Iza Malczyk.
Oh jah. Ma teen igakord peaaegu, et püksi kui ma tema töid vaatan.
Ma siis proovin ka. Kuigi see on umbes sama mis jäljendada oma lemmiklauljat peegli ees deodorandipudelisse suud maigutades.
Väänan seda traati mis ma väänan - aga näha on et seda trenni tuleb teha isegi rohkem kui nende kõhulihastega, mis praeguseks on sellise balletiseeliku efekti mu talje ümber moodustanud. Ja kes vähegi teab KUI raske on saavutada seda taljet, siis vot kümme korda raskem on teha midagi nii hästi nagu Iza.
Siin nad on - ühed lemmikud: http://www.izamalczyk.com/en/gallery-2-341-2264.html
Ja siin punnitan mina.
Ega ma ikka päris maha ei viksinud - ütleme nii, et võtsin sellise ümmarguse mudeli aluseks. Juba mu tehnika on hoopis teine, sest ma ei hammusta mitte kuidagi läbigi kuidas Iza neid teeb.
Aga jah, tema omad on niiiii ilusad...
Küll ma ka kunagi saan - selle talje ma mõtlen.
Praegu aga ei raatsi häid helmeidki veel kasutada. Puha plastmass.
0,4mm traadi peale olen ma endiselt tige ja ikka väänan muudkui.
Üks ripats ka samas stiilis:
Mõistlik oleks nendest vist mitte nii lähedalt pilte teha. Järgmised teen pimedas ja kaugelt ja siis räägin jälle A4 pikkuse loo kui halb fotokas mul on.
Ja kuidas nad põimivad sedasi kaheksaid ümbed kahe traadi, et jääb ilus ja ühtlane!?
Ma nimetaks oma saavutust elegantseks pusaks. Ja nagu jooniselt näha siis ma umbes cm järel lõpetasingi ära ja pettemanöövriks keerasin sellegi veel spiraali. Edasi juba mulle tuttav traadi külge mummude keeramine - see läheb juba libedalt:
Ja pusamise vallas ma ennast lõpuks kõige kindlamalt tundsingi:
* * *
Balti jaama turul on üks lahe lõngaauk. Suur laud paksult üksikuid-kaksikuid tokke täis. Tuustisin sealt sobivaid värve virgin- ja meriinovilla ja nüüd koon plikale triibukampsunit. Aga no nii visalt edeneb, et ma kardan ta läheb enne mehele kui ma nööbid ette saan...
