Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
27 September 2012
Fuksiaroosa suur sall, mida ma Haapsalus pitsipäeval kudusin sai valmis juba tükk aega tagasi. Pildile püüdmine on palju suurem ja tülikam töö kui salli kudumine. Aga ükspäev siin ilmutas natukene päevavalgust, nii sai teist fotoaparaadiga veidike tulistatud.
From Käsitöö 2012


Äärepits sai ise nuputatud varasematest mustritest. Aga peamine mugandus on põhimustris. Nimelt see on esimene kord kus ma ka põhimustris muudatusi ja omaloomingut tegin. Muster on metspiibelehe kiri salliraamatust, kuigi mina leidsin selle oma öökapipiiblist - "Pitsilistest koekirjadest". Tundus teine kuidagi lage ja lahja. Ning kuna mulle Silviat kududes hakkasid meeldima need keerdsilmad, siis otsustasin ühe nupu asemel teha hoopis keeru. Ja selline ta välja kukkus. Põnevam kui algmuster ma julgeks väita.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Mõõdud olen ära unustanud. Vist oli sinna 85cm korda 2m kanti. Seega päris suur teine. Mulle meeldivad sellised suured, millesse saab ennast täitsa sisse mässida. Materjaliks ikka vana hea Liannipoe Merinos extra.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Nüüd on vaid suur tahtetriumf, et mitte osta fuksiaroosasid samss-saapakesi sinna juurde, mis mulle ühes poes silma jäid. Sest no meie ligases sügises on selliseid jalanõusid ju HÄDASTI VAJA!

Aga ühe pruuni Haapsalu räti jõudsin ka juba juurde kududa. Vardad lihtsalt ei tohi paljaks jääda. Selle räti puhul tohin vist Haapsalu nime ka kasutada ilma, et kuskilt mõne litaka jälle saaksin. See on reeglite järgi valmistet.
Kuigi-kuigi, silmad unustasin kahekordse lõngaga üles luua. Lihtsalt unustasin. Kui äärepits oli juba peaaegu valmis , siis vaatasin, et assa raisk! Aga no mis sest enam ja mis sest ikka.
Muster rätiraamatust. Seekord mugandusteta.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Ai siiski-siiski, kas ma mitte äärepitsis ei asendanud mustris ühte õhksilma hoopis nupuga. Mulle need nupud nii meeldivad, et ma proovin neid ikka igale poole puistada.
Igaljuhul sellest pruunist on saanud mulle juba tihedalt ekspluatatsioonis olev õlakate. Materjal ikka sama Merinos extra. Selle lõnga eelis teiste ees on suur värvivalik. Ükski teine peenvillane ei paku nii erksaid ilusaid värve. Vähemasti mina pole leidnud.Ta pole just kõige ühtlasem ja kvaliteetsem lõng, aga pehme ja mõnus ja mina ei nurise vormihoidmise üle. Mu suur valge, mis sai ka suvel üsna palju vatti näeb välja nagu äsja padja alt tulnu (padja all ma neid peale venitust kokkuvolditult hoian, raamatus õpetas nii )

Ka need pildid sellest pruunist on tehtud alles nüüd, kui ma olen teda juba mitu head korda kandnud. Seega kannatab kriitikat veel vägagi hästi. Vormihoidmist ma pean just silmas.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Praegu on varrastel selline tume-navy-sinine (ikka sama lõng) ja muster seesama metspiibelehe kiri, kuigi seekord ma läksin oma mugandustega taas paar sammukest edasi - nuppe ja ridu sai juurde loodud. Eks varsti näis. Äärepitsi ootab veel.
Ruta posted @ 22:53 - Link - kommentaarid (12)
187348 visitors