Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
19 Oktoober 2010
Küll ma punnitan, et saaks oma pärlividinad enamvähemgi korralikult pildile. Oskustest napib ja ega tehnika ka parim käes ei ole ja nüüd siis on pime ka. Päevas on ikka nii loetud tunnid kus saab valgust, kui sedagi.
Välk tuleb igaljuhul KOHE ära unustada.
Niisiis otsustasin ehitada valguskasti. Käepäraste vahenditega.
From Muid töid 2009-2010

Kasutatud materjal:
Kaks tooli
Kaks tükki kalkat
Tagurpidi pakkepaber
Tükk parketialust porolooni
Ehituslamp
Laualamp

Katse ütles, et vaja oleks kahte vähemalt 150w ehituslampi. Siis olekski täitsa bueno.
Aga praegune kast andis sellise tulemuse:
From Muid töid 2009-2010

Kõige hullem ei olegi. Aga lubab ainult makrovõtteid. Tavalise võtte jaoks on ikka valgust juurde vaja.

Aga lollakas jääb lollakaks. Nimelt proovivõtteks sai siis võetud see kena paprika. Paprika tuli külmkapist, seega eritas pisut oma kondentsniiskust. Seega paprika eemaldamisel nägu mu hoolikalt otsitud lumivalge taust välja selline:
From Muid töid 2009-2010


Rohkem mul mitte kuskilt sel hetkel valget tausta võtta polnud. Hunnik ehteid ootas aga pildistamist. Ja need plekit ei kuivanud olematuks.
Siis tuli asetada vidinaid täpselt plekkide peale. Jälle üks väljakutse veel lisaks.
Aga see kaader on enamvähem.
From Ehted - Sügis 2010

Siin oleks nagu hämar juba.
From Ehted - Sügis 2010

Ja no siin on ilmselge valgusepuudus.
From Ehted - Sügis 2010

From Ehted - Sügis 2010


Ja selle viimasega ei saanud enam üldse hakkama. Värv läks täiesti kaotsi.
From Ehted - Sügis 2010


Läikivate pärlmutterehete makrovõtete puhul on alati vahva vaadata pildistajata iga pärli peal.
Niisiis fotografeerimisesse tuleb veel kõvasti investeerida. Nii raha kui aega.
Ruta posted @ 12:28 - Link - kommentaarid (7)
15 Oktoober 2010
Ainult öösel on see aeg kus saab tassida oma kraami köögilauale ja siis nokitseda. Milline piin on see fanaatikule, kui ei ole oma töökohta. Pole mul kappi kus oma kraami hoida, ega töölauda, mille peale ,ma võin oma asjad laiali jätta ja ei pea poolikuid töid ka vahepeal kokku pakkima - kui tahaks neid järgmine päev jätkata sealt kust pooleli jäid... Ja siis tulebki pendeldada köögilaua ja ajutiselt magamistoa nurgas seisvate riiulkastide vahet nagu lollakas. Kust küll leida üks äge vana kapp, mis ehitada lahtikäivaks töökohaks ümber...
Aga jah nagu alati - see selleks.

Arendan elu eest traadiga punumise vilumust. Pikk tee veel käia, aga ka algus ei ole päris lootust suretav. Väänasin alles mõni õhtu tagasi siin ühe punase teo. (selle sõna mõlemas tähenduses)
From Ehted - Sügis 2010


Samm arengus edasi on ka see, et seda kannatab ka tagantpoolt vaadata-katsuda:
From Ehted - Sügis 2010


Lihtsad kõrvarõngad juurde:
From Ehted - Sügis 2010


ja komplekt nagu olekski olemas.
From Ehted - Sügis 2010


Ühe lille väänasin ka.
From Ehted - Sügis 2010


Selle tehnikaga on isegi rohkem tegemist, sest kui lill on juba valmis vormitud, siis on tükk tegemist neid pärleid sinna kroonlehtede sisse sobitada. Tegelikult selle teo voolimine on isegi lihtsam
From Ehted - Sügis 2010


Ja noh tehnikaga tuleb veel vaeva näha, et saada sellist puhtamat tulemust.
Küll ma siin arenen veel vaikselt...
Aga see on ikka tõelislt hirmutav kui kohutavalt ma sellist nokitsemist naudin. See teeb kõikidele peenematele tänapäeva psühhoteraapia närviteraapiatele silmad ette.
Ruta posted @ 15:45 - Link - kommentaarid (6)
07 Oktoober 2010
Nüüd on katastroof! Paanika! Kolimise käigus on kaduma läinud KÕIK minu vardad! Ma ei suuda meenutada kuhu ma nad pakkisin. Ainult tõeline kudumishoolik mõistab minu ängistust. Vähe sellest, et see masendav materjaalne põnts, ei ole see ka paraku nii lilleline, et nüüd lähen poodi ja ostan kõik vajaminevad vardad. Daah...
Alles on ainult need , mis olid mõne poolelioleva töö sees püsti.
Ma olen ahastuses.
Ma otsin veel kõik kõige võimatumad kohad läbi ja siis tuleb ilmselt leppimisfaas.
Masendav...
Heegelnõelad on õnneks alles, sest need reisisid eraldi koti sees koos pärlikraamiga, sest enamus neid on rakkes ka traadi heegeldamisel.
***

Külmade saabudes avastan ma, et mul ei ole mütse. Ja nii igal aastal. Üks must litritega on eelmisest aastast,
From Käsitöö 2010

aga sellega on mul see vana hea probleem, et kui peast ära võtan, siis tekib tahtmine otsaesine marraskile kraapida. Ma nimelt ei kannata mitte mingisugusedi villaseid ega mohäärseid elemente oma naha vastas. Ma ei saa eales aru kuidas inimesed saavad kanda villaseid sokke palja jala otsas - mul tsurgivad isegi läbi suka!
Niisiis kui tegemist ei ole ultra-turbo-mega-soft beebi-alpaka-angoora-bambuu lõngaga, siis mina seda ilma vahekihtideta enda vastu panna ei saa.

Aga mütsi on ju vaja. Mõned õhtud tagasi kraapisin välja kõik oma lõngajääkide kotid (neid on kriminaalselt palju) ja koukisin välja lõngad, mis võiks mütsiks sobida.
Noh ja hakkasin siis vorpima. Selle heegeldamiseks kulus tsirka tunnike.
From Käsitöö 2010

Siis kukkusin veel jumalteab miks lilli tikkima ja noh kena pott küll, aga kuhu ku**t ma sellisega lähen?! Ma nägin sellega välja nagu probleemne kasvandik eriinternaatkoolist.
Tuli uus teha. Vaatasin mingi päev jupike mingit filmi, kus Kristin Davis patseeris ringi sellise kena heegeldatud motiividest mütsiga. Ta nägi sellega nii kena välja , et ma oma pühas lihtsameelsuses olin veendunud, et kui ma nüüd sellise mütsi saan, siis ma olen sama ilus!
Müts ise ei olnud väga palju erinev sellest.
From Käsitöö 2010

Aga kui mina selle pähe tõmbasin, siis oleks nagu ajupikendusega kokkuõmmeldud pajalapid peas...

Ega ma ei andnud alla. Üks kera oli alles ühte head siidi-villasegust lõnga (lõhnab kuidagi eriliselt magusalt! see lõng nimelt) Ja siis otsustasin kindla peale välja minna. Ei mingit kunzti!
From Käsitöö 2010

See ongi ainuke millega ma nüüüd käin, sest sellega ma näen välja täpselt nagu ma oleks endale mütsi pähe tõmmanud.
Ei tsurgi, ei torgi, ei torka silma. Mulle meeldib.
From Käsitöö 2010

Käsitöölist väärtust tal muidugi ei ole - tööd on umbes 30 min (võibolla ma natuke liialdan ka, aga mitte rohkem kui tund), aga sellised tavaliselt kõige praktilisemad ongi.

Igastahes mütsisaaga sellega lõppenud ei ole. Tahaks ikka ühe või paar ägedat, iseloomuga mütsi ka. Ma pean ise kuidagi ilusamaks vist hakkama, siis istuvad mütsid ka kenamad pähe!
Ruta posted @ 20:24 - Link - kommentaarid (15)
01 Oktoober 2010
See oli hea pool aastat tagasi kui lohistasin ühest vanakraami poest koju sellise, ma ütleskin koleda tooli.
From Muid töid 2009-2010

Ühe käega lükkasin titekäru, teisega lohistasin tooli enda järel. Ja nad küsivad 200 krooni per transport mõnes kohas. Lohistaks viis tooli päevas saajateni ja tonn oleks teenitud.
See selleks, aga ma tegin tooli rohkem oma magamistuppa sobima:
From Muid töid 2009-2010

Siiani mõtlen, et kas ta tahaks näiteks seljatoe peale väheke dekupaazhi või jätan ta rahule...
Ilmselt jääb nii...

Aga kuna ma juba pintsli ja rulli kätte olin võtnud, ega siis enam pidama ei saanud.
Juba ammust ajast seisid kodus ühed vanad ja räsitud, kunagi Jyskist ostetud punutud tumbad. Õigemini sellised kastid, kus sees hää asju hoida ja siis kogu kupatusele otsa istuda.
Välja nägid nad juba sellised:
From Muid töid 2009-2010

Pealt oli kogu "pilliroog" juba täiesti maha koorunud.
Mina lähenesin probleemile sellise varustusega:
From Muid töid 2009-2010

Kitkusin need kaaned täiesti paljaks, värvisin alumist osa jällegi seinavärvide ülejääkidega, kaanele sai kleebitud sobiv tükk porolooni ja siis mehe vana kampsun heitis hinge ning sellest lõngast sai heegeldatud kenad baretikesed.
Nüüd on mul toas sellised tumbotshkad:
From Muid töid 2009-2010


From Muid töid 2009-2010


Sellisteks puhkudeks ma ei armasta kunagi mingi mustriga üle pingutada - püüan lihtsusega lüüa:
From Muid töid 2009-2010


Ega ma ei viska ju midagi ära. Kõik kannatab üle värvida, kinni klammerdada, üle heegeldada, jupikesteks saagida, kinni kruvida... Mul on voodi all täiesti uskumatut kraami. Ma ei visanud riiulite tegemisest ülejäänud laminaaditükki ka ära.
Klammerdasin klambripüstoliga selle külge head tugevat pappi, siis seinavärvide ülejäägid peale, veidi dekupaazhi ja pitsi ja... tegelikult läks liiale. Aga see kast hakkab kuskil kapis lõngu hoidma - las ta siis olla veidike ülepakutud. Laminaat on igavesti hää kastipõhi!
From Muid töid 2009-2010


Ja siis ega ma ei lubanud tühja Törley kasti ka ära visata. Sellisena nagu ta oli, oleks vast veidi piinlik lapse tuppa see mänguasju hoidma panna, aga nüüd sellisena sobib ju küll!
From Muid töid 2009-2010


Ma varem viitsisin igasugu karpe paberiga üle kleepida, aga see on ikka jube tülikas võrreldes sellega kui nad lihstalt üle värvida ja siis anda vana hea salvrätitehnikaga tuld.
See viimane mulle ikka kohutavalt meeldib. See tehnika ma mõtlen.

... aga helmepakil on kaks nädalat järel käimata. Äkki nad on selle juba taaskasutusse andnud...
Ruta posted @ 20:34 - Link - kommentaarid (10)
187205 visitors