Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
30 Oktoober 2012
Enne kui lumi maha tuli sain valmis ka oma sügavsinise salli. Nüüdseks on lugemine juba sassis. Tõenäoliselt umbes 20-nes.
From Käsitöö 2012


Lõngaks ikka Merinos Extra. Liannist. Vihus. Mis tähendas seega jälle pooltiest kilomeetrit kerimist. Tüütu.
Praegu on mind ootamas AINULT tokis lõngad, mis ka kõik enne jõule veel sallideks võiks saada.

Muster on nüüd juba nii moondatud metspiibelehe kiri, et ei tea kas seda selleks enam üldse nimetada saabki. Niisiis metspiibelehe kirjast inspireeritud minu omalooming. Nuppe rohkem ja keerdusid juurde ning ridu mustrikorras rohkem.
From Käsitöö 2012


Äärepitsist lubasin eraldi kirjutada. Mustri tegin ise, aga kuna ma lõin ta töö käigus ja üleni peast, siis paberile pole veel saanud. Katsun siiski ruudulisele ta kirja saada ning luban siin avadada ta niipea kui jõuan. Niiöelda ASAP.
From Käsitöö 2012


Värvist on arvuti vahendusel ikka võimatu aru saada. Eriti kui minu silma ja vaataja silma vahel on veel fotoobjektiivi nägemus, mis omakorda on imetud läbi kuvari. Aga selline sügav öösinine ta on. Kes teab Merino Extra toone ja on neid poes näppimas käinud, see teab täpselt. Kellel on kogemusi Drops Lace kuningliku sinisega, siis sellest toonist ikka üksjagu tumedam.
Ilus sinine on.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


***
Uus sall varrastel on punane. Kohe puna-puna-punane. Ei saa ma enam pidama.
Ruta posted @ 19:13 - Link - kommentaarid (5)
27 Oktoober 2012
Tütar sai uue kampsuni. Lõpuks! Ja lõpuks just seepärast, et valmis kampsun ootas nööpe täpselt kevadest saadik. Nööbid olid loomulikult olemas, aga nende etteõmblemiseks läks niisiis pool aastat.
Nii, et kui keegi teilt küsib, mis on käsitöö hind, siis öelge, et paljalt nööpide õmblemiseks kulub pool aastat, arvutagu ise!

Lõnga ostsin Liannist ammu ja ainult seepärast, et oli väga hea hinnaga. Kui ma nüüd võrdlen nende alpaka-silk-merino-kashmiiri ja jummal teab mis paaviani-tuharakarva-villadega, milledesse ma viimasel ajal eranditult oma näpud ajanud olen, siis see fifti-fifti villa-sõnteetika segu tundus sõrmede all tõesti nagu okastraat. Aga seda ikka tõesti ainult võrdluses nende udupeente siididega.
Kui sellest vast müts teha, siis ilmselt kraabiks otsaesise marraskile, aga kampsuni jaoks on väga ok.

Tütar ei olegi ainult roosa hull ja niisiis tema lemmikvärvi sinine kamps sai selline:
From Käsitöö 2012


Jalas juba ka eelmise aasta karupüksid. Ja kampsuni sinine kenasti harmoniseerub ka karupükste triibuga.
Lilled tekkisid kuidagi ise-enesest, sest kogu kupatus jäi muidu veidi plass.
From Käsitöö 2012


Lilledele tegin lehed ka, aga peale õmmeldes selgus, et lehtedele ei jäägi ruumi. Niisiis lehed said kõik kokku seljale õmmeldud.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Mustrit nagu eriti polegi, aga päris lihtsalt soonik alla parempidine otsa ka ei tahtnud. Niisiis leiutasin sellise raglaanilahenduse.
From Käsitöö 2012


Varruka otsad said ka sedasi tehtud. Oleks nagu väheke põnevam.
From Käsitöö 2012


Selline rahulolev ta oma uue kampsuniga igastahes tundub.
From Käsitöö 2012


***
Täna tassisin koju punnis kotitäie alpakatokke. Jälle. Lolliks võib minna.
Enda poolik must alpaka-silk ei edene aga üldse - no lihtsalt jube on selles pimedas kaamoses musta lõnga kududa...
Ruta posted @ 19:46 - Link - kommentaarid (10)
23 Oktoober 2012
Kaamose aeg on käes.
Ja mida see tähendab käsitöömanaki jaoks, kes tahaks oma töödest ka mõne ülesvõtte teha. See tähendab, et see sakib sajaga (kasutades uuemat keelt). Küll oleks hea kui oleks päevasel ajal võtta keegigigigi, kes võtaks kaamera ees poose koos minu sallide, mütside ja muu kraamiga. Aga ei ole. Otsustasin eile seda probleemi trotsida ja toppisin oma vastvalminud kraami kotti ja kaapasin koos fotoaparaadiga hoovi peale. Meil siinsamas hoovis üks kift mahajäetud majaosa ja hoov, kus on tõeliselt müstiline "bäkkraund". Mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, panen aparaadi statiivile ja kargan ise nagu tola oma mütsiga kaadrisse.

Esteks ei ole mul varustuses ju vägevat harkjalga, et saaks oma kaadervärgi kuhu tahes püsti panna, küll aga õnneks selline tilluke, mille jalad näevad kaamera külge kruvides välja nagu sellel robotil seal Futurama multikas. Siis saab teise vähemalt aia külgegi "statiivi" peale sättida. Noh sedasi et surun aiateiba talle jalgade vahele ja siis väänan ta "põlvedest" kõveraks, et ta kenasti aiateibas kinni püsiks. Õnneks saab neid jalgu mõnusalt painutada nagu barbinukul. Noja siis selgub, et sellest aiateibast ei kannata kuskile suunas mitte ühtegi tausta kasutada. Pealegi langeb just sinna majavari, mille tulemusel on valgust täpselt niipalju, et säriks tuleb tubli 10.
Leidsin siis uue ääre kuhu külge ma oma aparaadi kaksiratsi litsusin ja siis loomulikult ilmusid naaberhoovi mingid jorsid, kes minu tegevuse vastu haiglast huvi hakkasid tundma. Sellise statiivi otsast enda pildistamisel on ÜKS ja väga range tingimus - ei mingit publikut. Niigi tunne ennast nagu totakas ja siis mingid tüübid tulevad veel publikuks. Niisiis tegin näo , et ma pildistan seal hoovis neid mahasadanud mädanenud õunu, ma olen kunstifotograaf!
Kui tüüpide huvi minu tegevuse vastu lahtus ja ma sain jälle üksinda tegutseda, siis selgus, et valgust on nii ehk naa liiga vähe ning ilma välguta saab vaid kunstipäraseid tumehalle kaadreid, millele võib tõelise kunstniku kombel ise nimedeks panna "Hingus I", "Hingus IV" ja "Tulemine". Aru nagunii ei saa mida nad kujutavad.

Niisiis tulin ma oma paunatäie uute kudumitega sama targalt tuppa tagasi ja ega vist ei jää muud üle kui kevadet oodata. Sest toas pildistamiseks on loomulikku valgust täpselt niipalju, et kui kahte 500 w prozektorit juurde ei lohista, siis võib samahästi katte objektiivile ette jätta.

Aga üks äsjavalminud kudumitest, mille pärast ma seda tsirkust proovisin läbi teha on minu alpakabarett. Kirjatud.
Värvide koosluse määras kodusolnud lõngajääkide bukett. Kahjuks mitte nii hea seekord. Aga peamiseks tooniks tahtsin pruuni, et oleks mida mu pruuni Haapsalu rätiga kanda.
From Käsitöö 2012


Nüüd vaatan, et selle halli oleks võinud hoopis välja jätta. Mulle ei meeldi kui kaks tooni on liiga lähedased ning nendega kootud muster lihtsalt ei paista välja. Ja ega need värvid omavahel väga ei sobi - või vähemalt mulle see kooslus ei meeldi. Küll aga meeldib mulle see muster. selle võtsin Dropsi kogust aga tegin teda kõvasti töö käigus ümber, sest see oli jämedamale lõngale ning mina oma Drops Alpaca jaoks pidin kõvasti ridu juurde tegema. Minu mütsid on muidugi kõik õmblustega, sest viie vardaga koon ma ainult siis kui keegi ähvardab. Olen mõelnud isegi labakute kudumisel külgedel õmblust kasutada, et ei peaks viie vardaga võimlema.
Pealegi ütleb mütsi puhul õmblus alati kenasti ära, kus on tagumine, kus esimene pool!
From Käsitöö 2012


Aga need fuksiaroosad ehmatused seal mustris lasevad mul seda bareti ka koos mu fuksiaroosa salliga kanda. Võtsingi seda sama merino extrat, aga kolmekordselt, siis sobis hästi alpaka vahele.
Siin ka üksainus tõestus sellest kuidas ta peas istub ja kuidas roosa salliga kokku passib. Hetk enne haiglase uudishimuga naabrimeeste ilmumist.
From Käsitöö 2012


Müts iseenesest on üldiselt minu jaoks ikka selline paaritunnine ühe õhtu projekt. Ja kui ma seda peenikese lõngaga mustriüllitist niblama hakkasin, siis oli ikka üllatus küll, et püha jumal seda ma teen kaks õhtut! Peenike lõng ja värviline muster - paras nikerdamine. Selle kompensatsiooniks vohmisin eile õhtul ühe jämedama lõngaga pitsilise "kübara" paari tunniga valmis. See õige tunne tuli kohe tagasi.
Ruta posted @ 10:53 - Link - kommentaarid (7)
187348 visitors