Kuigi võib jääda mulje, et ma olen igasuguse käsitööga hüvasti jätnud, siis kaugel sellest. Tohutu tahtetriumf on ennast lihtsalt kokku võtta, et kroonikat blogida.
Eks omajagu rolli mängis ja mängib üks "projekt" mis sai eelmise aasta lõpupoole, 30-ndal oktoobril valmis.
Ja jällegi põhjust ka väikesemõõdulisi garderoobiesemeid jälle vorpida. Vajadus ajaski selleni, et vardad sisse ühele mõnusale pehmele bamboo-segu lõngale ja väikemees mõne rõivaeseme võrra rikkam jälle:
Siit on näha kui pehme!!
Mütsi jaoks jäi ka parasjagu üle.
Ühte värsket elluastujat on aga tohutult raske modelliks motiveerida. Seega tohutu väänlemise pealt tuleb ette kujutada kuidas omanikule uued rõivad meeldivad - aga ju siis on nendes mõnus püherdada.
Küll aga tuleb oma käsitöö tegemise osas veidike ümberkorraldusi teha ja kududa tuleb nüüd sedasi:
*****
Oh ja siis need pärlid! See haigus tuleb ja jääb surmani. Öötunnid on nüüd need kus köögilaud on lookas kastide ja vidinate all ja mina vaikselt pirruvalgel nokitsen, ise hinge kinni hoides, et kõrvaltoas tegeletaks võimalikult kaua magamisega.
Pildile on vähe püütud. Talv on nigel pildistamise aeg. Läheks õue lume taustal fotografeerima, aga näpp külmub päästiku külge kinni...
Ühed kõrvarõngad sai aknast tuleva valguse käes siiski pildile püütud.
Ma nüüd uuel aastal püüan usinamalt oma tegemisti jäädvustada sest hurraa-hurraa - mul on nüüd normaalne hiir. Oi kuidas ma vihkasin seda "patja" siin läpaka peal nühkida!! Nüüd krõps-krõps, rull-rull... lausa lust.
Ja vanu "võlgu" on oi kui palju raporteerimata!
