Siin ta on. Kauatehtud kaunikene.
See oli ikka tõesti päris põhjalik nikerdamine.
Ütleme nii, et väga lähedalt vaadates jätab töö puhtus muidugi soovida. Aga kuna ma ei tee neid mitte niidiga vaid traadiga, siis selline ta paraku jääb. Kõige suurem töö oligi nende aasakohtade "turvamine" - ehk siis selle koha pealt punusin ikka vähemalt kolmekordse traadi pärlite vahele, et vaheaasad seda katki ei nühiks.
Keskel on selline kulunud tuhm hõbedane FP helmes ja tema ümber olevad hõbedased FP helmed panevad asja kenasti sädelema. Kahju, et pole võimalik praegu kaelas pilti teha - jätab üsna kuningliku mulje.
Ütleme nii, et professionaalsetele ehtekunstnikele ma seda muidugi lähedalt näidata ei julgeks, aga ise jäin peaaegu rahule. (äranäpsatud traadijupid muidugi kaela peal tiba torgivad...)
***
Oh ja siis üks esimene pääsuke minu prossipõimimise valdkonnas. Sain MdmB käest (olgu ta tuhandest tänatud!) imeilusaid vintage kivikesi, mis kohe laulavad peos. Kuna enamus on siiski antiikvaskse "korpusega" siis see paratamatult dikteeris ka muude detailide iseloomu. Selline ta sai.
Vask vanaroosaga on ikka aegumatu kooslus. Ega sellel põllul muidugi täiesti uut jalgratast leiutada ei anna, aga ehk on selles töös siiski midagi minulikku sees.
Eks ta muidugi sai kohe kaaslaseks ka ühe musta õe.
