Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
05 November 2007
100 % naturaalne Leopoldi vill - värvimata.

Ütleme nii, et üsna naeruväärne tulem ja mis lisab veel vürtsi on hämmastav võime iga pildi peale imbetsilli näoga jääda. Aga küllap tegelikkus ikka fotole pääseb.
Ja mis kõige uskumatum - ma muuseas kannan seda. Täitsa kohe inimeste keskel liikudes!
Mütsi sisse kudusin villase lõnga- neetult soe tuust on.
Mõtlen lapsele teha samasuguse komplekti, aga punase. Kahesele ilmselgelt paslikum aksessuaar!

Üks teine väike tüdruk andis inspiratsiooni aga sellise fantaasia teostuseks:


Siis tuli aga kange tahtmine midagi ... rulli keerata!


Ja lõpuks valdas mind suurusehullustus!


***
Kas see blogindamine ei ole tüütu. Kõigepealt peab saama mingilgi moel rahuldavad pildid - see tähendab hinge kinni hoides seebikarbi nuppu vajutades, samal ajal palvetades, et palun ära nüüd käsi värise - saaks vähemalt ühe mitteuduse kaadri. Seega tuleb lahmida ikka tubli kümme kaadrit igast vidinast, et mingigi lotovõit saada.
Siis tuleb pildid arvutisse imeda - oleneb saagist jälle tükk aega vahtimist. Siis tuleb hakata pilte töötlema ja uduseid järjest ära kustutama. Siis veel voldi ja kleebi ja lõika äärtest igasugust jama ära, et lausa "lärmi" (moodne fotohuviliste väljend!!) kaadrisse ei jääks.
Siis tuleb kogu see kupatus netti laadida - jälle olenevalt saagist vahi ekraani taga oma 10-15 min nagu tola.
Siis hakka postituse teksti vahele neid hulle koodiridasid kopipastema...nühkides palehigis seda puutetundlikku hiirt (oi ma kunagi vandusin, et mina seda patja ei silita enam kunagi!! aga seda valget sabaga olevust pole kuskile panna..) Lõpuks saavutad juba totaalse virtuaalsuse... kuigi kopp on nii ees, sest hirmsasti tahaks hoopis kunzti teha kõik selle aja...
Noh aga kroonika tahab ju ka kirjutamist ja kesse kroonikat loeks kui klantspilte poleks vaadata-klatshida.

p.s. ma ostsin jälle VEEL lõnga juurde! ma pean sellest vist oma perearstile rääkima...
Ruta posted @ 20:48 - Link - kommentaarid (14)
01 November 2007
Kuna nõudlus on olemas, siis pisut veel halli palmikukampsuni alumise poole telgitagustest:

Peale passet lähenesin asjale raglaanlõikeliselt. Kuduma hakkasin seega ülevalt allapoole.
Passe silmad jaotasin tunde ja silma järgi viieks nii, et jääks esitükkide, seljatüki ja varrukate jaoks.
Alguses korjasin üles seljatüki silmad ning hakkasin kohe kasvatama äärtest üks silm per rida.
Kudusin kuni kaenla auguni ja korjasin silmad teisele hoidmisvardale.
Samamoodi korjasin esitüki silmad ja kudusin samuti käeaugu jaoks kasvatades kuni kaenlaauguni.
Kui kõik kolm tükki olid kuni kaenlaaukudeni valmis korjasin kõik ühele vardale ja hakkasin ühes tükis edasi tagasi kuduma, vältides niimoodi küljeõmbluseid.
Kasvatasin jällegi tunde järgi sinna palmikute vahele pahempidiseid silmi nii, et kui alguses oli iga palmiku vahel 2 pahempidi silma, siis lõpuks oli kuus.

Varrukatega sama lugu, korjasin allesjäänud passeribalt varrukatele jäetud silmad üles ja kasvatasin taas samapalju silm per rida, et siis klapiks selja- ja esitüki lõikega.
Siit on näha kuidas see raglaan sinna passe alla kujunes:


Õmblus on muidugi masendav. Aga see jääb kaenlaauku peitu! Käib kah.

Varrukate puhul kasvatasin mustrit vähem - kahest pahempidisest silmast palmikute vahel sai kõigest kolm.

Raglaanikasvatamisega tuli muidugi ka hullult aritmeetilisi tehteid teha, et siis pärast kõik ringiks kokku korjates muster ja palmikud ka klapiks. Aga kõik töötas kuidagi ootamatult valutult välja.
Varrukate kokkuõmblus jookseb täpselt ühe palmiku keskelt ning paistab seega vaevu välja.
Ruta posted @ 16:40 - Link - kommentaarid (2)
187350 visitors