väga ilusalt, eriti mustad.

Nööriks panin ma ilusa pehme valge lõngajupi. Jõuluehte/kellukese sisse jääva nööriotsad tegin ma PVA liimiga kokku, ja siis surusin need vastu ehte seina - siis ei ole ohtu, et nöör niisama heast peast välja tuleb.

Kokku sai siis kaks komplekti. Ma ise olen nendega väga rahul



monna posted @ 23:07 - Link - kommentaarid (7)

KOMMIPUUD

Juba eelmise aasta jõulude ajal tegin ma vahvaid ja magusaid kommipuid, siis sellel aastal otsustasin neid teha kingitusteks . Seekord ma penoplastist koonuseid ei pidanud muretsema, kuna suvel õnnestus mul saada ühelt poolidele keritud lõnga müüjalt tühjaks saanud tühje lõnga poolikoonuseid. Need on kuskil 22,5 cm kõrged tugevast papist. Ideaalsed kommipuudeks!

Kommipuid tegin kahes osas. Esimese poeskäiguga ostsin ikka suure hunniku komme (veidi üle kahe kilo, nii šokolaadi komme, karamelle, marmelaadikomme jms), arvasin, et no sellest saan ikka hea mitu puud . Aga kui hakkasin liimipüstoliga komme koonusele kleepima, siis kommihunnik vähenes kohutava kiirusega ja komme jagus vaid kahele puule. Kommidest ostsin ikka selliseid, mis kommipaberi sisse keeratud (Laima, Venemaa kommid), et oleks hea puu pealt pärast komm paberist vaikselt välja keerata ja paber jääb edasi puu peale - kui algul on kommipuu, siis pärast on kommipaberipuu . Kalevi kommid selles suhtes kehvad, et kui tahad komme kätte saada, peab kääridega kallale minema.



Aga kuna kahest puust on vähe, siis täna tõin poest veel ca 2,6 kilo komme juurde



Kokku valmis siis neli kommipuud. Iga kommipuu kaalub 1,1-1,3 kilo, koonus ise väga kerge, nii et kilo puhast kommi küll on iga puu peal









Kommipuude ülemise otsa katsin tühjadest kommipaberitest tehtud rosettidega, mille kleepisin ka liimipüstoliga kinni. Nii katsin ma koonuse ülemise otsa ja selles oleva augu. Püüdsin kasutada katmiseks samu kommipabereid, mis on puu peal kommide ümber. Selleks ei pidanud ma isegi komme ära sööma, et pabereid saada, vaid mul oli kommipaberitest rosettide karbis (vaata siia) isegi juba vastavad rosetid varasematest aegadest olemas . Päris tippu panin kaunistuseks jõuluteemalised kujundid.



Ma täiega fännan kommipuid!

EDIT 27.12.2011
Kuna jõulupakkidega tuli meie majja komme liigagi palju, siis peale lastega arutamist, et mis me teeme nende kommidega, et ei ole mõtet neid kõike ise ära süüa. Ja lapsed olid eile päri minu ettepanekuga, et teen suure osa nendest järjekordseks kommipuuks ja kingime ära . Kuna nad täna ei tahtnud komme enam näha, siis asusingi julgelt meisterdama . Meil juba teada ka, kes selle kommipuu endale saab .





monna posted @ 22:45 - Link - kommentaarid (2)

Taaskasutus - Plekist korservipurkidest topsid igasuguste asjade hoidmiseks

Koju oli kogunenud mõned tühjaks saanud plekist konervpurgid. Ühel hommikul värvisin need valge guaššvärvi ja PVA-liimi seguga valgeks. Peale kuivamist panin peale salvrätitehnikas jõuluteemaliste salvrättide pilte. Ja nüüd on need päris armsad purgid ja väike lisa jõuluvana kingikotti . Kuna värvi-PVA segu oli päris palju, siis tegin ühe purgi veel lisaks lahti, et saaks ikka kõik värvi ära kasutatud .



Ühes minu varasemas postituses on pikemalt juttu, kuidas teen neid purke - jutuke piltidega

monna posted @ 22:20 - Link - kommentaarid (4)

Osalen Isetegija.net Teeme koos ringis JÕULUPÄRJAD


Minul oli esialgne mõte, et ostan penoplastist rõnga ja siis kaunistan selle, sest kuuseoksi ei ole mul siin linnas küll kusagilt võtta.

Aga ükskord ühel väga tuulisel õhtul koju tulles leidsime lastega kodu lähedalt kaskede alt maha kukkunud kaseoksi. Nii kui ma neid nägin, oli selge, et need oksad on suurepärane materjal pärja tegemiseks. Seda enam, et Tartus on siiamaani lumega väga kitsas, õigemini ei ole seda üldse, siis veidi kevadet meenutavad kaseoksad sobivad vaat et paremini praegusesse detsembrisse sobivad kui kuuseoksad . Korjasime siis oksi suure peotäie.



Väga jämedad oksakohad võtsin välja ja alles jäid pikad peenikesed painduvad oksakesed. Need paningi siis üksteise peale pikaks ribaks, mille otsad panin pärast kokku, et moodustuks ring. Kinnisidumiseks kasutasin tavalist pruuni lõnga.





Kaunistamiseks leidsin sahtlipõhjast veidi rahvusliku moega laia paela ning kahepoolse teibiga panin peale veel vildist kujundeid. Osad kujundid kaunistasin veel sädeleva liimiga. Külge sai ka riputusaas. Kõik materjalid on kinnitatud nii, et kui pärja temaatiline hooaeg saab läbi, siis saab ilusti paela jms eemaldada ning pärja soovi korral talletada või siis ära põletada.



Ütleks, et paljuski jälle taaskasutus - maast leitud tuule räsitud oksad ja kaunistuseks kodus leiduv kraam.

Internetist leidsin ühe hea õpetuse - FOTOD: Kauni uksepärja valmistamine on imelihtne
monna posted @ 22:05 - Link - kommentaarid (2)

26 November 2011
Lasteaias lastel ettevalmistamisel jõuluetendus ja selleks oli kõigil lapsevanematel vaja teha oma lapsele vastav kostüüm - olgu siis jänes, leevike, tuulepoiss, lumehelbeke, poiss, tüdruk, täheke või muu vahva tegelane. Minu tüdruk sai orava osa . Ja kui ma kuulsin, et tuleb teha kostüüm ja veel pealegi orava kostüüm!!!, siis olin küll ehmatusest keeletu. See tundus ülemõistuse keeruline. Oravaid on etenduses 4 ja sama mure oli ka seega teistel lapsevanematel. Koosolekul tundus mulle, et teised on saanud oma lastele nii lihtsad osad ehk siis kergelt tehtavad kostüümid ja orav on see kõige raskem .

Internetis tuhlasin ka, et vaadat, milliseid kostüüme on tehtud ja mida saaks eeskujuks võtta:
orav 1
orav 2
orav 3
orav 4
orav 5
orav 6
orav 7
orav 8
orav 9
orav 10

Peale arutelu paar lapsevanemat käisid kangapoes ja tõid sealt karvase riide, vatiini ja lilletraadi. Seda kotti nähes mul ahastus süvenes ... Kaks nädalat oli aega tegemiseks. Kaalusin juba tõsiselt, et otsin mõne õmbleja, kes mulle selle valmis õmbleb. Samas hakkas rahast kahju ja mõtlesin, et proovin ikka ise. Paar päeva enne tähtaega ei olnud mul veel mitte midagi tehtud, sest ei tulnud lihtsalt vaimu peale!!! Kirjutasin juba nö kaasõmblejatele, et kuidas neil läheb ja et kuidas nemad on teinud. Ja nende käest saingi lohutust ja mõned head soovitused. No kui sama sain oma mõistusega saba välja lõigatud, siis kehaosaga olin küll jännis, et kuidas ma saan sellest riidest tuunikataolise ilma varrukatega asja. Üks lapsevanem soovitas panna riidele peale lapse kleidi ja tänu sellele soovitusele tuligi mul vaim peale! Õhtu enne tähtaega hakkasin tegema ja kella 1:30-ni öösel tegin. Ja ütleks, et lausa vaim tuli peale . Kuna tüdruk läks varakult magama, siis tema selga ma eriti proovida ei jõudnud, aga see-eest oli 9-aastane poeg mul pikalt üleval ja nii saigi tema selga passitatud, proovitud 4-aastase kostüümi . Poiss mul peenikese kondiga ja seega sobis hästi modelliks .

Saba jaoks lõikasin riidest ristküliku, mille õmblesin kokku nii, et alt kitsam ja ülevalt läks laiemaks, nö kohevamaks. Sisse läks vatiin ja kahekordne traat, et saaks veidi saba kuju vormida. Alguses tundus, et saba vajub kohe alla ära, sest on raske, kuid siis timmisin vatiinihulka ja õmblesin saba kitsamaks ja lõpuks paistis, et raskuse-kerguse suhe on paigas.

Keha jaoks siis paningi ühe kleidi riidele ja lõikasin selle järgi välja. Tegin nii pika kui sain riidest, siis nö kasvuvaru ka. Tegin ka õlaõmbluse. Traageldasin ilusti kokku ja õmblesin. Lõikasin kaelaaugu parajaks. Siis hakkasin saba seljale õmblema - kinnitasin selle mitmest kohast kinni. Aga tundus, et ei jää väga ilus ja kuidagi lohvka tundus seljas. Aga kuna mul oli alles jäänud veel kangast, siis sain sealt välja lõigatud vöö. Ja nüüd kui panin kostüümile peale vöö, mis jooksis üle saba, paistis saba ilusti püsivat. No kui laps paigal seisis, siis sobis, aga ma ei kujuta ette kui laps peab etenduses jooksma, hüppama, kas siis ka seisab ... Saba väga kapitaalselt kinni ei tahtnud panna, sest kui kehaosa tegin, siis vaatasin, et päris asjalik tundub ja seda saaks ära kasutada vajadusel kui lastel on vaja olla karu, kasvõi koer, kass ... Lasteaeda ma seda kostüümi päriseks ei jäta (kui õpetajate soov oli see, et need saaksid pärast kingituseks lasteaiale), sest kostüüme on aeg-ajalt vaja nii poisil koolis kui tüdrukul edaspidi ja siis saangi selle "põhjaga" midagi veel ette võtta, ei pea just nullist algama. Eks ma naiivselt loodan, et kunagi läheb vaja, aga kindlasti saab mu laps hoopiski sellise osa, kus pruuni värviga ei ole midagi teha .

Järgmisel hommikul saime õigeaegselt kostüümi lasteaeda viidud ja olin päris uhke oma töö üle . Aga kui õhtul lapsele järgi läksin, siis nägin ka teiste kostüüme ja minu enesehinnang langes kolinal. Teiste omad olid palju ilusamad!! No lapsele seda ma välja näidata ei saanud, aga siiski jäi hinge kripeldama, seda enam, et ühel oli väga vinge saba taha tehtud ja püsis väga ilusti, loomulikult. Sellest hoolimata oli minu laps rahul ja tema jaoks oli minu tehtud oravakostüüm ilus .

Orava mütsid olid lasteaias juba olemas, seega ütleks, et keha ja saba õmblemine oli käkitegu võrreldes sellega kui oleks pidanud tegema ka mütsi

Nüüd siis mõned pildid ka lõpetuseks.














Nüüd ootan põnevusega, millal ka lapsevanemad näevad etendust
monna posted @ 05:15 - Link - kommentaarid (6)

20 November 2011
POOLELI! Sellest tuleb üks pikk ja pildirohke postitus

RUKKILEIVATEGU koos õpetusega

Enne 22.10.2011 olin teinud leiba paaril korral, ostes selleks Vändra Leiva rukkileivasegu, kuhu tuli juurde lisada petti ja vett ja küpsetada, aga mingit pinget need ei valmistanud. Leib oli hea, aga seda õiget tunnet ei tekkinud ja nii vajuski asi unustuse hõlma. Mitmel laadalt olen ikka ostnud ka leivajuuretist, aga külmkappi need seisma jäid ja lõpuks ära visatud. Ikka kuulasin imetlusega teiste jutte, kui lihtne on leivategemine, kui hea see leib on ja kui kasulik jne jne jne jne. Aga isetegemiseni asi edasi ei läinud ...

Ühel heal päeval oli Cherrys voucherina müügil Ülenurmes asuva Eesti Põllumajandusmuuseumi leivaküpsetamiskoolitusel osalemise võimalus. Ma ei kõhelnud hetkegi ja ostsin endale voucheri. Ega ma siis ei kujutanud grammigi endale ette, mis ja kuidas toimuma hakkab, aga mingi sisemine tunne ütles, et proovi.

Järgnevalt ma siis panengi kirja oma mälestused, õpetussõnad leivakoolituselt ja vahele hulga pilte. Loodan väga, et alljärgnevast saab nii mõnigi endale innustust proovida leivategu . Enamik pilte on tehtud koolitusel, kuid sekka on pilte ka minu enda tegemistest.

22.10.2011 sõitsingi siis Ülenurmele, ilm oli sügiseselt kõle ja ühtegi tuttavat koolitusel ei olnud ja pikk päev oli ees. Leivakojas võttis osalejaid vastu perenaine Tiina Ivandi. Aga enne kui asun leivateo juurde, teen kiirelt vahepõike leivakojast peamajja, kus saime käia ka püsiekspeditsiooniga tutvumas ja seal tegin mõned fotod, mis räägivadki leivast.










Järgmine pilt pani muuseumis pigem omatte laulukest ümisema:


Ansambel Keeris, laul "Viimne ratsu" - KUULA SIIT . Sõnad leiad SIIT

Aga tagasi koolituse juurde.
Koolitus algas jahust rääkimisega. Õpetajal oli välja toodud kolm jahupakki, mis peamiselt on kauplustes müügil:

Nende paremusjärjestus on - 1. Veski-Mati rukkijahu, 2. Kalew. Aga kõige parem on ikka osta teada-tuntud taluniku käest. Kohapeal saime ühe Rannu taluniku kontakti, kelle käest nemad ostavad - Jaan, tel 5291979. Kõige parem on ikka täisterarukkijahu.







Juuretis
Kõik saab alguse juuretisest. Kui sul ei ole juuretist saadud nö valmiskujul, siis saab seda edukalt ise teha. Leia poest rukkileib, mille pakendil on kirjas, et kasutatud on juuretist. Pane paar leivaviilu kaussi, kaalla peale keefiri või siis puhast õunamahla. Kata kauss rätikuga ja jäta sooja kohta seisma järgmise päevani. Vahepeal hakkab see käärima. Teisel päeval sega juurde rukkijahu ja jäta edasi seisma, käärima. Käärimine - segu hakkab mullitama.
Juuretis säilib külmkapis kilekotis, kinnises karbis ca 3 nädalat, sügavkülmas 6 kuud. Kui on teada, et sa ei tee leiba tihti, siis ongi mõistlik paar nutsakat panna sügavkülma. Külmas olles juuretis nö uinub ja käärimisprotsessid aeglustuvad. Kui hakkad leivategu planeerima, võta juuretis aegsasti toatemperatuurile üles soojenema.

Leivategu võtab üldiselt aega 2 päeva.
I päev
Võta juuretis, lisa ca 1 liiter käesooja vett. PS! Väga tulist vett ei tohi panna, sest see tapab pärmiseened. Sega juuretis veega ja pane juurde rukkijahu. Lisa seda niipalju, et tainas on hapukoorepaksune. Kata kauss rätikuga ja jäta järgmise päevani seisma. Ruumis peab olema soe. Segu hakkab käärima, vahutama, muutub vedelamaks. Tekib peale vedelik. Kui tahad hapumat leiba, siis lase seista kauem aega.





II päev
Nüüd on aeg lisada käärinud segule lisada sool, suhkur ja ülejäänud jahu, lisandid.

Aga enne sõtkuma hakkamist pane valmis leivavormid. Vormid võivad olla kas vanad plekist või uuemad teflonkattega keeksivormid, spetsiaalsed leivavormid savist. Silikoonvormid on üks variant, aga nad kipuvad siiski kergelt vormist välja minema. Pintselda vormid enne taina sissepanemist õliga või võiga ilusti ära. Eriti oluline on see just plekist vormide puhul, kuhu tainas jääb väga kergelt kinni. Mul endal on kodus üks (pildil olevaga sarnane) vana keeksivorm, teine on teflonist ja kolmas on silikoonist. Kui silikoonist (seda kasutan ainult siis kui tainast saab niipalju, et kahest vormist jääb väheseks) ja teflonist tuleb superlihtsalt leib välja, siis hoolimata hoolikast ja õlirohkest määrimisest ei ole ma saanud leiba plekist vormist kätte - küll aitan noaga siit ja sealt servast, siis püüan leiba vormi tagurpidi vastu lauda koputades kätte saada, siis püüan noaga leiva põhja alt koukida, uhhh... Iga kord peale leivategu kirun ja luban järgmiseks korraks teise teflonist vormi muretseda, aga uus leivategu tuleb ikka kiiremini peale kui poodi minek ...





Rukkileiva põhiretsept on: 1 liiter käesooja vett, 1,2 kg rukki(täistera)jahu, 6 tk soola, 2 dl suhkrut.
Tavalise peensoola võid asendada peenestatud meresoolaga. Osa suhkrut võid asendada mee või fariinsuhkruga.
Ära korraga tervet jahukogust lisa, sest sõtkumise ajal jahu paisub. Kui teed vormileiba, siis tainas jääb pigem pehme, vedelam. Põrandaleiva jaoks peab tainas olema tihkem, et sest see läheb ju ilma vormita ahju, seega peab säilitama eale vormimist on kuju.

Tainast peab sõtkuma niikaua kuni see lööb käe küljest lahti. Eks seda tuleb ikka päris kaua teha, aga selline sõtkumine annab õhulisema leiva ja aitab paremini kerkida ja jahu kleepained pääsevad paremini välja. Seda on lihtne öelda, et aga muudkui sõtku, aga ega see on ikka omajagu ikka raske töö ja kõik kleepub ja pole sellist tunnetki, et miski hakkaks käe küljest lahti lööma ... Mina ise olen läinud tunduvalt kergemat teed pidi ja hoolega lusikaga seganud, tehes vahepeal mõned kloppivad
liigutused. Seni on leib tulnud (vähemalt minu jaoks) välja mõnusa tihedusega ja kerkinud ilusti.





Kui nüüd tainas on sõtkutud ja on plaan sellesse panna lisandeid, siis enne lisandite panemist tuleb tainast osa panna kõrvale järgmiseks korraks juuretiseks! Ja seda just enne lisandite lisamist! Ja seda sellepärast, et juuretis oleks alati puhas. Kes meist ikka tahaks, et kui teed jõululeiba, kus see rosinad jms magusad lisandid, siis järgmine kord teed hoopis singileiba ja süües jääb rosin hamba alla ...

Koolitusel sai meist igaüks lisaks valmisleivale (ja ühele üllatusasjale, millest tuleb juttu allpool) ka kotikese juuretisega. Ja sellest olengi mina nüüd oma leibu teinud ja alati omakorda juuretise võtnud.



Erinevad lisandid leiva maitsestamisel

Kui nüüd juuretise jagu tainast on ära võetud, võid hakata soovi korral leivatainast maitsestama. Mina ise eelistan hetkel küll ilma lisanditeta leiba, eelkõige sellepärast, et lapsed harjuksid sellega ja siis tasapisi hakkan katsetama uute maitsetega.
Mõned ideed:
* kusjuures kui asendad osa suhkrut meega või fariinsuhkruga, siis tea, et need kuuluvad ka lisandite alla ja lisa need tainasse alles peale juuretise võtmist.
* kui soovid tumedamat leiba, siis lisa veidike rukkilinnase jahu
* lisa tammetõrusid - korja sügisel liiklusest kaugel olevatelt tammedelt tammetõrusid, kuivata need, eemalda välised kestad, rösti ahjus tuumad ning jahvata kuivad tuumad peeneks. Lisa peotäis nö tammetõrujahu tainale. Olen ise saanud sellist leiba ja see oli superhea!!!! Rääkimata lisavitamiinidest, mida saad .
* lisa küüslauku kas tükkidena või peenestatuna, toorelt või kuivatatuna
* toore või kuivatatud õunatükikesi. Õpetaja enda lemmik on ka õunaleib
* köömned
* kuivatatud puuviljad, rosinad (jõululeib)
* praetud sibul
* singikuubikud
* peeneks riivitud porgand
* nõges, naat, spinat, basiilik jne roheline kraam
* kõrvitsa-, seesami-, päevalille-, linaseemned, erinevad pähklid jms
Ühesõnaga, mida iganes ja meeldib.

Viimane ettevalmistus küpsetamiseks
Kui nüüd tainas on maitsestatud, siis on aeg panna see vormidesse ja jätta sooja kohta 1,5-2 h kerkima. Täida ettevalmistatud vormid kolmveerandi ulatuses tainaga. Silu tainas pealt külma vees märjaks kastetud kätega siledaks (siis ei jää tainas käte külge). Lõika, suru tainale peale oma muster või mis iganes pilt, sümbol, märk. See on oluline, et siis saad jälgida kuidas on tainas kerkinud ja küpsemise ajal saab selle kaudu ka üleliigne niiskus leivast välja tulla.





Sellised mustrid tegid mul lapsed kodustele leivadele. Südamekuju on meil olnud nüüd igal leival peal :




Kui nüüd põrandaleivast veel rääkida, siis õpetaja pani selle sütest puhtaks tehtud ahjupõrandale ilma midagi alla panemata. Sellisel puhul peab arvestama, et põhi saab tahestahtmata tuhaseks ja müütub väga krõbedaks. Aga vana soovitus on - pane leivale alla kapsaleht - siis ei saa leiva põhi tuhaseks ja ei lähe nii kergelt kõrbema. Kapsaleht nö sulandub ilusti leiva põhja koorikusse. Seda siis jah puuküttega köetavas ahjus küpsetades. Tavalises praeahjus küpsetades pane põrandaleib küpsetusplaadile ja küpsetuspaber alla.



..............
..............
..............

Otsisin internetist hulga lehekülgi lisalugemiseks rukkileiva ja selle tegemise kohta:
Koduse rukkileiva valmistamise õpetus
Teeme ise: rukkileib
Ahjusoe leib…
Mari Kalkuni leivaleht
Leiva valmistamine
Juuretis – küsimused ja vastused juuretise kohta
Leibade valmistamise tehnoloogiast
Rukkileiva küpsetamine kodus
Folkooris leiva kohta
Koduse rukkileiva küpsetamine ehk kodo leib om kõkõ magusamp
Leiva küpsetamine
Nami-Nami rukkileib
Omatehtud rukkileib köömnetega
Infot leivast ja rukkist
Kuidas küpsetada leiba?
Kohev ja maitsev magushapu vormileib naturaalsest juuretisest.
Leib
Leiva valmistamine
Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi leivaküpsetamise õppepäev sarjast „Talutoiduga tugevaks“

Otsisin küll lingid välja, kuid ise ma neist ühtegi ei loe ennem kui oma postituse valmis saanud. Tahan kõigepealt kirja panna koolitusel saadud õpetussõnad, lisades juurde oma kogemuse. Ja siis präast alles vaatan, mida teised on kirjutanud, soovitanud ja alles kui olen saanud uusi nippe, teadmisi juurde, teen oma postitusse mõned täiendused juurde.



See on mul veel poolik postitus, Väga palju on veel lisamata. Püüan kiirelt ära lõpetada. Loodan, et kui sul vähegi huvi tekkis, otsid mind varsti uuesti üles ja oskab mulle juurde anda kasvõi mõne oma nipi, soovituse leiva tegemisel.






monna posted @ 13:27 - Link - kommentaarid (2)

Avastasin praegu oma pildialbumit korrastades ja blogi sirvides, et ühest oma taaskasutusvaldkonda kuuluvast käsitööst ma polegi veel rääkinud, pilte näidanud - KALTSUVAIBAD.

Hakkasin kaltsuvaipu tegema paar aastat tagasi kui meil lasteasjade laatadel oli meil kohapeal ka suur tasuta kast, kuhu emmed panid tasuta jagamiseks oma laste riideid. Palju sorditi sealt laada käigus välja, aga alati tuli mul tassida nö hoiule kuni järgmise laadani suur kastitäis riideid. Ja eks ma siis peale laata sortisin rahulikult ka ise kastisisu läbi. Ja ausalt öeldes oli seal alati hästi palju sellist, mida keegi eluilmaski ei võtaks oma lastele kandmiseks - plekilisi, auklikke bodysid, T-särke, sukkpükse jne. Ja nii tekkiski mõte, et kui ma lõikan sellise trikotaazi ribadeks, siis saaks teha kaltsuvaipa. Aga kuna mul kangastelgede kasutamisvõimalust ei ole, siis proovisin heegeldada. Ja minu üllatuseks saab ka heegeldades vahva ja mõnusa ja paksu ja sooja kaltsuvaiba. Ja eks ma hakkasingi emmede hulgas levitama juttu, et ärge visake minema plekilisi ja auklikke trikotaazist riideid, sh meeste suuri T-särke, siis palun tooge need hoopiski mulle. Minu üleskutse võeti hästi vastu ja vaiba materjali kogunes palju, vahel pidin juba ütlema, et vabandust, aga hetkel mul pole seda kuskile panna.

Tänaseks olen ribastanud trikotaaži ikka väga suures koguses ja vaipu valminud pea kümmekond, paar tükki on pooleli. Suur riidekerade hunnik ootab heegeldamist ja samuti on suur kotitäis trikotaaži ribastamist ootamas ja eks seda trikotaaži koguneb ju jooksvalt enda koduski juurde.

Alati võtan heameelega vastu valgeid ja musti T-särke (laste kui täiskasvanute omad. Olen heegeldanud ühe musta-valge triibulise vaiba, mis mulle väga-väga meeldis ja siiski ära kinkisin. Kahjuks ei teinud ma sellest õigeaegselt pilti . Nii et kui sul on kodus vedelemas musta värvi T-särke või siis valgeid, siis paku neid mulle . Ka kollane ja oranz trikotaaž on vägagi oodatud .

Kuidas teen:
Riideesemed lõikan 0,5-1,5 cm laiuseks ribaks (olenevalt riide paksusest). Hea on eelnevalt ikka suur hulk kerasid valmis ribastada, siis on kergem värve ritta ajada ja vaadata). Hea kui sul on lõikamiseks teravad käärid, siis läheb töö kiirelt. Trikotaaži ribastamisel peab arvestama, et tekib palju peenikest niidipuru. Heegeldan edasi-tagasi kinnissilmustega. Vaiba keskmine suurus on ca 70x140 cm, mõni suurem, mõni väiksem. Kasutan heegelnõela nr 8-10. Vaip tuleb omajagu raske, aga mõnus ja pehme jala all. Aja jopoksul vaipa kasutades vajub ta õhemaks, aga esialgu on palja jala all mõnusalt masseeriv.
Algmaterjal:


Nüüd alljärgnevalt mõned pildid neist vaipadest, millest said õigel ajal ka pildid tehtud. Tagantjärele on kurb, et ei ole taibanud kõikidest pilti teha .

1) minu esimesed kaltsuvaibad, ülemine pojale, alumine tütrele


2) Vaip katsikukingiks, alumisel ka juurde tehtud kaart suuremalt



3) Selle vaiba heegeldasin tütre lasteaiarühma lasteaia sünnipäeva puhul


4) nüüd vaibad, mis on läinud kingitusteks




5) lähivõte



Aga enne kui ma hakkasin kaltsuvaipu tegema trikotaazist, olin ma juba valmis heegeldanud mitu vaipa piima, jogurti kilepakkidest, saia jms kilekottidest. Piimapakke tekib pea igas kodus, kus poepiima juuakse, aga hästi palju piimapakke tõid mulle tuttavad, sõbrad ja ka lasteaia köögist sain piimapakke . Kilest polegi ma ammu enam midagi teinud ajapuudusel ..., kuigi seda materjali tekib igapäevaselt kodus palju ja nii mõnestki köögist saaks vabalt juurde.

Kilematerjali ribastan samamoodi nagu trikotaaži ja heegeldamine samamoodi kui trikotaažist materjali puhul. Aga kile puhul peab arvestama, et see on libe ja libiseb põrandal kergelt. Selle vältimiseks soovitatakse sisse heegeldada naiste nailonsükkpüksteribasid. Mina ise küll ei heegeldanud neid sisse, sest värvi poolest ei sobinud kuidagi ... Kui nüüd piima- ja jogutipaki kile on paksem ja piisab kui lõigata 1 cm laiune riba, siis õhukesest kilest lõigates peab lõikama tunduvalt laiema riba (vähemalt 3 cm) , sest see läheb heegeldades peenesse keerdu ja venib välja.

Mõned üksikud fotojäädvustused:
1) siin näha ka veidi kileriba paksust. See vaip on piima, jogurti, keefiri, peti pakkidest.


2) see on ruudukujuline vaip piimapakkidest, mille kõik servad on üle heegeldatud trikotaazist riidega.


3) vaip saia, leiva jms kilekottidest. Piimapakke siin ei ole.

monna posted @ 11:42 - Link - kommentaarid

22 Oktoober 2011


Väga vahva ja praktilise Teeme koos "Kurk sooja" raames kudusin oma tütrele sooja salli. Ja mis peamine - see pidi olema roosa .

Nägin kunagi ühe blogi lehel üht salli, mis erines tavalisest pikast peenikest ristkülikust. See sall oli hoopiski pikaks venitatud kolmnurk . Ja seal blogis pildi all olnud tekstis oli ka selgitus a la, et ikka on nii, et paned küll salli kaela, kuid ikka jääb kurk altpoolt paljaks. Aga kui keskkoht on laiem, siis on kurk ilusti kaetud ja tõeliselt soojas. Tundus asjalik soovitus : Kui tegema hakkasin, ei leidnud ma enam seda blogi õpetusega üles ja tegin mälu järgi

Kohe pean ära mainima, et ma ei mäleta, millal ma viimati vardaid käes hoidsin : . See oli väga-väga ammu .

Kuidas mina salli tegin:

Alustasin 4 silmusega ja hakkasin silma järgi mingite ridade tagant hakkasin ühele küljele silmuseid juurde kasvatama. Just nimelt - mingite ridade tagant, sest kui alguses kasvatasin igal neljandal real (no mäletasin ammu nähtud õpetusest), siis tundus, et liiga ruttu tekib kolmnurk ja kuidas sa seod seda sõlme ... Ja nii ma siis silma järgi (mõnikord nelja, mõnikord kuue, mõnikord kaheksa rea tagant) neid silmi juurde tegin ja et tekiks ikka pikemad otsad, mida oleks võimalik sõlme siduda ilma et tuleks megasuur ja paks sõlm. Ja kui tundus, et no nüüd võiks keskkoht kiiremini kasvada, siis hakkasin tihedamalt silmi juurde kasvatama. Aga jah, ikka nii, et ühel töö serval lisasin silmi, teine jäi ilusti sirge. Kui tundis, et keskkoha tipp oli minu arvates parajalt kurgu katmise pikkusega, siis hakkasin edasi kududes teatud ridade arvu tagant ühe silma kaupa kahandama kuni lõpuks oli järgi jälle ainult 4 silmust. Ja kuna ma ei olnud üles kirjutanud eelnevalt mis ridade tagant silmuse juurde tegin, siis kahandamine käis jälle silma järgi, vahepeal tööd pooleks pannes ja vaadates, kuidas kahandamine läheb. Vahepeal kududes proovisin seda ka lapsele kaela ja selle järgi ma ka pikkuse tegin. Salli pikkus on 115 cm.

Ah-jaa - kogu töö kudusin kõik read ainult parempidises koes. Kasutasin Red Heart Lisa lõnga, akrüül. Kui lõnga valisin, siis muudkui katsusin neid poes vastu põske, kas on ikka mõnus pehme või ei ja eks hind mängis ka oma osa . Lisaks sellele, et vardaid käes hoidsin üle " saja" aasta, kasutasin ma ringvardaid vist küll esimest korda elus .

Kuidas sall kaela panna kui keskosa on tunduvalt laiem ... Selleks tuleb laiem osa panna ette kurgu ja rinnaesise peale ja siis salli otsad viia pea taha ja siis sealt risti tagasi ette ja siis sõlm peale teha . No ei osanud ma paremat sõnastust praegu välja mõelda .

Alguses plaanisin selle salli esitada hoopis Teeme koos "Triipud" teemas, sellepärast tegin algusesse ja lõppu paar triipu heledama tooniga ka sisse, aga kui nägin, et tuli "Kurk sooja" teema, siis pidin ruttu midagi muud triibulist välja mõtlema ja see töö on mul nüüd mobiilikotina juba blogis allpool esitatud .

Pildid sallist:






Soov kududa oli nii suur, et kasutasin selleks vaba aega õhtuti ja ühel laupäeval olin Antlantise juures kirbukal oma laste asju müümas ja mõtlesin, et mis ma seal niisama ikka seisan ja vahin laadal uudistajaid ja ootan pikisilmi ostjaid, vaid pigem kasutan seda aega kasulikumalt ära. Ja nii ma siis see pool päeva seal seisingi ja kudusin . Kuna tegu oli hooaja viimase õuelaadaga, siis oli kohal palju filmimehi ja ka mind filmiti, aga kuskile saatesse see lõiguke (kahjuks) see ei jõudnud, kuigi oleksin just tahtnud salamahti propageerida sellist käelist tegevust mõnusa ajaviitena .

monna posted @ 19:14 - Link - kommentaarid (1)

09 Oktoober 2011
Sellel aastal on minu emal maal tõeline kõrvitsalaadung:


Ja seda on vaja nüüd hoidistada, et niisama raisku ei läheks. Tegin siis internetis suure tuhlamise ja otsisin kokku erinevatest portaalidest palju retsepte ja just hoidiste omi. Aga nagu ikka minu puhul, ei oska ma kinni pidada õpetustest, retseptidest, tegin ma omaloomingut, piiludes siiski ühe silmaga ka retsepte . Retseptid ma kopin lugejate jaoks oma postituse lõppu. Siis mul endal ka teinekord hea vaadata, mis ja kui palju jms.

Kui mul esimene suurem tegemise päev oli, siis sai kõrvitsat tehtud nii:
* kõrvitsa-ebaküdoonia moos
* kõrvitsa-porgandi moos
* tavaline marineeritud kõrvits
* lisaks veel puhas ebaküdoonia moos

Tulemus oli selline:




Täna tegin uue laari moosi . Viisin seda ka oma naabrinaisele ja palusin tal ära arvata, millest moos tehtud on ja et neid komponente on 3, ütlesin, juurde, et mõnus pannkoogimoos . Ta tuli pärast tagasi ja ütles, et tundis ära 2 asja - porgandi ja sibula, aga kolmas paistab olevat välismaine asi - mango või avokaado. Hakkasin naerma, et porgand on õige, aga teised asjad on hoopiski kõrvits ja ebaküdoonia . Selline kombinatsioon oli tema jaoks väga üllatav ja et niiviisi võiks ka saada hea magusa, kuid hapuka alatooniga moosi .

Selle moosi tegemisel olin ma juba targem, sest eelmise suure kõrvitsa hoidistamisel said selgeks mõned nipid:
- kõigepealt panin keema porgandi, mille keetsin magusas suhkruvees pehmeks, siis purustasin selle peeneks.
- purustasin hakkijaga peeneks ebaküdoonia
- purustasin hakkijaga peeneks kõrvitsa
- ja nüüd panin kõik kolm uuesti keema ja keetsin kuni kõrvits oli pehme ja ka ebaküdoonia.
- suhkrut kulub palju, sest ebaküdoonia muudab asja hapuks ja siis tulebki seda suhkruga timmida selliks, et on mõnus ja hea. Mina kasutan viimasel ajal veidi ka moosisuhkrut, sest see aitab jah muutuda moosil veidi tahkemaks.
- oranz värv on uskumatult ilus!

Tulemus:



RETSEPTID:

Aroonia-õuna-kõrvitsakompott

250 g musta aroonia marju, 250 g kooritud ja puhastatud õunaviile, 1/2 kg puhastatud kõrvitsatükke.
Siirup: 1 l vett, 3 dl suhkrut, mõni kardemonitera.

Täida ühesuurused ( 0,7-1l ) purgid kihiti kõrvitsatükkide, õunaviilude ja arooniatega. Kuumuta kastrulis vesi keemiseni, lisa suhkur ja kardemon ning keeda mõned minutid, kuni suhkur on sulanud. Eemalda pinnalekerkinud vaht. Tõsta purgid suurde potti ning kalla ääreni siirupit täis. Vala potti niipalju vett, et purkide ülemine serv jääks 1-2 cm ulatuses veest välja. Kuumuta purke olenevalt suurusest 10-20 minutit 80 kraadi juures, st et vesi nende vahel ei tohi mulinal keeda, vaid peab aurama. Tõsta purgid veest välja ja sule õhukindlalt, lase tagurpidi pööratult jahtuda. Sellest kogusest saab 1,5 l.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Pohla-kõrvitsamoos

2 l pohli, 1 l väiksemaid kõrvitsatükke, 5 dl suhkrut.

Vajuta marjad puruks või püreesta köögikombainis. Pane koos kõrvitsatükkidega potti ning kuumuta tasasel tulel, kuni kõrvits muutub läbipaistvaks ja värvub punakaks. Lisa suhkur ning keeda senikaua, kuni kõrvits on pehmenenud meelepärase astmeni. Säilita õhukindlalt suletud steriliseeritud purkides.
Sobi pakkuda verivorsti kõrvale, aga ka magustoitudesse. Sellest kogusest saab ~2 l.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

EBAKÜDOONIA-KÕRVITSAMOOS

1 l tükeldatud ebaküdooniaid, 2 l tükeldatud kõrvitsat, 1/2 l vett, 2-2,5 kg suhkrut.

Pese ja lõika ebaküdooniad väikesteks tükkideks, koori ja tükelda kõrvitsad. Pane mõlemad koos veega potti, lase keema tõusta ning keeda tasasel tulel 10 minutit. Lisa suhkur ja keeda segades veel 10-15 minutit, kuni kõrvitsatükid on pehmed ja läbipaistvad. Riisu vaht ja vala moos kuumalt steriliseeritud purkidesse, sule õhukindlalt. (saab 3,5 l).

NB! Mina purustasin ebaküdooniatükid eelnevalt köögikombainis, sai mõnus moos!

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *


Kõrvitsamarmelaad

1 kg puhastatud kõrvitsat; 1/2 tl ingveripulbrit; 800-900 g suhkrut; 1 sidrun; hapusid õunu või ebaküdooniat.

Puhastatud kõrvits lõigatakse õige väikesteks tükkideks, pannakse vähesesse keeva vette, lisatakse ingver ja keedetakse kaanega suletud nõus pehmeks; segatakse, keedetakse veel veidi aega lahtises nõus, lisatakse sidrunikoor ja suhkur ning marmelaad keedetakse valmis. Enne keetmise lõpetamist võetakse välja ingveritükikesed (kui tarvitatakse ingveripulbrit, siis lisatakse koos riivitud sidrunikoorega), lõpuks lisatakse sidrunimahl. Kui vaja, eemaldatakse marmelaadi pinnale kogunenud vaht. Valmis marmelaad valatakse purkidesse.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Marineeritud kõrvits

1,1-1,2 kg puhastatud kõrvitsast ja ½ liitrist marinaadist saab 3 pooleliitrist purki kõrvitsahoidist.
1 kg Kõrvitsatükid; 0.75 l Vesi (4 kl); 300 - 400 g suhkrut (1,5-2 kl); 6 - 8 tk nelgitera;
Veidi kaneelikoort; (Tükike ingverit); 3 sl äädikas (30%)

Puhasta ja tükelda kõrvits kuubikuteks või kangideks. Tõsta kuuma marinaadi sisse kõrvitsatükikesi ainult üks kiht ja keeda kaanega suletud nõus tasasel tulel, kuni tükid on peaaegu pehmed. Pehmust proovi puutikuga. Kõrvitsatükid tõsta vahukulbiga purki. Kui kõik tükid on purgis, keeda marinaadi veel mõni minut ja vala kõrvitsatükkidele peale. Sule purk kohe.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Marineeritud kõrvits
500 g tükeldatud kõrvitsa viljaliha
Marinaad: 2 dl äädikat (12%); 4 dl vett; 3x3 cm jupp ingverit, viiludeks lõigatud; 1 pulk kaneelikoort; 1 tl soola; 10 nelgitera; 1 tähtaniis; 4 dl Dansukkeri Valget suhkrut

Segage marinaadi koostisained keedunõus ning kuumutage keemiseni. Lisage kõrvitsatükid ning keetke madalal kuumusel 10 minutit. Tõstke kõrvitsatükid marinaadist välja ning paigutage puhastesse soojadesse purkidesse. Valage marinaad kõrvitsatükkidele nii, et kõik tükid oleks marinaadiga täielikult kaetud. Sulgege purgid, säilitage jahedas. Sobib serveerimiseks koos lihaga või väga küpse juustuga.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Vale õunamoos

umbes 8 l kõrvitsat; 1 kl pohli (ka jõhvikad sobivad); suhkrut

Puhasta kõrvits ja tükelda. Pane kõrvitsatükid vähese veega keema. Purusta pohlad(või jõhvikad). Pudruks keedetud kõrvitsale lisada purustatud marjad ja lisada maitse järgi suhkrut. Pisut kuumutada ja purki.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Universaalne kõrvitsapüree

1 kg puhastatud kõrvitsatükke, 1 dl vett, 1 dl moosisuhkrut.

Keeda väikesi kõrvitsakuubikuid suhkruvees poole tunni ringis ehk täiesti pehmeks. Kalla sõelale ja lase kuivaks nõrguda ning jahtuda. Töötle köögikombainis või kannmikseris püreeks. Säilita õhukindlalt suletavates väikestes steriliseeritud purkides külmkapis või jahedas kuivas keldris.
Kasuta pirukatäiteks ja lisandina küpsetistes või pannkoogitainas.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Vale-apelsinimoos

1 l vett, 1 kg puhastatud kõrvitsat, 2 suurt sidrunit, 0,5 kg hapusid õunu, 0,5 tl jahvatatud ingverit või pomerantsikoort, 1 kg moosisuhkrut.

Pese sidrunid kuumas vees kõva harjaga, loputa ja kuivata. Riivi kollane kooreosa terava riiviga maha. Eemalda ja viska ära pehme valge koorealune osa. Lõika sidrunid väikesteks tükkideks, korja seemned välja. Lõika ka õunad ja kõrvits väikesteks tükkideks ning pane koos sidruni viljaliha ja koorega paksupõhjalisse keedunõusse, lisa vesi ja maitseaine. Hauta väikesel kuumusel pehmeks ehk umbes pool tundi ja töötle püreeks. Lisa suhkur ja hauta segades ilma kaaneta veel 10 minutit. Säilita külmkapis.
NB! Hoidisesuhkru kasutamine tihendab moosi konsistentsi ja suurendab veelgi sarnasust apelsinimarmelaadiga.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Luksuslik kõrvitsamoos

200 g kuivatatud aprikoose, üleöö vees leotatud; 1 kg kõrvitsa viljaliha; 3 dl apelsinimahla; 1 kg Dansukkeri Moosisuhkrut; 2 spl Dansukkeri Vanillisuhkrut;
1/2 dl viskit

Hakkige aprikoosid tükkideks ning riivige kõrvits jämeda riiviga. Asetage kõrvits, aprikoosid ning apelsinimahl paksupõhjalisse keedunõusse ning keetke madalal kuumusel 20 minutit. Lisage moosisuhkur ja keetke veel 3 minutit. Tõstke keedunõu pliidilt ja lisage moosile vanillisuhkur ning viski. Koorige vaht, valage moos puhastesse purkidesse, sulgege purgid ning säilitage jahedas.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Lihtne kõrvitsamoos

1 kg puhastatud kõrvitsa viljaliha; 3 dl vett; 1 kg Dansukkeri Moosisuhkrut;
1 sidruni riivitud koor ja mahl; 1/4 dl värsket riivitud või peeneks hakitud ingverit

Lõigake kõrvitsa viljaliha tükkideks ning riivige jämeda riiviga. Asetage riivitud kõrvits koos veega paksupõhjalisse keedunõusse, katke nõu kaanega ja keetke madalal kuumusel umbes 10 minutit. Lisage ülejäänud koostisained ja keetke veel 3 minutit. Tõstke keedunõu pliidilt ja koorige vaht. Valage puhastesse purkidesse, sulgege purgid ning säilitage jahedas. Soovi korral võite poole kõrvitsakogusest asendada peeneks hakitud õuntega. Erineva maitse saate kui asendate ingveri 1 spl Dansukkeri Vanillisuhkruga. Saab u. 2 kg

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Kõrvitsamoos kookosega

500 g kõrvitsa viljaliha; 1 sidruni riivitud koor ja mahl; 2 1/2 dl kookospiima;
1/2 kg Dansukkeri Moosisuhkrut

Segage kõrvitsa viljaliha, sidrunimahl ja -koor ning kookospiim paksupõhjalises keedunõus ning keetke madalal kuumusel pidevalt segades u. 15 minutit. Tõstke keedunõu pliidilt ning püreerige moos saumikseri abil (nt. osade kaupa eraldi nõus). Asetage moos uuesti pliidile, lisage moosisuhkur ning keetke 5 minutit pidevalt segades. Valage moos puhastesse soojadesse purkidesse, sulgege purgid ning säilitage jahedas. Saab u. 1 1/2 kg

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Suvikõrvitsahoidis sidruniga

1 1/2 kg (1 kg puhastatud) suvikõrvitsat
Marinaad 1: 1 l vett; 1/2 dl puhast 24%-list äädikat või 1 dl 12%-list äädikat; 2 spl soola
Marinaad 2: 5 dl vett; 5 dl Dansukkeri Valget suhkrut; 1 1/2 dl värskelt pressitud sidrunimahla

Koorige suvikõrvits ja eemaldage südamik. Lõigake suvikõrvits 3 cm paksusteks viiludeks. Segage kokku 1. marinaadi koostisained. Valage marinaad suvikõrvitsale ja jätke päevaks külma seisma. Seejärel valage marinaad suvikõrvitsalt ära.
Laske 2. marinaadi vesi koos suhkruga keema. Eemaldage vaht. Lisage marinaadile tükkhaaval suvikõrvitsa viilud ja keetke need peaaegu pehmeks. Tõstke kõrvitsatükid vahukulbiga marinaadist välja ja pange purkidesse. Lisage marinaadile sidrunimahl ja laske korraks keema. Valage kuum marinaad suvikõrvitsa viiludele. Sulgege purgid. Enne serveerimist laske 2 nädalat seista. Säilitada külmas. Saab u 1 l

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Kõrvits piparmündimarinaadis

500 g puhastatud kõrvitsat
Marinaad: 2 sl valgeveiniäädikat; 4 sl õli; 2 sl vett; 1 tl kuivatatud punet; 2 tl kuivatatud piparmündilehti

Lõika kõrvits umbes 1 cm paksusteks viiludeks, viilud omakorda kuni 2 cm tükkideks. Aja kastrulis u detsiliiter vett keema, maitsesta vähese soolaga ja lisa kõrvitsatükid. Keeda tükke 3–4 minutit. Seejärel kurna kõrvitsatükid välja ja lase veidi jahtuda. Samal ajal jõuad valmistada marinaadi, segades kõik marinaadiained omavahel. Pane kõrvitsatükid purki ja vala marinaad peale. Lase külmas mõni tund kuni järgmise päevani maitsestuda, loksuta purki aeg-ajalt. Paku piparmündiga marineeritud kõrvitsatükke võileivalisandiks, samuti küpsetatud liha ja kala kõrvale.
monna posted @ 21:52 - Link - kommentaarid (4)



Sain endale uue telefoni ja kuna tegu nö nutikaga, siis vajas see ka nutikalt ilusat kotti . Kasutasin koti heegeldamiseks sama lõnga, millest heegeldasin suvel endale koti. Kotti pole küll aktiivselt kasutanud, aga kuna äkki ikka hakkan rohkem kasutama, siis sellest ajendatuna saigi mobiilikott sama värvi. Et veidi põnevamaks kotikest muuta, siis õmblesin peale 3 rida pärleid. Ütleks, et see pärlite/helmeste/või mis iganes nende ametlik nimi on, peale õmblemine on vaat et raskem ja aeganõudvam töö kui kotikese enda heegeldamine . Ise jäin valmistööga väga rahule ja usun, et mu telefon on nüüd ilusti hoitud.

Lõpptulemus siis selline:
monna posted @ 21:14 - Link - kommentaarid

07 August 2011
TEADETETAHVLILE TEKSARIIDEST TASKU DOKUMENTIDE JAOKS

Meil on esikus kapiuksel nö teadetetahvel, kuhu siis knopkadega oleme kinnitanud lipikuid, lehekesi jms. Hea ja mugav, mis siis, et knopkad ei taha vahel sisse jääda ja lipikud kaovad, aga vähemalt koht, kuhu panna ja kus hoida vajalikku infot.


Nüüd kui tütar läks augustis uude lasteaeda, siis otsisin nagu segane taga tema tervisetõendit ja ka varemgi olen taga otsinud meeleheitlikult küll saatekirju jms pabereid, mis on kindlalt ja "kergesti meelde jäävasse kohta" paika pandud ... Kui oligi meeles midagi olulist tahvlile kirjutada, siis ei olnud käepärast kunagi pastapliiatsit ja nii see tahvel tihti unarusse vajuski ja polnud ka ime, kui niisama mälusoppidest tuli pool tundi enne arsti aega meelde, et oihhh, vaja minna arstile ... Ja siis tuligi ükskord esikus teadetetahvlit vaadates mõte, et võiks teha sellele tasku, kuhu saab siis kohe sisse panna saatelehed jms paberid, mida on tulevikus vaja. Kuna meil kodus on klambripüstol olemas, siis oli mul kohe selge - riideriba ja see klambripüstoliga kinni ja ongi kogu moos . Aga no ei tulnud ikka seda tegemisevaimu peale ....

Aga täna jäi mulle parandamist vajavate riidete hunnikust kätte mehe üks vana teksariidest tööpluus. Aja jooksul oli see hõredaks kulunud ja ega kui ma oleksingi seal ühtteist ära parandanud, oleks ikka kandes kohe midagi uut juurde rebenenud. Ja korraga tuligi mõte vaadates pluusi taskuid, et vot see ongi lahendus minu teadetetahvli tasku jaoks!!!!!!


Enne kui ma tasku juurde asusin, värvisin ma teadetetahvli aja jooksul mustaks läinud servad kollaseks . Kuna meil esik ise ka helekollane ja värvi oli varasemast alles, siis sellest ka värvivalik .


Kusjuures, õmblusmasinat ei olnud ma kasutanud juba üle aasta!!!!!!!!! Nii et nüüd sai see ka kotist välja võetud ja tolm pealt pühitud

Ega ma siis midagi endale ette ei joonistanud, vaid rebisin kohe välja taskud, mis oma kõrguse poolest tundusidki olevat paras tasku kõrgus. Nööpe ei olnud mul küll plaanis keskele alles jätta, aga kui läksin esikusse katsetama, kui väikeseks pean jätma taskute vahe, siis nägin, et kui nööbid kinni on ja mõlemal pool tasku, siis mahub see ju ära ja nii jäigi 2 nööpi alles. Veidikene pidin ainult tasku ja nööpide vahelist riiet kokku võtma voldiga. Taha õmblesin veel pluusist ühe riideriba katmaks õmblusi ja oleks sile. Kuna vahepeal läks teksa minu õmblusmasinanõela jaoks liiga paksuks, siis murdsin ma ära ka 2 nõela .


Kui tasku valmis passitatud, õmmeldud, siis klambripüstoli abil kinnitasin tasku teadetetahvli alumisse serva. Ja mõnus oli vaadata, kuidas ühe suure tasku asemel on meil nüüd 3 taskut - 1 suur ja 2 väikest.



Ja nüüd ei olnudki muud kui tagasi kinnitada vajalikud lehed, lipikud, mõned laste kunstiteosed, pastakas ning olen superuhke oma idee ja teostuse üle! Loodan, et kui mul mehad koju jõuavad, siis on ka neil sellest uuendusest hea meel . Ning mis peamine - tegu oli jälle taaskasutusega!!!!!!. Mis siis, et mehel nüüd üks tööpluus vähem, aga küll ma talle uue pluusi otsin


Allesjäänud teksapluusi tükkidest annab veel kindlasti midagi kasulikku õmmelda. Lähen vaatan, kas Isetegijate Teeme koos teemas TEKSA on mingeid häid ideid ja mida annaks ka ise teha




monna posted @ 15:21 - Link - kommentaarid (4)

29 Juuli 2011
Eile, 28.07.2011, käisin (seekord üksi) jällegi vahvas õpitoas - Trühvlite valmistamine. Õpitoa korraldas Slot di Perla MTÜ, toimumiskoht Tõrvandi (Tartumaa), õpetajaks Eva-Ly Kattai.

Osalejaid oli vähe, ainult 3, aga seda mõnusam oligi . Kõigepealt otsis õpetaja välja kõik vajaliku ja veel rohkemgi. Laua peale sai (vaata ka altpoolt pilti) Fazeri tumedad šokolaadid, Kalevi valge šokolaad, mandlijahu, erinevad purustatud pähklid, kooritud mandlid, Domino küpsis, kohvikoor, vahukoor, toorjuust, kohvikoor, erinevad kaunistused (kuivatatud saialille ja rukkilille õied, erinevad nonparellid, värvitud suhkur, või, Kalevi martsipan, kuivatud kirsid, aprikoosid, kookoshelbed, mandlilaastud, alkohol, erinevad essentsid jne. Saime ka ka mõnusa kogumiku retsepte paberi peal.

Esimese tööna pani õpetaja tulele veevanni, kus "keetis kokku" trühvlite põhiretsepti järgi segu:
300 g šokolaadi
300 ml 38% rõõsk koort
2 sl võid
Kuumuta koor, sulata selles šokolaad ja või, vahusta ühtlaseks.
Kuuma segu valas õpetaja väiksematesse topsidesse, kus me osalejad saime siis igaüks vastavalt oma soovile lisada mis iga meeldis. Mina lisasin mandlijahu, erinevaid purustatud pähkleid, kookoshelbeid, purustatud Fazeri Marianne kommide puru.
PS! Segule peab lisama ka veidikene alkoholi ja see on vajalik kommide säilitamiseks!
Kui segu tihkeks timmitud kõige heaga, siis panime topsid külmakappi (meie panime sügavkülma, kuna aeg oli limiteeritud ja vaja veidi asja kiirendada) veidikeseks ajaks, kus see tahenes ja saime pärast kuulid vormida, veeretada.

Teiseks tegime trühvleid Doomino küpsistest:
350 g Domino küpsiseid (2 väikest karpi)
175 g toorjuustu
umbes 200 g tumedat šokolaadi
Küpsised tuleb purustada peeneks. Kuna meil köögikombaini ei olnud, siis panime küpsised kilekotti ja taignarulliga rullisime peeneks. Lisasime toasooja toorjuustu ja segasime ühtleks seguks, kreemjaks. Ka see segu läks külmkappi tahenema, et saaks präast kuulid voolida, vormida.

Senikaua kui eelnevad segud külmkapis tahenesid, siis asusime järgmise töö kallale. Võtsime martsipanimassi ja hakkasime sellest voolima pallikesi. Pallikeste sisse võib panna kõike, mida hing ihkab! Meie panime kooritud mandleid, kuivatatud aprikoosi (lõika see eelnevalt näiteks neljaks väiksemaks tükiks), kuivatatud kirssi. Valmiskuulid läksid samuti külmkappi tahkuma. PS! Puhastatud mandlid on need, millel on pruun kest ümber, kooritud mandlid on need, mis on sellest pruunist koorest kooritud valgeks ja on mõnusamad süüa)

Nüüd sai külmkapist välja võetud tahkunud segud ja voolisime neist kuulid. Suurus on igaühe enda otsustada - pisikesed ühe ampsu omad või suuremad ... Kasuta voolimiseks kummikindaid, siis ei soojene käed nii kiirelt ja ei jää ka segu kergelt käte külge.
Mina ise kahjuks tavalisi lateksist kummikindaid ei saa kasutada, kuna mul on lateksi vastu nõme allergia - ei jõua pärast kätel olevat sügelust ära kratsida ja käed lähevad koledalt korpa. Õnneks on apteekides müüa lateksivabasid kummikindaid. Teinekord olen targem ja võtan enda kindad kaasa .

Panime valmiskuulid tagasi külmkappi.
Eelkõige sellepärast, et praegu on õues ja toas ikka metsik kuumus ja kõik kipub kiirelt sulama, ka šokolaad muutus laual seistes täiesti pehmeks juba pakendi sees. Ja järgmise etapini oli ka veel aega.

Aga nüüd oligi aeg panna šokolaadid kuuma vee kohale veevanni sulama. PS! Jälgi, et šokolaadi hulka ei satuks tilkagi vett, sest siis ei hangu šokolaad!!

Kui šokolaadid olid sulanud, siis hakkasime külmkapist järjest võtma kuule ja kastsime nad ükshaaval šokolaadi sisse ja tõstsime kiirelt küpsetuspaberiga kaetud alusele. Korraga mitut kuuli ei ole mõtet kuuma šokolaadi sisse panna, sest kuul hakkab ka ise ruttu sulama ja lõpuks on üks sulanud segaplögin . Kasuta kuulide sisse tõstmiseks keerutamiseks, välja tõstmiseks kas lusikat, kahvlit, (suhkru)tange vms. Aga on olemas ka spetsiaalne abivahend selleks - vaata allpool linkides olevat Terevisiooni videot . PS! Arvestama peab, et šokolaadi kulub hästi palju!!! Vajadusel sulata šokolaadi juurde. PS! Kasuta võimaluse korral kokkamiseks mõeldud suure kakaosisaldusega šokolaadi.

Kaunistamisega peab kiirustama, kuna sokolaad tahub kiirelt ja kaunistus ei jää pärast külge. Sellepärast on hea kui saad trühvlite tegemisse kaasata sõbra . Meil koolitusel oli hea tööjaotus - noorimad kastsid, kaunistasid, õpetaja õpetas ja mina kui vanim kuulasin ja targutasin niisama kaasa .

Kaunistamiseks võid kasutada mida iganes. Ma ei hakkagi nimekirja koostama, aga jah, mida iganes ... Mõned näited leiad allpool piltide pealt. Üks hästi armas võimalus on, et kastad kuulikese tumedasse šokolaadi, teed valge šokolaadiga triibud ja kaunistuseks kuivatatud sinised rukkililleõied. Või paned šokolaadid vastupidises järjestuses (valgele kuulile tumedad triibud). Ilus ja isamaaline!!!

Kui kuulid olid kaunistatud, siis panime kandikud, alused tagasi külmkappi, et šokolaad taheneks
. Ja edasi oli veidi aega niisama pläkutamiseks . Mõne aja pärast võtsime valmiskommid/trühvlid külmkapist välja ja terve laud sai neid täis!!! Uskumatult palju jube häid komme!!!!!!!. Arvasin, et mis see siis paari päeva jooksul, mis paari päeva ..., ikka homse päeva jooksul ära süüa ei ole, komm on ju komm . Aga etteruttavalt võin öelda, et mul jagub neid vist ka veel terveks nädalavahetuseks ....

Kommide/trühvlite säilitamine - hoia valmiskomme külmkapis. Säilitusainena kasutatakse kommides alkoholi. Õpetaja rääkis, et tema hoiab komme pikemaajaliselt sügavkülmas. Aga põhimõte ongi ikka see, et tee trühvlid ikka enne kinkimist, söömist, sest lõpmatuseni ei aita ka alkohol säilida.

Eelpool kirjeldatud kommid on superhea kingituseidee! Pane kommid pisikestesse paber- või fooliumvomidesse ja siis edasi ilusasse läbipaistvasse tsellofaankotti või kinkekarpi. Kingisaajale anna ka väike vihje, et ta hoiaks komme külmkapis.

Bussi peale minnes nosisin ära süüa vaikselt mitu kommi ja hea oli, et mul oli kodunt kaasa võetud veepudel, sest kommid on ikka niiiiiiii magusad, et vesi on vaat et kohustuslik asi . Järjekordselt sõitsin ma Tõrvandist uhkes üksinduses bussiga Tartusse. Naersin mõtetes, et kui poleks mind olnud, oleks bussil olnud täiesti tühisõit, aga nüüd vähemalt oli bussifirmal mingigi teenistus . Komme sõin lastega veel õhtulgi ja täna hommikul polegi me vaat et muud söönud kui komme, ega õhtulgi ei viitsi ma vist muud süüa perele teha, las söövad komme ... Komme sööme ka homme ja ka ülehomme ...

Ma olen väga tänulik Eva-Lyle, et ta on võtnud nõuks korraldada vahvaid koolitusi ja mis on minu jaoks kõige olulisem, need on tasuta õpitoad. Ja seda kõik tänu Euroopa Liidu fondidele, projektidele (oih, mul meelest juba läinud, millistele). Oi, kuidas ma olen alati vaadanud kõiksugu koolitusteateid, kuid no ei ole võimalik osaleda, kuna osalustasu on minu jaoks kallis ... Ja nüüd olen ma kahe nädala jooksul saanud osaleda juba kolmes õpitoas ja kahel korral ka lapsed kaasas olnud. Suured tänusõnad ka abikaasale, kes mind mitu korda Tõrvandisse viis ja ka lastega tegeles kui ma õpitoas olin. Super!!!!!!!!!!

Ootan põnevusega juba uusi teemasid ja õpitubasid!

Googeldasin veidi ja internetiavarustest leidsin lisalugemist, retsepte:
Kuidas kodus trühvleid valmistada
Trühvlite valmistamine
Šokolaadi sulatamise 4 põhireeglit
Trühvlid jõulukingiks
Toidutare otsing \"trühvlid\"
Trühvlid (väga asjalik video!!!!)
Domino küpsistest šokolaaditrühvlid Valentinipäevaks
Trühvli retsept
Imelised šokolaaditrühvlid
Dan Sukker otsing \"trühvlid\"
Perenaine.ee lehelt mõned kommid
Leidsin ühest foorumist piimapulbrist tehtud kommide retsepti, mida võib ka nö trühvlite alla liigitada minu arvates:
"Nostalgilised trühvlid"
4 dl suhkrut
1 dl vett
100 g võid
400 g imiku piimapulbrit (Piltti nt)
3-4 sl konjakit
2 dl kakaod
Keeda suhkrut ja vett 10 minutit. Sulata selles või, lisa imiku piimapulber ning sega korralikult. Lase jahtuda. Vormi väikesed pätsikesed ja veereta kakaopulbris. Pane vähemalt üheks ööks külma ja säilita külmkapis.

Pilte eilsest koolitusest:
Pildil siis trühvlite tegemiseks vajaminev kraam


Õpetaja kokku keetmas trühvlite põhiretsepti järgi täidist


Õpetaja jagab täidise osalejatele välja, et nad saaksid igaüks sellele lisada meelepärased lisandid


Mina lisasin põhjale erinevaid purustatud pähkleid, purustatud Fazeri Marianne piparmündikommi, mandlijahu, kookoshelbeid


Teised osalejad oma trühvlisegu kokku segamas


Doominoküpsistest trühvlite jaoks küpsiseid purustamas


Martsipanisisuga ja erinevate üllatustega kommide vormimine


Martsipani sisse sai peidetud kuivatatud kirsse, aprikoosi, kooritud mandleid


Lisanditega põhisegu on külmkapist välja võetud ja voolisime nendest kuulid (üks osaleja veel oma topsikest puhtaks limpsimas)


Veevannis sulamas tume ja valge šokolaad, kuhu sisse kastetakse siis eelnevalt valmis voolitud ja külmas hoitud erinevad kuulikesed


Väike osa šokolaadi sisse kastetud ja kaunistatud trühvleid hangumas


Trühvleid on mõistlik teha ikka mitmekesi, eriti lõppviimistust - üks kastab pallid šokolaadi ja teine kohe samal ajal kaunistab


Nö kaapekakk allesjäänud šokolaadist


Kolme osaleja ja õpetaja poolt tehtu


Üks lähemalt tehtud pilt kaunistatud trühvlitest (sinine "hein" on kuivatatud rukkilille õied, kollane "hein" kuivatatud saialille õied)

monna posted @ 06:07 - Link - kommentaarid (2)

27 Juuli 2011
Teema: 13. TK Teeme koos meestega!
/
Üks üheskoos pere meestega tehtu sai jälle üles jäädvustatud - istumisnurga uuenduskuur . Meil krundil on juba aastaid mõnus istumisnurk, kus on ka suur laud ja pingid. Aja jooksul on ikka see vajunud sügavamale muru sisse, oleme alla pannud kive, et oleks kõrgem istuda, ikka on varvad muru sees, kus sipelgad, teod ja laua, pinkide alt halb muru niita jne. Aga nii oli see aastaid ... Sellel suvel tuli mehel äkkmõte, et kuna meil on kõnniteeplaate, siis teeks lauale põranda alla ... Kuna mul juulis sünnipäev, siis mõtlesime, et teeme sünnaks ära, siis rahval hea istuda. Nagu ikka meil kombeks, asi venis, venis je venis ... No kuskil nädalake enne sünnat sai siis pingid, pakud, laud eemale tõstetud jam värvisin need pinoga uuesti üle, et katta päikese poolt kulutatud laigud. Aga edasi asi ei liikunud . Õhtu (!!!!!) enne sünnipäevapidu läks meil kiireks, kuigi olin juba lootuse kaotanud. Mees märkis piirjooned maha. Siis oli mõte, et kaevame murukamara ära, äidame augu liivaga ja plaadid peale. Kuid kuna aega oli vähe, siis ei hakanud muru ära võtma, vaid tõime liiva muru peale, kattes nii ka aja jooksul tekkinud augud jms. Liiv ja plaadid asusid istumiskohast omajagu eemal ja võite arvata, kes neid kärutas ... Mina!!! See oli karm, ca 10 käruäit liiva ja kuna läks ca 50 plaati ja käru peale mahtus 4 plaati korraga (jube rasked kõnniteeplaadid) ja kuna osad olid õhemad ja oli vaja lisaplaate tuua, siis võite arvata, mitu korda ma plaate kärutasin .... Mees siis tasandas liiva, tampis kinni, pani plaate. Poja ülesanne oli seekord õega tegeleda, et me saaksime rahulikult teha. Oma puhkehetki kasutasin ma siis loomulikult egevuse jäädvustamiseks . Ikkagi suur ettevõtmine! No südaööks saime siis ikka koju ... Ja järgmisel päeval toimus jube mõnus pidu ja rahvale meeldis, et sai istuda inimväärselt, ei olnud varbad sipelgate keskel jne .

Olen ise lõpptulemusega VÄGA rahul !


monna posted @ 06:01 - Link - kommentaarid (1)

24 Juuli 2011
Täna, 24.07.2011, käisin Kristjaniga jällegi vahvas õpitoas - Pildi ülekanne polümeersavile. Õpituba toimus jällegi kodukultuuriselts “Tõrvandi” ruumides (Tõrvandi, Tartumaa) ja läbiviijaks oli Slot di Perla MTÜ, õpetajaks Eva-Ly Kattai.

Tegime (kes mida) kõrvarõngaid/ripatseid, kuhu siis tavalisele paberile tindiprinteriga (!!!!!) trükitud pildikese peale kandsime kahel erineval moel.
- esimene variant oli selline, kus pildi paned pehmele ja siledale cerniti/fimo pinnale tagurpidi (st jääb peegelpildis). Siis kastad vatipadja vees märjaks, üleliigse vee pigistad välja (jääb siiski märg, aga mitte tilkuv) ja siis tupsutad sellega pildikest niikaua kuni paber on täiesti läbi vettinud ja pilt ilmub nähtavale. Tuleb olla ettevaatlik, et pilt paigast ei nihkuks (iccc, aga "tänu" paigaltnihkumisele sai minu ilusast naisest vuntsidega naine ...). Ja kui oled juba kaua tupsutanud/niisutanud, siis hakkad tasakesi (!) nühkides paberit eemaldama, tekivad tolmurullide-taolised paberirullikesed . Ettevaatlikult püüa paberi jäägid eemaldada, aga samas fimole jäänud pilti mitte maha nühkides. Aga kui lähebki nässu (st hakkasid liiga vara ära nühkima, pilt läks paigast, ei jäänud piisavalt tugevalt jne), siis nühi pilti vatitupsuga veidi kõvemini - tänu veele tuleb pilt ilusti maha ja saad alustada otsast peale kuni õnnestumiseni (mina ühe poja tehtud pildi niiviisi "kustutasin").

- teist varianti
nimetas õpetaja vägagi aromaatseks . Töö algus oli sama - väljalõigatud pildike tagurpidi fimole. Aga nüüd jääb vesi kõrvale, sest seekord oli abimeheks üks vanaemade moodi lõhnav apteegi müüdav rohi - "sipelgapiiritus kampriõliga võrdsetes vahekordades". Peaks ütlema, et võib-olla tänu lahtisele aknale ei olnudki lõhn selline, milleks meid ette valmistati, aga siiski veel pärastpoole oli kätel siiski mingi lõhn olemas. Aga jah - niisuta vatipadi selle piirutuse-õliga ja tupsuta samuti ettevaatlikult paberit kuni selle täieliku märgumiseni ja pildi välja ilmumiseni. Selle meetodi eelis on see, et sa saad pärast paberi eemaldada tervena, mite nühkides! Kui paber ei taha veel ära tulla, siis ei ole paber veel piisavalt niisutatud.

Mõlemad variandid on head ja toimivad, eks siis vastavalt materjalide kättesaadavusele.

Kui pilt on peal, siis kas vaibanoaga või mõne (küpsise)vormiga lõika soovitud kujund pildiga tööst. Olenevalt lõpptulemuse soovist tee sisse kinnitusasjade jaoks augud või mitte jms. Ning jäta ahju ootele kuni kõik valmis on. Pärast siis ahju ja 110 kraadi juures ca 30 minutit "küpsetada". Pärast siis laki tööd fimo lakiga. Kui soovid pilti värvilisemaks muuta, siis võid seda värvida akrüülvärvidega. Peale kuivamist laki. Edasi tegutse siis vastavalt soovidele, mis tööst valmiskujul saama peaks.

Vahepala: Sipelgad rahvameditsiinis
" Sipelgavannid on rahvameditsiinis üldtuntud ravivahend närvipõletike ja reumaatiliste valude puhul. Kasutatud on ka sipelgapiiritust: Sipelgapiiritust tehti pealemäärimiseks. Suhkur pandi pudelisse. Pudel läks sipelgaid täis. Valati piiritust peale. Kui leiba tehti, pandi pudeliga leiva sisse. Küpses seal. Pärast pidi veel seisma (Väike-Maarja, 197. Kevadise iluravi juurde kuulus kuklasepesa kohale kummardamine, et need näole oma hapet saaksid pritsida. See pidi kaotama tedretähnid ning hoidma liigse päevituse eest." Allikas on siin.

PS! Fimo saad siledaks, kui lased selle läbi lasanjemasinast või siis kasutad rullimiseks pisikest taignarulli.
PS! Kasuta selliste pisitööde tegemisel kummikindaid - siis ei jää tööle inetuid sõrmejälgi. Piirituse kasutamise korral ei jää ka käed kauaks lõhnama.
PS! Pane tööd asju valgele (küpsetus)paberile! Täna juhtus selline asi, et mul poeg ja veel üks õpilane jätsid oma tööd sinisele paberile ja kui töö ahjust välja võtsime, oli ebameeldiv üllatus, et töö tagumine külg oli sinine .....

Midagi leidsin ka internetist lisaks:
pildi ülekandmine vedela polümeersavi abil (KatiLooma kodu)


Ja üles leidsin õpetaja kiidetud fantastiliste lillede tegija blogi ja seda vaadates ongi ainult üks suur ohhetamine ja ahhetamine, et kuidas küll oskab ja kui ilusad tööd jne jne jne - Heliivika võlumaailm

Kõik oli ilus ja tore, kui nüüd ainult muretseks koju vajalikud materjalid!!!!!!! Siis jääb õpetatu paremini meelde ja ei unune nii kergelt ... Aga täna õhtul gogeldades oli mõnus tõdeda, et juba piltide vaatamine on nüüd lihtsam, sest saad tehnikast üldises mõttes aru . Eks mu blogigi ole ju mulle edaspidi abiks, et vähemalt on siin mingidki märksõnad, mis aitavad meenutada

Pildid tänasest:














Kristjani tehtu:


Minu tehtu (sh "vuntsidega" naine):
monna posted @ 20:00 - Link - kommentaarid (2)

23 Juuli 2011
21.07.2011 käisin oma lastega vahvas õpitoas - Tutvume polümeersaviga. Õpituba toimus kodukultuuriselts “Tõrvandi” ruumides (Tõrvandi, Tartumaa) ja läbiviijaks oli Slot di Perla MTÜ, õpetajaks Eva-Ly Kattai.

Õpitoas tutvustati polümeersavi ajalugu, näidati savi erinevaid variante, soovitused, õpetussõnad jms. Ise saime teha kahte varianti pallikesi:
1. panime kokku 2 värvi
2. tegime kahe värviga lille ja lisaks siis sellele taustavärv

Mina ja mul lastel oli polümeersaviga ehk siis rahvakeeli fimoga esimene kokkupuude ja vähemalt mina sain üpris hea ettekujutuse, mida see endast kujutab ja sain ka julgust, et nüüd ise katsetada, sain aru, kuidas tulevad vahvad kujundid rulli sees jne. Eks mul võttis omajagu aega oma lastega tegelemine, nende abistamine, siis võis mul nii mõnigi hea näpunäide kõrvust mööda minna ...

Korjasin kokku veidi infot polümeersavi/fimo kohta endale lisastudeerimiseks:
Craftwerk tegemised
Helmehaldjas.ee (siin iga pildi all põhjalik õpetus ja töökäik)
laudlina.com (pildile klikates tuleb lahti õpetus)
Emilia käsitöö (hulljulgete tegemiste viited)
hiliseaed blogi - rooside tegemise õpetus

Aitäh, Eva-Ly!!! Loodan väga, et mul õnnestub kunagi veel sinu õpitubadest osa võtta!

Mõned pildid meenutamaks õpituba:








monna posted @ 07:27 - Link - kommentaarid (1)

17 Juuli 2011
Laupäeval oli mul supermõnus sünnipäevapidu koos lähedastega ja lähedamate sõpradega . Kui enne kella 16-t tuli vihmasahmakas, siis pärast läks ilm järjest päikselisemaks ja ilusamaks ning õhtu oli tuulevaikne .

Juba mitu aastat olen palunud lõikelillede asemel tuua lilli, mida saan peenrale istutada ja on rõõm tõdeda, et minu soovi arvestatakse ja minu lillepeenar sai ka seekord mõnusat täiendust.

Eile kingiks saadud lilled on pildil peenra ees rivis . Tagapool peenras on minu üks lemmikumaid lilli krundil - kollane liilia , sain selle kingiks 3 aastat tagasi ja alati sünnipäeva ajal on ta täis imeilusaid õisi!!! Eile saadud lilled ootavad nüüd oma kohta ja mul on tunne, et päevaliiliate jaoks pean kaevama uue peenrakese, sest neil on ju kombeks minna suureks ja laiaks ...



Juba neljapäeval alustasin ma kokkamisega , palju jäi veel teha laupäeval. Praeahi sai tööle pandud kokku vist oma 15-17 korral . Ma niii fännan kui saan teha headele tuttavatele hulga roogi , kõik ei tule 100% välja, aga suurem enamus on väga hea ja on siiani kiidusõnu saanud . Niiiii tahtsin teha ka pilte, aga no ei saanud mahti ja pärast oli juba hilja kui külalised lauas istusid . Mõtlesin, et korjan siia kokku, mida siis tegin ja ka järgmine kord tasuks uuesti tegemist .

Juustuküpsised

Tegin seekord selle retsepti - Nigella juustuküpsised järgi. Mõnusad ma ütlen!!!!
Originaalretsept:
100 g riivjuustu (cheddar)
25 g pehmet võid
50 g jahu
0,25 tl küpsetuspulbrit
Pane koostisained kaussi ja näpi tainas ühtlaseks, seejärel mätsi palliks. Või kalla kõik koostisained köögikombaini ja sega ühtlaseks. Tõsta tainapall 15 minutiks külma. Seejärel rulli tainas jahuga üle puistatud laual umbes 3 mm paksuseks ja lõika vormi abil välja väiksed küpsised. Tõsta ahjuplaadile ja küpseta 200 kraadises eelkuumutataud ahjus 10-12 minutit. Sellest kogusest saab ühe plaaditäie.

Kommentaar:
Aga mina panin kogused täiesti umbes ja rohkem, kuna oli vaja ikka mitu plaaditäit. Igatahes riivjuustu panin 400 g . Oluline oli jah retsepti juures põhimõte . Rullida tainast eriti ei õnnestunud, seega käega vajutasin tainast õhemaks ja siis lumememme-kujulise piparkoogivormiga tegin küpsised. Küpsetamisel hoidis tainas ilusti vormi, ei vajunud laiali ja tulemuseks olid vahvad lumememmed. Nende juustuküpsiste kohta ütleks, et lihtne ja mõnus ja kiirelt tehtav ja kindla peale minek! 5+

Suvine grillisalat
Originaalretsept on pärit ajakiri Pere ja Kodu 07/2007 Pereköögi lisast ja mõeldud kuuele sööjale:
1 purk (410 g) konserveeritud punaseid ube
2 õuna
450 g (külmutatud) herneid
2 dl majoneesi
1 dl hapukoort
peotäis hakitud tilli
soola, musta pipart
Nõruta oad ja pese sõelal külma veega. Keeda herned pehmeks (külmutatud herneid keeda paar minutit). Koori ja tükelda õunad ja sega ubade ja hernestega. Lisa majoneesi-kooresegu, maitsesta soola ja pipraga. Viimaks sega hulka hakitud till.

Kommentaar: No jälle improviseerisin ma kogustega - kasutasin nii valgeid kui punaseid ube, õuna panin maitse järgi, et oleks ikka teda tunda ja tilli segasin juba koorekastme sisse ära, et ilusti ühtlaselt seguneks salatis . Mõnus salat, mida teen teinekordki, ainult õuna valin kõvema, mahlasema .

Kaerapätsid
Originaalretsept on pärit ajakiri Pere ja Kodu 05/2006 Pereköögi lisast ja kogus ca 50 tk:
300 g toasooja võid
3 dl suhkrut
3 dl nisujahu
6 dl (täistera)kaerahelbeid
2 dl rosinaid
1,5 tl söögisoodat
Pane ahi 175 kraadi juurde sooja. Vahusta toasoe või suhkruga. Sega juurde soodaga segatud nisujahu, rosinad ja kaerahelbed. Võta lusika või käega veidike tainast ja veereta näppude vahel palliks. Tõsta tainapallid väikeste vahedega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja vajuta näpuga lamedateks pätsidega. Küpseta ahjus 15-20 minutit või kuni ilusa kuldkollase värvuseni.

Kommentaar: Jälle tegin omamoodi . Rosinad jäid kohe välja, sest mul paar tuttavat, kes rosinaid ei söö. Täiendavalt lisasin küpsistesse hoopiski seesamiseemneid, päevalilleseemneid, mooniseemneid . Esimene plaaditäis ei tulnud hästi välja, sest umbes ju aineid pannes jäi tainas veidi kuiv ja ei andnud eriti vormida ja kippusid pärast lagunema, noh said kaerakäkid ... Teist plaaditäit tehes lisasin võid juurde ja siis oli juba mõnus asjatada ja küpsedes vajusid pallid lamedamaks ja tulid juba küpsiste moodi rohkem välja .

Šokolaadisaiad
Originaalretsept on pärit ajakiri Kodukiri lisast Kodukirja parimad palad, Angeelika Kang ja kogus ca 10 tk:
500 g külmutatud lehttainast
1 väike purk (200 g) šok0olaadipähklikreemi (nt Nutella)
100 g hakitud sarapuupähkleid
määrimiseks muna
Sulata tainas ja lõika 10x10 cm ruutudeks. Määri vahele 2 tl šokolaadikreemi. Puista peale 1 tl hakitud pähkleid. Keera kolmnurgaks ja suru servad kahvliga tihedalt kinni. Määri munaga ja puista peale hakitud pähkleid. Küpseta 220-kraadises ahjus 15 minutit.

Kommentaar: Uskumatult lihtne idee ja vaimustavalt maitsev tulemus!!!! Mina lõikasin väiksemad ruudud, sest oluline oli seekord suurem kogus. Pähkleid täiendavalt ei pannud, sest siis poleks mul poeg neid äkki söönud, ta meil veidi (no okei, ikka palju) pirtsakas toiduga. Küpsetamisel kippus kreemi vahelt ikka välja pressima ja servasid lahti lööma, kuid enamik jäi ilusa kolmnurga kujuga. Kolmanda plaaditäie tegin hoopiski rullidena (määrisin ristküliku kreemiga ja keerasin rulli) ja sobis ka niiviisi . Soojast peast süües väga magusad, kuid täna hommikul olid mõned veel alles ja külmast peast mõnusad!


Marineeritud räim
Originaalretsepti ei tea, sest eks see ole kodunt kaasa tulnud tarkus :
Ostan alati värske räime. Puhastades võtan ära ka selgroo, seljauime. Mitu krda olen pärast puhastamist kaalunud, et palju siis fileed sai, siis mitmel korral on olnud nii, et 2,5 kilo räime korral saab ca 1 kg fileed. Fileedele raputan puhastamisel soola, pipart ja nii nad siis maitsestuvadki puhastamise aja kuni praadimiseni. Filee kastan jahusse, siis munasse ja praen.
Marinaadiks panen keema viilutatud porgandi, sibularattad, lisan pipraterad, loorberilehe, maitse järgi soola, suhkrut ja lõpus lahjendamata äädika. Äädikat panen palju, sest mulle meeldib äädikane kala . Hoiunõusse panen vaheldumisi praetud fileesid, kuuma marinaadi koos sibula, porgandiga. Ja kui kõik on maha jahtunud, tõstan külmkappi.

Kommentaar: Jälle toit, mis meeldib rahvale ja hea, kerge teha.

Lisamine jätkub mõne aja pärast ........
monna posted @ 20:25 - Link - kommentaarid (4)

11 Juuli 2011
KOKANDUSALASED LINGID

Laupäeval hakkan tähistama koos lähedastega minu eluaastaringi täitumist ja seega kuluvad kõik head ideed ära, mida kallitele külalistele pakkuda . Kuna täna mulle soovitati mitu vahvat blogi, kus retsepte ja ilusaid pilte sees, siis tuleb kõik need kokku korjata, talletada tulevikuks . Samuti tegin googlis veidi lisaotsingut ja kokku saigi korjatud suur hulk häid linke. Paistab, et paberkujul olevad kokaraamatud hakkavad unustusse vajuma .......

Eestikeelsed blogid:

perenaine.ee - koht, kus palju vajalikke linke

Kai blogi, kus kõik koduleivast

Ülle Jukk blogi

Elina kokkab

Marju blogi

libasea blogi

Kersti magusad katsetused

Risto Uuki blogi

triinuli2 blogi

Ragne kokkab

Sille toidublog

Heleni retseptid

Minu oma tervis

Koit Puusaag ja Taavi Uudam

Zoozi tegemised

Liilia köögitoimkond

Liina kokkamine



-----------------------------
Firmade kodulehtedel olevad retseptid ja muud huvitavad kohad:

Valio

Prisma Peremarket

Õhtuleht

Foxy Rabbits (küülikulihast toidud)

Tallegg

Talleggi soovitused munade värvimiseks

Santa Maria maitsetaimede tutvustused

Santa Maria

Tere retseptid

Selver

Stockmann

Kirss.net

Fitness

Maks ja Moorits grillinipid

Superfoods

Rimi

Õlleankur - mõned koduõlle, kalja ja siidri valmistamise retseptid

Hagar

Rannamõisa (Angeelika Kang)

Maggi

Grüne Fee

Sadama Turg Tallinn

Selga ja Gutta

Noolis

24tundi

Kullaketrajad

Felix

Mustikaprojekt

Kalev

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

LT. Blender's

Feeling24

Eesti Grilliportaal

Soja

Jääger - Online jahindus foorum

Gutta

Farmi

www.rmp.ee

Veinivilla

Vegan retseptid

ERR retseptid

sekretar.ee

Dan Sukker

Maaleht

Arkogren

Whirlpool

Elujanu

Buduaar.ee


Kokandusportaalid:

www.kokaraamat.ee

www.retseptiraamat.ee

www.retsept.ee

www.toidutare.ee

www.nami-nami.ee

www.lihatoidud.ee

www.lihakokad.ee


Kokasaated, kokastaarid:

Kokasaade \"Lusikas\"

Kokasaade \"Head isu!\"

Nigella retsepte

ERR


Konkreetsed retseptid:

Tee ise pelmeene

Tervislikud kaerahelbeküpsised

Eva Longoria kuulus porgandikook


Hoidised:

Kristi blogi

Postimehest üks artikkel

Toidutare › Hoidised

Toidutare › Hoidised › Marineeritud

Kokaraamat.ee - Hoidised ja säilitamine

Retsept.ee hoidised

Maalehe soovitused

Aialeht.ee hoidised

Aialeht.ee - Soovitusi maasikate hoidistamiseks

nami-nami.ee hoidised

Vestlus.ee hoidised

Hoidised.ee, seal palju häid artikleid, soovitusi

Nadja kasulikud nõuanded

Perefoorumist retsepte

Tikri-suvikõrvitsakompott (liivikas42 blogist)




Oskab keegi veel soovitada blogisid, kodulehti, mis häid toidu-, joogi-, hoidiste retsepte täis????? Suured tänud juba ette!
monna posted @ 12:13 - Link - kommentaarid

08 Juuli 2011
Teema: 13. TK Teeme koos meestega!


Meie pere mehed ehitasid maale vanaema juurde puukuuri/varjualuse. See on lahtine varjualune, sest neil on kombeks äärtesse teha puuriidad ja sisemusse visatakse puud lihtsalt hunnikusse. Tegemine võttis aega mitu nädalat, sest aega oli seda teha üksikutel päevadel kui maale sattusime . Põhitöö tegigi mees koos pojaga, mina aitasin aeg-ajalt toestada, hoida, mõõta ja loomulikult olin muudkui fotokaga platsis . Ah-jaa, päris pikalt olin moraalseks toeks - istusin sealsamas kõrval päikesepaistel ja heegeldasin oma heegeldamisi

monna posted @ 07:38 - Link - kommentaarid (2)

26 Juuni 2011
Möödunud 4 jaanipühalist päeva möödus minul hästi suure käsitöö tähe all . Kuna olin kõik need päevad arvutist ehk siis aastaaruannetest eemal ämma juures, siis kasutasin põllal kõblatamise ja muu tööde/tegemiste vahepeal vaba aja täielikult ära ja muudkui heegeldasin! Küll toas hommiku varatundidel, küll õues päikese käes istudes ja samal ajal vaadates, kuidas mees koos pojaga ämmale puukuuri ehitas. See puukuur saab varsti ära märgitud ka Isetegijate Teeme koos meestega kampaanias .

Üks vihje minu käekoti valmimise käigust - on jäänud veel koerasaba ehk siis on vaja kaunistused peale õmmelda. Voodrit ma hetkel ei tee ja lukku ei õmble, sest ma ei tea, millal ma õmblusmasina saan välja võetud ja pole veel voodririietki, millest teha ja niiviisi saab koti suvine kasutusaeg enne otsa kui kott kõik oma lisad juurde saab

Kui 23.06.2011 õhtul oli minu käekott alljärgnevas poolikus seisus, siis tänaseks ongi vaja peale õmmelda kaunistused ja koti võibki hetkel kasutuskõlblikuks kuulutada , aga sellest räägime edasi alles juulikuus


Kui eelmises blogi postituses oli mul ette näidata ainult 2 tumepunast lepatriinut, siis pühade lõpuks oli neid juba kokku 12 . Osad neist lendavad minu käekotile, osad lendasid juba pajalappidele, osad jäävad ilusamaid lendamise päevi ootama. Pildil lepatriinud siis koos lilledega, mis samuti käekotile lähevad.


Ja siis valmis ka ühe ürituse kutse põhi, kuhu vaja veel tekst sisse kirjutada ja laiali saata . Küll ma mõtlesin juba mitu nädalat, et mis põhi teha ja nüüd oli materjal justkui kivi pealt leitud .


Pühade ajal said valmis heegeldatud ka ühed pajalapid, kuhu peale sobisid lepatriinud superhästi!!!


Aga sellega ei ole nelja päeva tegemised lõppenud, sest pühapäeval valmis ka käekotiga samas stiilis/lõngast mobiilikott, kuhu veel vaja ausalt öeldes uus telefon sisse muretseda ..... Sellest kotikesest pilti veel ei ole, sest viimased read, lilled heegeldasin Raplamaalt koju sõites kella 22 ajal

Lootust on, et ka tütrest ei ole ole käsitööpisik päris kaarega mööda läinud, sest ta ikka vahel tahab ka ise minu töid jätkata , õpetussõnu ei taha ta veel kuulata, aga mis sest, peaasi, et tahab ise proovida


Ja maasikad ei ole peenardes lehtede all mitte sugugi üksi, vaid ikka leidub seal ka ussilisi


Ja nüüd siis vutt-vutt aastaaruannete kallale ..... , 4 päeva veel ......
monna posted @ 23:50 - Link - kommentaarid (3)

22 Juuni 2011
Kuna täna meil töölt vaba päev , siis kasutasin seda kohe ära ja läksin hommikul kella 8-ks turule. Tagasi tulles ühe põõsa juures oli kümmekond tigu alustamas oma päevarännakut ja ma kohe pidin kotid maha panema ja neid pildistama . Hea, et juba alanud puhkuste ajal on kella 8.30 ajal tänaval inimeste arv väike ja seega oli ka julgem tänava ääres põõsa juures kükitada . Jagan neid vahvaid kaadreid ka oma blogi lugejatega ja endalgi kunagi hiljem hea vaadata neid vahvaid tegelasi







See ei ole normaalne, vaid pigem deja vu!!!! Praegu hakkas Elmar Raadiost laskma laulu tigudest - joel steinfeld-uhke tigu. Minu jaoks lausa uskumatu kokkulangevus!!!!

EDIT: Hing ei andnud rahu ja läksin Youtubesse kondama, et kas seal ka seda laulu on, sest mul hakkas nüüd täiega see laul kummitama ja tuju on superhea. Leidsin - Joel Steinfeld - Uhke tigu
monna posted @ 06:56 - Link - kommentaarid (1)



109440 visits