Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
28 Veebruar 2011
Siin ta on. Kauatehtud kaunikene.
See oli ikka tõesti päris põhjalik nikerdamine.
From Kevad 2011


Ütleme nii, et väga lähedalt vaadates jätab töö puhtus muidugi soovida. Aga kuna ma ei tee neid mitte niidiga vaid traadiga, siis selline ta paraku jääb. Kõige suurem töö oligi nende aasakohtade "turvamine" - ehk siis selle koha pealt punusin ikka vähemalt kolmekordse traadi pärlite vahele, et vaheaasad seda katki ei nühiks.
From Kevad 2011


Keskel on selline kulunud tuhm hõbedane FP helmes ja tema ümber olevad hõbedased FP helmed panevad asja kenasti sädelema. Kahju, et pole võimalik praegu kaelas pilti teha - jätab üsna kuningliku mulje.
From Kevad 2011


Ütleme nii, et professionaalsetele ehtekunstnikele ma seda muidugi lähedalt näidata ei julgeks, aga ise jäin peaaegu rahule. (äranäpsatud traadijupid muidugi kaela peal tiba torgivad...)

***
Oh ja siis üks esimene pääsuke minu prossipõimimise valdkonnas. Sain MdmB käest (olgu ta tuhandest tänatud!) imeilusaid vintage kivikesi, mis kohe laulavad peos. Kuna enamus on siiski antiikvaskse "korpusega" siis see paratamatult dikteeris ka muude detailide iseloomu. Selline ta sai.
From Kevad 2011


Vask vanaroosaga on ikka aegumatu kooslus. Ega sellel põllul muidugi täiesti uut jalgratast leiutada ei anna, aga ehk on selles töös siiski midagi minulikku sees.

Eks ta muidugi sai kohe kaaslaseks ka ühe musta õe.
From Kevad 2011


Ruta posted @ 14:08 - Link - kommentaarid (3)
26 Veebruar 2011
Mütsid vol.2
Ma andsin endale ju lausa kirjaliku lubaduse, et ma ei osta uut lõnga enne kui ma olen kasutanud kasvõi sajandiku oma konteineri jagu olevast lõngavarudest. Nüüd siis olen oma lubadust usinalt täitnud. Sest mida on parim teha üksikutest lõngatokkidest? Mütse! Ning tähelepanelik lugeja teab minu eelmise mütsisaaga tulemust, seega tuli teha veel.
Kõige kindlama peale minek on palmikud ja mummud. Hea pehme (jumalteabmis koostisega) lõng. Kantav. Kaks tokki ootavad veel salliks saamist.
From Käsitöö 2011


Ise ma väga modelliks ei kõlba, õnneks on viiene tütar enam kui valmis. Tema pähe on nad nüüd pisut suured, aga oma modellirolli kannab ta sellegipoolest ideaalselt välja.
From Käsitöö 2011


Selle mütsiga ma nüüd lausa käingi väljas rahva seas. Ilma voodrita kootud müts muidugi meie kliimas ilma kapuutsita eriti krediiti ei saa, aga mingit fliisist voodrit ma ka alla õmblema ei hakka. Siis oleks nagu ehitustöölise kiiver.

***
Siis aga jäi silmi (samas käändes nagu "jalgu jääma") jälle see vana hea patentstiilis nokaga barett, mis on figureerinud mu pilgu all küll J. Lo peas ja siis Sarah Jessica Parkeril ja nüüd nägin mingit pilti ka Keira Knightlyga. Ühesõnaga väga celebrity müts. Küll aga ei mõelnud ma välja kuidas seda tehakse. Ja nüüd taevani kiitus taas isetegija foorumile, kus mind juhatati õigetele jälgedele ja nagu ikka - kõik geniaalne on lihtne. Palmiku eest ja palmiku tagant ja olemas ta ongi.
Esimene pääsuke sai tehtud rohkem nagu "proovilapiks".
From Käsitöö 2011


From Käsitöö 2011


Aga päris äge proovilapp sai, äkki panen kevade poole pähegi.
From Käsitöö 2011


Siis tegingi ühe veel. Suures lihtsameelsuses eesmärgiga praegu käimiseks.
From Käsitöö 2011


...et väheke mohääri ka sisse...
From Käsitöö 2011


Ja kui modelli peas vaadata, siis pole hullu midagi.
From Käsitöö 2011


Aga kui mina selle pähe tõmbasin ja oma karvase kapuutsiäärega manteljope (millised on 99%- eestimaalastest talvel täpselt ühesugused) üll tõmbasin, siis ma nägin välja nagu kibestunud pensionieelik, kes oma kunstkrokodillinahast ridiküli vastu kõhtu surudes, ümbritsevaid "noorus-on-täiesti-hukas" pilguga põrnitseb.
Ütleme nii, et selle soni ja karvakapuutsi puhvaika kooslus ei lähe mitte. Tuleb oodata kevadeni, millal kannatab seda mõne tolerantsema jakiga kanda.

Standardpuhvaika juurde jääb palmikutega pott.
Ruta posted @ 14:17 - Link - kommentaarid (4)
12 Veebruar 2011
Kuigi pärlid on mu täielikult orjastanud, siis ma aina rohkem käin ikka oma vanade armukeste juures - nimelt kudumisvardad ja heegelnõel. Ma olen seda polügaamset suhet vedanud nüüd juba aastaid ja varraste alt üht-teist ikka tuleb. Mida aga ei tule on fotod.
Nüüd aga rakendasin ükspäev oma viieaastase tütre fotovankri ette ja lasin tal vajutada seda "pusk" nuppu niikaua kui ta ära tüdis. Niisiis vaadates nüüd allolevate piltide kvaliteeti, siis tuleb kõvasti krediiti anda, sest tegemist ei ole veel noore Sven Tupitsaga, aga hakkab vaikselt tulema, hakkab tulema. Pealegi pean ma hirmuga tunnistama, et ma oluliselt paremaid ei teegi. Pilte ma mõtlen.
See selleks.

Ma avastasin kunagi ammu Novita lõnga Tiina. Minu mäletamist mööda oli fifti-fifti villa ja puuvilla. Tohutult mõnus lõng. Aga kadus kuskile ära vahepeal ja kui mingis Prismas oli ainult rohelist veel alles, siis ma läksin ka sellele kompromissile ja tõin ta koju. Ja juba ammu, isegi vist üle-eelmine aasta tegin selle tuunika. Pildile sai siis alles nüüd.
From Käsitöö 2011


Kiidan veelkord, et jube hea lõng. Ja õnneks leidsin , et Karnaluks seda jälle või ikka pakub. Nr. 5 varrastega lase nagu masinaga. Mõnus kududa.
From Käsitöö 2011


From Käsitöö 2011


***
Eelmisel aastal enne jõule jäi mul silma üks Dolce ja Gabbana reklaampilt, kus Madonna sügas mingeid kanu ja endal üliilus must pitskampsik üll. Ei andnud mulle see kampsun rahu. Kaapasin siis tuhatnelja lõngapoodi, tõin koju musta villast lõnga ja viksisin idee maha. Ma loodan, et nüüd ei Dolce ega Gabbana mind jumala eest kuskil ei näe, muidu oleks jõle piinlik.
From Käsitöö 2011


From Käsitöö 2011


Rooside heegeldamise käigus sai loomulikult lõng otsa ja mõned lilled tuli teha vanadest mustadest lõngajääkidest. Ütleme nii, et väga hea lahendus ei ole, aga mida sa hädaga ära teed...
From Käsitöö 2011


Varruka ääred on ka nende paksude lilledega ääristatud, mis tähendab muidugi seda, et kui ma nad tavalaiuses jope varrukatesse topin, siis on kenake litsuv tunne nagu oleks käed kipsis. Aga ilu nimel kannatan kõik välja.
From Käsitöö 2011


See ongi selle tänapäeva moega üks nuhtlus, et kangesti moekad on need nahkhiire varrukad ja üldse laiad varrukad - no topi neid jope või mantli alla ah!? Kõigepealt keerad varruka endal ümber käe rulli ja siis topid nagu wrapirulli jopevarrukasse. Vähe lopsakama kudumi puhul on tulemuseks see, et käed küünarnukkidest ei paindu või siis äärmisel juhul tõmbuvad pisut kaardu. Nagu barbie-nukul...

***
Aga jah alles hiljuti avastasin ma enda jaoks drops-designi lehe. No ja ma kujutan ette , et see vest on ilmselt paljudele silma jäänud:
http://www.garnstudio.com/drops/mag/125/2/2-2.jpg
Loomulikult samastun ju koheselt modelliga ja olin veendunud, et kui ma selle valmis koon, siis lehvivad mul ka peas sellised kenad lokid ja ...
Aga tulemus on selline:
From Käsitöö 2011


From Käsitöö 2011


From Käsitöö 2011


Mul on muidugi jälle piinlik, et ma peaaegu, et üks-ühele mudeli maha viksisin. Mind ennast alati väga ärritab kui ma ei suuda midagi ise luua. Aga no see lihtsalt on võrratult ilus vest! Ja ma lähen trenni, ausõna lähen. Mul on spordiklubi kinkekaart! Kugi ma kavatsen nimetada neid titekilodeks veel niikaua kui mul poiss 18 saab.
Kuid-kuid niipalju ma siiski tegin omamoodi, et originaalmudelil on ripskoes servad. Mulle see ei meeldi, minumeelest ei jää see ikka ilusti istuma. Eriti varrukakaartes ja kaelaaugus. Seega ma tegin patentsooniku.
From Käsitöö 2011


Ütleme lõpetuseks nii, et ma ei saa öelda, et ma rahule ei jäänud. Jäin küll. Kahandasin kasvatasin ka nii kuis oskaskin ja kogu asja tegin tegelikult pildi järgi. Isegi mustri. Sest ma ausõna vihkan neid sõnades edastatud juhendeid. Ma tunnistan AINULT jooniseid ja skeeme!
Ma paneks tule otsa nendele heegeldusraamatutele, kus ei ole skeeme vaid muster on jutuga edasi antud!!
Ruta posted @ 21:25 - Link - kommentaarid (14)
187354 visitors