Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
31 Oktoober 2007
Veidike ka telgitaguseid halli kampsuni valmimisprotsessist.

Alustasin lihtsalt kududes üks riba palmikute ja nuppudega "salli". Mustri konstrueerisin enamvähem tunde järgi veidi spikerdades kudumise enstsüklopeediast ühe lehekestega palmikutepusa mustrilt.
Seda passet kududes lühikesi ridu ei teinud. Kududes aeg-ajalt mõõtsin, millal ümber õlgade ringi peale ulatab ja kuidas muster klappima saada. Sama mustrikorra lõppedes, millega alustasin, sai ka ring täpselt paras. Vedas!


Kaarja kuju saavutasin sellega, et allapoole kuduma hakates korjasin igast ääresilmusest (ületõstetud silmad) kaks silma ja kaelaaegu tegemiseks korjasin igast ääresilmusest ühe silma. Nii saigi selle "kahandamis"efekti kätte.

Kaelusel kahandasin alles viimasel real võttes täiesti tunde järgi pahempidi silmi kokku.

Nööbiliistu korjasin ääresilmustest põhimõttel 2-1-2-1-2...
Nööpaugud on täpselt palmiku keskel.


Nende nööbiliistu palmikutega on muidugi see lahe lugu, et kui nööbid kinni siis jäävad nad ju täpselt nööbi alla, seega ilge mõte oli sinna palmikuid rullida...
No ei ole ma just kõige kirkam kriit siin karbis...

****
Aga täna ei andnud ju hing rahu, vaja oli oma uue lõngahunniku kallale ronida.
Valisin selle hallikirju lõnga kindla plaaniga teha endale üks selline praegu kangesti moodne küünarnukkideni ulatuvate laiade varrukatega, A lõikeline jakk.
Olles kudunud paar rida proovilappi oli pilt selge - seda jakki kohe kindlasti ei tule.
Ma oleks nagu Leopold mustvalges telekas.


Aga proovilappi sama soojaga jätkates tuleb sellest lihtsalt üks sall ja ilmselt müts ka.
Kudumise ajal ulatus valmissaanud salliots juba põlve peale ja ahsaamait kus läks alt soojaks. Seega kui see sall nüüd rulli keerata võib seal sees hakata mune hauduma.

Lähedalt on päris äge!


****
Tegelikult tahaks samal ajal veel punast lõnga kududa ja musta mohääri ja siis rohelisest niidist seelikut heegeldada ja varvastega veel üks maavalge hõlmikkampsun ja hammastega väänaks samal ajal veel traati ning keelega lükkaks pärlid niidile ja...
Kutsuge mulle arst palun!
Ruta posted @ 21:59 - Link - kommentaarid (7)
Kuna ei midagi uut siin issapäikese all, siis mina alustan jälle fotografeerimisteemalise halaga. Nüüd ei saa enne kevadet ühtegi pilti kui just isiklikku stuudiosse ja valgustehnikasse terve aasta brutosissetulekut ei investeeri.
Kuigi õues ju saaks umbes keskpäeva ajal vist korra sellise valguse, et kannataks teha paar kaadrit aga mitte ei tiku raagus kastanipuu all oma õhukeses pitskampsunis poose võtma kui ca 10 kraadine tuul vihiseb õhksilmustest läbi.
Nädalavahetusel üritasin oma pärleid maja ees kännule seada et siis fotokunsti teha aga selleks ajaks kui kompositsioon paigas ja õige nurk leitud oli näpp päästiku külge kinni külmund seega pärliilu tasku ja tuppa puhuri ette sõrmi sulatama.
Niisiis lepime siis sellega mida lamp, välk ja hilisoktoobrivalgus võimaldavad.

Kõigepealt üks vana võlg - nimelt fuksiaroosa jakike sai nööbid ette ja shleifid külge. nukuriided on valmis. Olgu siinkohal ka kiidetud "karnaluks" sest päevast, mil ma selle kena kohakese avastasin on minu nööbi agoonial lõpp.

Ma olen vähemalt 15 aastat juba kõiksugug garderoobidetaile endale kudunud ja ei saa iial ühtegi täpselt parajat ja ideaalselt istuvat eset. Nüüd siis unustasin ära et igal naisel (minul kaasaarvatud) on on seal rinnakorvi peal sellised kõrgendikud, seega esitükk võiks ikka veidi laiem olla. Midagi pole parata - vajakajäämised anatoomilistes teadmistes sunnivad jakikest kandma nööbid eest lahti. Sest kinni nad lihtsalt ei lähe!

********
Suvetoodangust on tegelikult riiulis seisnud ka üks tüdrukule heegeldatud tuunika. Need heegelniidid ostsin kunagi, et teha endale selline lillemotiividest jakk. Olles heegeldanud paar õiekest proovides neid veel teineteisega ühendada , tunnistasin endale , et selge mõistuse säilitamise huvides tuleb mul lillemotiivi jakikesest siiski loobuda. Ilmselt igaveseks.
Mina tahan heegeldada - mitte tegeleda motiivide ühendamise ja NIIDIOTSTE PEITMISEGA (oi kuidas ma seda viimast vihkan)
Seega sai tüdruk hoopis triibulise tuunika


Ise aga olen väga hallil lainel.
Juba ammu jäi mind kummitama üks Victoria Secret kollektsioonist pärit palmikulise passega kampsun. Nägin , et käsitööfoorumis on ka paljud sellele pilgu peale visanud ja mis siis ikka hall lõng kätte ja kõigepealt siis palmikutest passe:

Panin ikka veidi nuppe ka sisse, et uhkem oleks.
Ja edasi oli mitu õhtut ainult üks heegelnõel hammaste vahel (ma kasutan seda palmikute keeramiseks) pööramine ja väänamine. Palmikute tegemine võib ikka sellises koguses totaalselt kopa ette visata.
Aga tulem terendab silme ees, siis muudkui keerad...

Eks ta tahks muidugi aurutamist ja ennekõike tahaks kvaliteetseid fotosid. Praegu pole vist nähagi, et palmikud on.
Lõnga sain jällegi Karnaluksist - fifty-fifty villa ja sünteetikat. Väga bueno, soe, pehme ja ühtlane lõng on. Mina 100% villa ei kannata - ei ole mina veel kohanud ühtegi mis ei tsurgiks.
Ma EI SAA ARU kuidas saavad mõned kanda villaseid sokke palja jala otsas!!? Ma kraabiks ennast vist marraskile!

Nüüd aga ootab kapi ääres selline virn ja mul suu nurgast ila tilgub juba...


****
Ja pärlitest ei saa ma ka eemale. Vaevalt, et seda kunagi enam juhtubki. See sõrm on saatanale antud.
Nüüd tellisin endale ühe kellatooriku ja sätendavatele kividele mitte vastu panna oskajana meisterdasin endale roosa edeva asjakese:

Käe peal ja lühikeses päevavalguses näeb asjake välja nii:


Ülejäänud pärlividinatest lihtsalt ei jõua ja ei taha pilti teha. Pimedas lihtsalt ei saa asja.

Tegelikult jääb vaid oodata, et fotohuvilised sõbrad tuleks nüüd ja aitaks ometi hädast välja. Las mina koon ja heegeldan, keegi kes oskab las teeb pilte.
Ruta posted @ 15:16 - Link - kommentaarid (10)
16 Oktoober 2007
Kuigi meie sotsiaalsfäär ei ole veel just arenenumate riikide tasemel, on meie riigis ometi tugigrupid ja võõrutusravid alkoholi, narko-, kasiinosõltlastele. Aga mismoodi oleme kaitstud meie - pärlihoolikud?
Mina usun, et selline asi:

...vajaks meditsiinilist sekkumist.

Need on minu kogutud pärlmutter pärlid. Ja mitte kõik! Vaid eraldi on veel lumivalged 6mm, 8mm, 10mm, kreemjad 6mm, 8 mm, 10mm jne.
Seega ma kujutan ennast juba piltlikult ette sellises rõõmsate värvidega kujundatud ruumis, kus inimesed istuvad ringis, tõusevad ükshaaval püsti ja räägivad oma loo. Mina tõusen ja alustan:"Tere, mina olen Ruta ja ma olen pärlohoolik..."

****
Kuigi sügis tahaks just värve, värve , värve oma sombu sisse, siis ometigi on minu selle sügise värv ka hall.


Aga õnneks inspireerib mind ka muu. Esiteks kuukivi on selline meeletult huvitav tooraine. Sobiks nagu kõigega, ometi oleks nagu helesinisena domineeriv. Samas varjundeid ja helkeid on nii erinevaid. Väga ilus kivi minu meelest.
Mäletan emal olid kunagi ammu ammu ühed hõbefiligraani tehnikas ehted. Mälestus nendest andis inspiratsiooni selleks:




Aga õnneks saab pärlijääke ka ära kasutada:

Tegelikult ei ole see midagi uut, aga miks ma seda siin mainin tahaks kommenteerida kui efektse kinnise saab keerata sellest Tiimari paksust pehmest traadist. Traati ise on väga-väga pehme, aga sedasi mitmekorra ja rullikeeratult hoiab väga buenolt vormi:


Ning selline hiina ajakirjast õpitud tehnika saab ka ikka ja jälle rakendust:


Ja tänase pärlijutu lõpetuseks - et vääna sa seda traati kuidas sa väänad ja punu neid jõhve, mida sa punud aga kas lihtne klassika pole mitte ikka kõige ilusam?


****
Aga vardad püsti peos, maani ulatuv proovilapp põlvedel - agoonia on jälle kohal. Nimelt sain oma fuksiaroosa üllitisega ühele poole. Väga palju tegelikult lõnga üle ei jäänudki...sest kaelaauk tahtis ka veel oma ja varrukate puhul kehtis jälle vana hea reegel - kaks täpselt ühe suurt varrukat ei võta sugugi täpselt ühe palju lõnga!!!
Aga nüüd siis vaja ju uut ideed saada kuskilt. Ajapikku kokku ahmitud lõngavarud tahavad millekski saada.

Jakikesega aga siis läheb aega ilmselt järgmise jaanipäevani enne kui ma sobivad nööbid ette leian.

Ja mingi paelakese-nöörikese tahaks sealt rinna alt ja varrukate küünarnukkide pealt ka veel läbi ajada. Ei tea kuhu ma selle nukukostüümiga siis pärast lähen... aga no teha on lihtsalt nii lahe!
Eks ühel heal päeval kui nööbid ees ja siidipaelad shleihvi seotud, siis saab näha ka moezurnaali fotosid kus mina nõjatumas biidermeieri kanapeele , silmipimestavalt kaunis roosa kudum üll...
Ruta posted @ 20:24 - Link - kommentaarid (12)
11 Oktoober 2007
Kartsin et fuksiaroosast lõngast hõlmikut ei tule välja, seega hakkasin siis sellist kolmveerandvarrukatega jakki vihtuma. Noh nüüd viimane varrukas käsil ja loomulikult terve tokk jääb veel üle. Elusees ei õpi õigesti arvestama!
Vaimusilmas juba hõljun ringi silmipimestavalt kaunis ja hingematvalt moodne jakike seljas. Aga eks reaalsus laksatab lagipähe kui tükid ükskord kokku õmblen.
Kui tööl ei peaks käima oleks hommepäev pilte näidata!!

Aga õnneks on kootud jakikestest oluliselt kiiremini valmivaid tooteid! Ja ei möödu vist päevagi kus ma kasvõi korraks mõnda pärlit näpuvahel ei veereta. Helmehaldja pakkidel käin nüüd ise laos järgi. Kujutage ette kui narkosõltlane satuks heroiinilattu - vot samamoodi hakkavad mul seal alati käed värisema. Enesekontroll, ratsionaalne mõtlemine ja selge pea on mõisted , mis seal ei eksisteeri.

Hõbetatud traat ja türkiis saavad minu fantaasias kokku nii:


Pruun, pruun ja pruun mind ikka inspireerib


Pildid lähevad muidugi aina hullemaks. Sest valget aega ju üldse pole kus saaks päevapiltnikuna tegutseda. Siis õhtul lambivalgel plönnin siin...
Ei saa aru mis värvigi asjad on.

Ning täna õhtul sattusin punasele lainele:





Ruta posted @ 22:42 - Link - kommentaarid (5)
187348 visitors