Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
23 Oktoober 2012
Kaamose aeg on käes.
Ja mida see tähendab käsitöömanaki jaoks, kes tahaks oma töödest ka mõne ülesvõtte teha. See tähendab, et see sakib sajaga (kasutades uuemat keelt). Küll oleks hea kui oleks päevasel ajal võtta keegigigigi, kes võtaks kaamera ees poose koos minu sallide, mütside ja muu kraamiga. Aga ei ole. Otsustasin eile seda probleemi trotsida ja toppisin oma vastvalminud kraami kotti ja kaapasin koos fotoaparaadiga hoovi peale. Meil siinsamas hoovis üks kift mahajäetud majaosa ja hoov, kus on tõeliselt müstiline "bäkkraund". Mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, panen aparaadi statiivile ja kargan ise nagu tola oma mütsiga kaadrisse.

Esteks ei ole mul varustuses ju vägevat harkjalga, et saaks oma kaadervärgi kuhu tahes püsti panna, küll aga õnneks selline tilluke, mille jalad näevad kaamera külge kruvides välja nagu sellel robotil seal Futurama multikas. Siis saab teise vähemalt aia külgegi "statiivi" peale sättida. Noh sedasi et surun aiateiba talle jalgade vahele ja siis väänan ta "põlvedest" kõveraks, et ta kenasti aiateibas kinni püsiks. Õnneks saab neid jalgu mõnusalt painutada nagu barbinukul. Noja siis selgub, et sellest aiateibast ei kannata kuskile suunas mitte ühtegi tausta kasutada. Pealegi langeb just sinna majavari, mille tulemusel on valgust täpselt niipalju, et säriks tuleb tubli 10.
Leidsin siis uue ääre kuhu külge ma oma aparaadi kaksiratsi litsusin ja siis loomulikult ilmusid naaberhoovi mingid jorsid, kes minu tegevuse vastu haiglast huvi hakkasid tundma. Sellise statiivi otsast enda pildistamisel on ÜKS ja väga range tingimus - ei mingit publikut. Niigi tunne ennast nagu totakas ja siis mingid tüübid tulevad veel publikuks. Niisiis tegin näo , et ma pildistan seal hoovis neid mahasadanud mädanenud õunu, ma olen kunstifotograaf!
Kui tüüpide huvi minu tegevuse vastu lahtus ja ma sain jälle üksinda tegutseda, siis selgus, et valgust on nii ehk naa liiga vähe ning ilma välguta saab vaid kunstipäraseid tumehalle kaadreid, millele võib tõelise kunstniku kombel ise nimedeks panna "Hingus I", "Hingus IV" ja "Tulemine". Aru nagunii ei saa mida nad kujutavad.

Niisiis tulin ma oma paunatäie uute kudumitega sama targalt tuppa tagasi ja ega vist ei jää muud üle kui kevadet oodata. Sest toas pildistamiseks on loomulikku valgust täpselt niipalju, et kui kahte 500 w prozektorit juurde ei lohista, siis võib samahästi katte objektiivile ette jätta.

Aga üks äsjavalminud kudumitest, mille pärast ma seda tsirkust proovisin läbi teha on minu alpakabarett. Kirjatud.
Värvide koosluse määras kodusolnud lõngajääkide bukett. Kahjuks mitte nii hea seekord. Aga peamiseks tooniks tahtsin pruuni, et oleks mida mu pruuni Haapsalu rätiga kanda.
From Käsitöö 2012


Nüüd vaatan, et selle halli oleks võinud hoopis välja jätta. Mulle ei meeldi kui kaks tooni on liiga lähedased ning nendega kootud muster lihtsalt ei paista välja. Ja ega need värvid omavahel väga ei sobi - või vähemalt mulle see kooslus ei meeldi. Küll aga meeldib mulle see muster. selle võtsin Dropsi kogust aga tegin teda kõvasti töö käigus ümber, sest see oli jämedamale lõngale ning mina oma Drops Alpaca jaoks pidin kõvasti ridu juurde tegema. Minu mütsid on muidugi kõik õmblustega, sest viie vardaga koon ma ainult siis kui keegi ähvardab. Olen mõelnud isegi labakute kudumisel külgedel õmblust kasutada, et ei peaks viie vardaga võimlema.
Pealegi ütleb mütsi puhul õmblus alati kenasti ära, kus on tagumine, kus esimene pool!
From Käsitöö 2012


Aga need fuksiaroosad ehmatused seal mustris lasevad mul seda bareti ka koos mu fuksiaroosa salliga kanda. Võtsingi seda sama merino extrat, aga kolmekordselt, siis sobis hästi alpaka vahele.
Siin ka üksainus tõestus sellest kuidas ta peas istub ja kuidas roosa salliga kokku passib. Hetk enne haiglase uudishimuga naabrimeeste ilmumist.
From Käsitöö 2012


Müts iseenesest on üldiselt minu jaoks ikka selline paaritunnine ühe õhtu projekt. Ja kui ma seda peenikese lõngaga mustriüllitist niblama hakkasin, siis oli ikka üllatus küll, et püha jumal seda ma teen kaks õhtut! Peenike lõng ja värviline muster - paras nikerdamine. Selle kompensatsiooniks vohmisin eile õhtul ühe jämedama lõngaga pitsilise "kübara" paari tunniga valmis. See õige tunne tuli kohe tagasi.
Ruta posted @ 10:53 - Link - kommentaarid (7)
187354 visitors