Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
29 September 2012
Võtsin kätte ja lõpetasin ära ühe üüratuma vana projekti.
Ma alustasin selle lina heegeldamist vist vähemalt kolm aastat tagasi kui mitte rohkem. Ja mitte, et ma oleks teda nüüd kolm aastat heegeldanud, aga ta seisis mul lõpetamata tööde kastis see kolm aastat nii, et puudu oli üks viimane rida. Üks rida! Väga tüüpiline minu puhul. Aga nüüd ma tegin selle rea ära ja laotasin teise lauale.
From Käsitöö 2012


Mustrit mugandasin üsna palju aga kust ja kuidas ja kuipalju, seda ma enam ei mäleta.
Muster oli vist ühest vanast Rabotki Reznje ajakirjast, mida ma nüüd juba enam ei leia. Kunagi leidsin ühest raamatupoest neid Poola heegeldusajakirju kroon tükist. No mis te arvate KUI palju ma neid sealt koju ära tassisin. Kõik loomulikult. Vist ainult mingi 20 erinevat numbrit oligi. Kõigest. Aga mul on neid loomulikult veel. Ja siis muidugi paarist tuhandest failist koosnev "heegeldatud linikud" kataloog veel arvutis.
From Käsitöö 2012


Aga ma olen hull sellise vana stiili järele. Eriti meeldib mulle esimese vabariigi aegne funk. Mul elutoas palju mööblit , et mitte öelda kõik, selles stiilis. Siis sellised heegeldatud lumivalged linad on üsna rusikad silmaauku.
From Käsitöö 2012
Ruta posted @ 15:46 - Link - kommentaarid (14)
27 September 2012
Fuksiaroosa suur sall, mida ma Haapsalus pitsipäeval kudusin sai valmis juba tükk aega tagasi. Pildile püüdmine on palju suurem ja tülikam töö kui salli kudumine. Aga ükspäev siin ilmutas natukene päevavalgust, nii sai teist fotoaparaadiga veidike tulistatud.
From Käsitöö 2012


Äärepits sai ise nuputatud varasematest mustritest. Aga peamine mugandus on põhimustris. Nimelt see on esimene kord kus ma ka põhimustris muudatusi ja omaloomingut tegin. Muster on metspiibelehe kiri salliraamatust, kuigi mina leidsin selle oma öökapipiiblist - "Pitsilistest koekirjadest". Tundus teine kuidagi lage ja lahja. Ning kuna mulle Silviat kududes hakkasid meeldima need keerdsilmad, siis otsustasin ühe nupu asemel teha hoopis keeru. Ja selline ta välja kukkus. Põnevam kui algmuster ma julgeks väita.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Mõõdud olen ära unustanud. Vist oli sinna 85cm korda 2m kanti. Seega päris suur teine. Mulle meeldivad sellised suured, millesse saab ennast täitsa sisse mässida. Materjaliks ikka vana hea Liannipoe Merinos extra.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Nüüd on vaid suur tahtetriumf, et mitte osta fuksiaroosasid samss-saapakesi sinna juurde, mis mulle ühes poes silma jäid. Sest no meie ligases sügises on selliseid jalanõusid ju HÄDASTI VAJA!

Aga ühe pruuni Haapsalu räti jõudsin ka juba juurde kududa. Vardad lihtsalt ei tohi paljaks jääda. Selle räti puhul tohin vist Haapsalu nime ka kasutada ilma, et kuskilt mõne litaka jälle saaksin. See on reeglite järgi valmistet.
Kuigi-kuigi, silmad unustasin kahekordse lõngaga üles luua. Lihtsalt unustasin. Kui äärepits oli juba peaaegu valmis , siis vaatasin, et assa raisk! Aga no mis sest enam ja mis sest ikka.
Muster rätiraamatust. Seekord mugandusteta.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Ai siiski-siiski, kas ma mitte äärepitsis ei asendanud mustris ühte õhksilma hoopis nupuga. Mulle need nupud nii meeldivad, et ma proovin neid ikka igale poole puistada.
Igaljuhul sellest pruunist on saanud mulle juba tihedalt ekspluatatsioonis olev õlakate. Materjal ikka sama Merinos extra. Selle lõnga eelis teiste ees on suur värvivalik. Ükski teine peenvillane ei paku nii erksaid ilusaid värve. Vähemasti mina pole leidnud.Ta pole just kõige ühtlasem ja kvaliteetsem lõng, aga pehme ja mõnus ja mina ei nurise vormihoidmise üle. Mu suur valge, mis sai ka suvel üsna palju vatti näeb välja nagu äsja padja alt tulnu (padja all ma neid peale venitust kokkuvolditult hoian, raamatus õpetas nii )

Ka need pildid sellest pruunist on tehtud alles nüüd, kui ma olen teda juba mitu head korda kandnud. Seega kannatab kriitikat veel vägagi hästi. Vormihoidmist ma pean just silmas.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Praegu on varrastel selline tume-navy-sinine (ikka sama lõng) ja muster seesama metspiibelehe kiri, kuigi seekord ma läksin oma mugandustega taas paar sammukest edasi - nuppe ja ridu sai juurde loodud. Eks varsti näis. Äärepitsi ootab veel.
Ruta posted @ 22:53 - Link - kommentaarid (12)
26 September 2012
Kõigepealt heegeldasin mõned viisnurksed motiivid nurkapidi kokku. Viisnurkseid detaile omavahel ühendades ei teki tasapinnalist moodustist. Seega tekkis selline kena kottjas tulem. Siis panin pliidile keema kliistri, mille tegin nii paksu, et üks samm edasi oleks tekkinud juba tahke aine. Siis võtsin oma kotikese ja mökerdasin selle kliistriga kokku. Olles randmeni selle liga sees meenus kuidas lapsepõlves selline plökerdamine õudselt meeldis. Millegipärast liga sees sõtkumise ja hullult ägeda vahelt kaob täiskasvanuks saades võrdusmärk ära. Seega ei suutnud ma oodata millal ma saan oma käed puhtaks. Edasi määrisin ühe väidetavalt ümmarguse õhupalli õliga kokku. Sain teada huvitava fakti, millest võiks äkki delfisse "Forte" rubriiki artikli kirjutada. Nimelt õhupall tõmbab õli umbes 10 minutiga endasse! Seega kordasin protseduuri ning toppisin õhupalli oma ligase motiividest heegeldatud kotikese avausest sisse. Siis puhusin õhupalli täis ning ligane kotike võttis õhupalli kuju. Kogu kupatus rippus öö läbi lae all ning hommikul tegin õhupalli katki ning eemaldasin eelpool mainitud avause kaudu. Õhupalli õliga määrimine oleks võinud seda protsessi etappi lihtsustada ehk libedamalt kulgevaks muuta kuid ega ma erilist effekti ei tuvastanud. Võibolla ilma oleks hullem olnud. Mine võta kinni.
Aga illustreerimaks ja õigustamaks kogu seda absurdset protsessi tuleb esitleda lõpptulemust.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Aga päris lõplik eesmärk oli muidugi riputada see element lakke.
From Käsitöö 2012


Ja kui tuli põlema läheb on lagi ka heegeldatud!
From Käsitöö 2012


Peale selliseid katseid tuleb endalt alati küsida, et mida ma sellest õppisin.
Esteks tuleks selline kera teha paksemast lõngast ja tihedama mustriga. Ägedam oleks ka kui pall oleks vähemalt kaks korda suurem.
Ja muidugi võiks laes olevad lambi installatsioonid olla nägusamad. Juhtme ja pesa peale võiks ka mõelda ning nendesse investeerida.
Kuid katse mõttes tasus ennast igal juhul ära.
Kuna ma kuulutasin selle armatuuriinstallatsiooni nüüd ajutiseks, siis võib rahulikult hingata - see lamp on meil laes igavesti.

***
Ma ei tea kas see on midagi, mille pärast tasuks muret tunda või esineb seda ka teistel heegelnõela armastavatel isikutel. Nimelt tuleb aeg-ajalt nii meeletu isu pitsi heegeldada, et ma tunnen kuidas mul hakkavad käed värisema ja otsaette tekib külm higi kui KOHE heegelnõela haarata ei saa. Mis siis ikka, võtan esimese ettejuhtuva mustri ja lihtsalt heegeldan. Mitte, et ma päris täpselt tean, mis sellest sünnib ja kui teangi, siis et mul seda vaja oleks või , et kellelgi teisel seda vaja oleks. Lihtsalt nii kohutavalt tahan HEEGELDADA! See vist ei ole ikka päris normaalne. Aga niikaua kui siseorganeid kahjustama ei hakka, ei ole vaja vist veel võõrutusravile minna.
Kuid kui kodus on selline vana päevinäinud ümmargune laud, siis sellele võib ju alati pitsi peale panna. Linikud tuleb muidugi nüüd kivikõvaks tärgeldada, sest pehmelt laual lebavad linad plisseeritakse teatud isikute poolt hetkega lõõtsadeks. Vanasti mulle ei meeldinud linasid nii ära tärgeldada, et said servast kinni võtta ja teise laua peale tõsta. Ühe käega. Nüüd peab.

From Käsitöö 2012


Ruta posted @ 13:50 - Link - kommentaarid (8)
21 September 2012
Mul on hetkel varrastel must BabyAlpaca Silk. Proovilapp on juba voodilina mõõte võtmas ja loomepiinad muutuvad aina väljakannatamatumateks. Tean ainult ühte - sellest peab tulema pika varrukaga peale tõmbamise asi. Kuna aga lõng on lihtsalt nii võrratu, siis pole ju mõtet vohmida tavalist parempidist ürpi. Või tegelikult just miks mitte, eriti kuna lõng on nii ilus.

Proovilapil on juba palmikuid ja nuppe ja pitsi ja erinevaid soonikuid ja ripsipindu. Ükski pole päris see...
Nutt hakkab kurku tulema aga inspiratsiooni ei ole...

***
Seniks hoopis teistlaadi lõngatööd. Nimelt soome keeles on traat metallilanka, niisiis metallilõng.
Ja sellest metallilõngast on üht-teist viimasel ajal punutud-heegeldatud, isegi kootud.

Traadist punutud
From Vivrut Sügis 2012


From Vivrut Sügis 2012


From Vivrut Sügis 2012


From Vivrut Sügis 2012


Heegeldatud
From Vivrut Sügis 2012


From Vivrut Suvi 2012


Ja kootud
From Jõulukollektsioon 2011


Tegelikult on seda kõike palju-palju rohkem, aga kõigest ei jõua ülevaadet teha.
Mõnusalt ajamahukas punumise töö on veel selliste rataste nikerdamine. Peaaegu sama rahustav tegevus teleka ees nohistada kui kududa. Ainult, et erinevate pärlipotsikute haldamine on veidi keerukam kui ühe lõngakera veeretamine (juhul kui on üks lõngakera muidugi)

From Vivrut Sügis 2012


From Vivrut Sügis 2012


***

Nüüd higistan oma musta alpakasiidiga edasi. Eks kudujad tea kui "mõnus" on pimedal ajal musta kududa. See ka veel eksole. Teeks palmikuid ja nuppe, aga samas ei paista need eriti mustalt jälle välja. Või pitsi. Asi päädib parempidises koes kardiganiga niikuinii...
Aii kui valus on noh....

Ah lasen parem oma tumesinist Haapsalu salli edasi. Sest iga hetk, mil käed seisavad,on mahavisatud aeg.
Ruta posted @ 21:55 - Link - kommentaarid (7)
187203 visitors