Enne kui lumi maha tuli sain valmis ka oma sügavsinise salli. Nüüdseks on lugemine juba sassis. Tõenäoliselt umbes 20-nes.
Lõngaks ikka Merinos Extra. Liannist. Vihus. Mis tähendas seega jälle pooltiest kilomeetrit kerimist. Tüütu.
Praegu on mind ootamas AINULT tokis lõngad, mis ka kõik enne jõule veel sallideks võiks saada.
Muster on nüüd juba nii moondatud metspiibelehe kiri, et ei tea kas seda selleks enam üldse nimetada saabki. Niisiis metspiibelehe kirjast inspireeritud minu omalooming. Nuppe rohkem ja keerdusid juurde ning ridu mustrikorras rohkem.
Äärepitsist lubasin eraldi kirjutada. Mustri tegin ise, aga kuna ma lõin ta töö käigus ja üleni peast, siis paberile pole veel saanud. Katsun siiski ruudulisele ta kirja saada ning luban siin avadada ta niipea kui jõuan. Niiöelda ASAP.
Värvist on arvuti vahendusel ikka võimatu aru saada. Eriti kui minu silma ja vaataja silma vahel on veel fotoobjektiivi nägemus, mis omakorda on imetud läbi kuvari. Aga selline sügav öösinine ta on. Kes teab Merino Extra toone ja on neid poes näppimas käinud, see teab täpselt. Kellel on kogemusi Drops Lace kuningliku sinisega, siis sellest toonist ikka üksjagu tumedam.
Ilus sinine on.
***
Uus sall varrastel on punane. Kohe puna-puna-punane. Ei saa ma enam pidama.
