Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
26 September 2012
Kõigepealt heegeldasin mõned viisnurksed motiivid nurkapidi kokku. Viisnurkseid detaile omavahel ühendades ei teki tasapinnalist moodustist. Seega tekkis selline kena kottjas tulem. Siis panin pliidile keema kliistri, mille tegin nii paksu, et üks samm edasi oleks tekkinud juba tahke aine. Siis võtsin oma kotikese ja mökerdasin selle kliistriga kokku. Olles randmeni selle liga sees meenus kuidas lapsepõlves selline plökerdamine õudselt meeldis. Millegipärast liga sees sõtkumise ja hullult ägeda vahelt kaob täiskasvanuks saades võrdusmärk ära. Seega ei suutnud ma oodata millal ma saan oma käed puhtaks. Edasi määrisin ühe väidetavalt ümmarguse õhupalli õliga kokku. Sain teada huvitava fakti, millest võiks äkki delfisse "Forte" rubriiki artikli kirjutada. Nimelt õhupall tõmbab õli umbes 10 minutiga endasse! Seega kordasin protseduuri ning toppisin õhupalli oma ligase motiividest heegeldatud kotikese avausest sisse. Siis puhusin õhupalli täis ning ligane kotike võttis õhupalli kuju. Kogu kupatus rippus öö läbi lae all ning hommikul tegin õhupalli katki ning eemaldasin eelpool mainitud avause kaudu. Õhupalli õliga määrimine oleks võinud seda protsessi etappi lihtsustada ehk libedamalt kulgevaks muuta kuid ega ma erilist effekti ei tuvastanud. Võibolla ilma oleks hullem olnud. Mine võta kinni.
Aga illustreerimaks ja õigustamaks kogu seda absurdset protsessi tuleb esitleda lõpptulemust.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Aga päris lõplik eesmärk oli muidugi riputada see element lakke.
From Käsitöö 2012


Ja kui tuli põlema läheb on lagi ka heegeldatud!
From Käsitöö 2012


Peale selliseid katseid tuleb endalt alati küsida, et mida ma sellest õppisin.
Esteks tuleks selline kera teha paksemast lõngast ja tihedama mustriga. Ägedam oleks ka kui pall oleks vähemalt kaks korda suurem.
Ja muidugi võiks laes olevad lambi installatsioonid olla nägusamad. Juhtme ja pesa peale võiks ka mõelda ning nendesse investeerida.
Kuid katse mõttes tasus ennast igal juhul ära.
Kuna ma kuulutasin selle armatuuriinstallatsiooni nüüd ajutiseks, siis võib rahulikult hingata - see lamp on meil laes igavesti.

***
Ma ei tea kas see on midagi, mille pärast tasuks muret tunda või esineb seda ka teistel heegelnõela armastavatel isikutel. Nimelt tuleb aeg-ajalt nii meeletu isu pitsi heegeldada, et ma tunnen kuidas mul hakkavad käed värisema ja otsaette tekib külm higi kui KOHE heegelnõela haarata ei saa. Mis siis ikka, võtan esimese ettejuhtuva mustri ja lihtsalt heegeldan. Mitte, et ma päris täpselt tean, mis sellest sünnib ja kui teangi, siis et mul seda vaja oleks või , et kellelgi teisel seda vaja oleks. Lihtsalt nii kohutavalt tahan HEEGELDADA! See vist ei ole ikka päris normaalne. Aga niikaua kui siseorganeid kahjustama ei hakka, ei ole vaja vist veel võõrutusravile minna.
Kuid kui kodus on selline vana päevinäinud ümmargune laud, siis sellele võib ju alati pitsi peale panna. Linikud tuleb muidugi nüüd kivikõvaks tärgeldada, sest pehmelt laual lebavad linad plisseeritakse teatud isikute poolt hetkega lõõtsadeks. Vanasti mulle ei meeldinud linasid nii ära tärgeldada, et said servast kinni võtta ja teise laua peale tõsta. Ühe käega. Nüüd peab.

From Käsitöö 2012


Ruta posted @ 13:50 - Link - kommentaarid (8)
187348 visitors