Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
02 November 2008
Täna näidati ometi ristirahvale ka korraks päevavalgust.
Hommikuselt ristiretkelt koju jõudes ajasin nii kiiresti seeliku selga nagu vanematele vahele jäänud teismeline. Ja paaristõugetega koridori sessioonivõtetele.

Siis kui seelik valmis sai, siin nädal tagasi, siis klõpsisin toas mõned välguga kaadrid ja see valgustas ainult selle läikiva voodri nii särama, et kogu info mida nende piltide vaatamisest sai oli see KUI suur mu tagumik siis ikkagi on. Seelikut ennast näha ei olnud.

Nüüd aga peale päevavalguse kiitimise ka seelikust endast.

Mind kangesti tõmbab viimasel ajal selline mürkroheline või smaragdroheline värv. Karnaluksist saab päris ilusat egiptuse puuvilla Pharao ja seal hulgas oli kakras selline sügav ilus roheline.
Tõin selle koju vist juba eelmisel suvel ja seelikuks sai ta nüüd. Küll ma käisin mõttes läbi kõik pitsilised ja lillemotiivilised imeilus-kaunid mudelid aga lõpuks jäi mõte pidama hoopis sellisel lihtsamal. Ma mõtlesin, et tahaks sellega kuskil käia ka.
Mu eelmise uhke pitsilise pika beezi seeliku kohta ütleb mu sõber alati, et "noh jälle keerasid laudlina ümber - ilus!"

Sellega olen aga isegi tööl julgenud käia:
From Käsitööregister


From Käsitööregister


Mustri leiutasin ise. Allapoole heegeldades kasvatasin aga muudkui sambaid juurde.

Kõige jubedam osa oligi loomulikult see neetud vooder.
Ma niigi imestan , et seeliku heegeldatud osa ja voodri õmblemise vahele jäi vaid nädal vist. Nii lühike aeg on minu rekord. Kohutav on käpuli maas seda "lõiget" välja lõigata ja siis maadelda selle ülilibeda voodrisiidiga ja siis kui saad lõppeks küljed kokku õmmeldud, siis jõuad ülemise kummini. Siis võitled jälle kahe sisemise minaga: üks tahab ennast hoobilt oksa tõmmata, teine ikka keelitab see kolgata tee lõpuni käia.
Peale tohutut kirumist - sada korda traageldamist - isegi tsensuuri mittekannatavat ropendamist saab kumm ka seeliku ja voodri külge.

Seekord ma lahendasin siis asja nii, et kumm sai õmmeldud siksakiga kõigepealt voodri külge ja siis nika-naka-nika-naka piste haaval käsitsi heegeldise külge kah.
Kanalis jookseb siis veel vöö kah.
Üleval igastahes seisab - selle töö teeb looduslik päästevöö ka ära, mis statsionaarselt mul kõhule kinnitatud on.

Igastahes värv mulle tohutult meeldib!

Nüüd aga tuleb proovida teha midagi viskoosset. See puhas puuvill EI lange, pane või pommid alla. Kena kellukas on seljas küll, aga kui vaja ilusti istuvat asja, siis ainult mingi sünteetiline libe niit. Kuigi ma ei kujuta ette mis valemiga sellistel asjadel niidiotsi peita võimalik on...
Ruta posted @ 15:39 - Link - kommentaarid (6)
188185 visitors