Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
21 Juuli 2007
Suve alguses kudusin endale kraega topi.

eelnevalt olin just ühe paksu kampsuniga nr. 9 varrastega maha saanud seega laiskus ei lubanud peale seda nr 2 vardaga siblima hakata. Seega oli vaja võtta lõng topelt ja teha neljaga. Tulemus on mudel mille nimeks sai "Tünn". Minu vaevaga vanas eas enam vähem saavutatud talje nullib see täiega ära ja lisab seksikad tubli 20 senti!
Ma näen selle "jopega" ikka nii jäme välja et see läheb kiiremas korras harutamisele - enne kui lõng jõuab lõplikult kootus asendis "keemilised lokid" sisse saada.
Noh korraks veel seljatagant - sealt kannatab vähemalt niipalju kriitikat et taha kohe karjudes minema joosta.


***
Kollast lõnga aga jäi järgi ja Rohelise tehtud ilusate tööde pealt viksisin maha hea idee - neljakandilistest motiividest ilma igasuguse lõiketa bolero. Ja ülihästi istub!

Automaatkaamera on ju nii sõbralik, et sellele annab selgeks teha millal tuleb võtta pikem millal lühem säri. (iroonia!!) See "#¤%#%& idioot mõõdab ju päiksest valgust vist ja siis on kõik pildid kärssand. Masendav.
Siit üks sama hale võte selja tagant.

Noh väga hea kujutlusvõimega vaataja aimab ehk ära, et keegi on midagi heegeldanud. Värvi pean juurde ütlema, seda ei ole võimalik piltidelt hoomata - kollane!

***
Prismas müüdi alega mingit sünteetilist Novita efektlõnga. Ma ei suutnud nendest fuksia ja aprikoosi värvidest mööda vaadata ja ladusingi korvipõhja kena voodri tokke. Veidi parempidi kudet, igavad kandilised tükid ja mõnus langev jaheda suveõhtu õlakate sai ka vormi endale. Vaatamata lõnga 100%-lisele sünteetilisusele on tunne jube puuvillane ja samas mõnusalt langev.



***
Kollast bolerot demonstreerides tuli kohe tellimus ka maavalgele. See sai tehtud sellistest mitte päris kandilistest motiividest, millele oli siis vaja tillukesed lillekesed veel vahele heegeldada, et kokku pannes liiga suured augud vahele ei jääks. Vot see oli töö mida ma enam MITTE KUNAGI ei tee. See ei olnud heegeldamine - see oli lõngaotste peitmine!!! Mul viskas ikka nii kopa ette, et nüüd mõistes milline ¤#%%" see on - minu sügav kummardus tillukeste motiivide heegeldajatele!
Seega siin siis lõngaotsapeitmistehnikas nüblatud Säästökerä lõngast bolero. Kusjuures minumeelest ei kulunud tokist peaaegu üldse - seega ühest tokist saab neid vist kümme tükki teha!




****
Ja kuna ma juba heegeldamise lainel olin, siis vedeles mul lõngakastis kaks tokki Kotiväki valget. Lükkasin heegelnõela sisse ja üks topike sai veel elu endale:




****
Ja heegelnõela vahele suts pärleid vaja ka ikka näppida.
See traadiga põimise tehnika on mind vallanud:



***
Ja nüüd veel kokkuvõteks veidi hala fotoaparaadi ümber. Kui kõik ebatsensuursed väljendid välja jätta, siis ma ei ütle midagi.
Hullult oleks ikka kaamerat vaja mis kriitikat kannataks. Muidu muudkui heegelda ja heegelda ja heegelda nagu loll ja siis ilmarahvale tuleb näidata anda aimamiseks - et vaadake tähelepanelikult: selle ülevalgustatud uduse kaadri peal, all vasakus nurgas on kollane heegeldatud motiiv!
Aga eks kaamerat on hea sõimata, ise oskan ju kõike! Eriti pildistamist.
Eks see ole sama nagu, et enamus inimesi teavad kõike meditsiinist ja popmuusikast!

Ruta posted @ 23:21 - Link - kommentaarid (19)
19 Juuli 2007
Tootevalikusse on lisandunud uued artiklid - sõrmused.


Kuigi Silverpointist olid India pärlid läind nagu viuhti, sain paarile pakile ikka küüned taha:




Pruutide kõrghooaeg andis mulle ka inspiratsiooni:


Kuigi suve tajub ainult kalendrist kuunime vaadates, siis ometigi annab paljas mõtegi suvest veidi loomingule tõuget:


Ilmselt sellepärast ongi mõtted juba ka varakevades:


Ja ka Balti jaama turult hangitud türkiis pole veel otsa saanud:


***
Heegelnõela ja kudumisvarraste alt tulev pehmetoodang jääb jälle raporteerimata. Organiseerida modell, fotograaf, hea valgus ja rahuldav taust ühte aegruumi on osutunud mission impossibleks.
Ruta posted @ 19:57 - Link - kommentaarid (6)
06 Juuli 2007
Mul on väga ränk heegeldamise viirus kallal. Arvuti on heegelmustreid punnis ja vot seda õiget otsin ööd ja päevad läbi. Siis vahepeal teen paar "proovilappi", sellised meeter korda meeter. Mustreid paksult täis aga no ei see ei ole see ei ole see...
Keegid head inimesed on ju interneti raamatuid , ajakirju täis skänninud. Mul on näiteks mitmeid eriversioone heegeldatud motiivide raamatuid juba. Pealkirjadega 300 motiivi ja 250 motiivi... Lihtne aritmeetika ütleb KUI paljude motiivide vahel juba valida oleks. No ei ole seda õiget!
Ma ei kujuta ette kuidas saaks ometi sellest loomevalust lahti. Pea on ideid täis, mustreid on miljon-triljon-ziljon ja siis istun heegelnõel pihus nagu loll. Ei sobi üks ega teine.
Või siis vaatan pildi pealt et voh sellise topikese-jakikese-pluuzekese ma nüüd teen. Teen küll ometi vaibasuuruse proovilapi aga lõpptulemus ikka ei istu nii nagu vaja. Ei ole laius õige, ei istu kaenlaaugust, liiga lai, liiga kitsas... no pagan noh!
Ja loomulikult lebavad lõngakorvis ka mõned valmis tööd ja ootavad nööpe. Õigeid nööpe saada on endiselt sama tõenäoline kui nõukogude ajal banaane.
Ja IKKA on nii, et ega ma oma valmistehtud asju kanda ei taha. Nagu mingi needus. Ühe korra panen selga siis kui valmis saab...noh et peab ju. Ja siis seisavad kapis virnas.

Pildid tahaks teha ikka seljas ja kena taustaga, mitte köögilaua taustal, poolik keefiripakk puusa tagant paistmas.
Ei ole aga kedagi kes teeks. Pilti ma mõtlen.

Ühesõnaga varsti võin ehk demonstreerida kollast hõlmiktoppi, kollast motiividega bolerot, roosat jakki ja ehk midagi veel. Praegu aga pisteliselt vaid mõned helmetööd.

Pärlitööd tuleb aga ikka nagu viimnepäev oleks käes. Ma ei tea enam mida ma nende kuhjadega teen. Ja juurde ikka, juurde...
Piltegi ei viitsi enam teha. Pildid ei tule kunagi ikka sellised välja nagu tahaks ja siis jääbki sinnapaika.
Nendest kõigist ei jõua ka keegi kurat enam pilte teha niipalju kui mul neid vabrikust tuleb.
Mõned näited millisel lainel ma praegu olen.
Sellised "põõsad" mind ikka inspireerivad:


Balti jaama turult käisin tõin türkiisi. Nüüd alles kuskilt lugesin et pidavat veevalajate kivi olema.


Keti otsa ajasin veidi vidinaid:


Üldiselt ma ei ole suurem merevaigulemb, aga sedasi traadile heegeldatud kannatab täitsa kriitikat vist:


Ja üks teokarbine ja traadisegune komplekt veel selline:


Ja ühest varasemast roosast ehtest jäi ikka see sõstramotiiv kummitama. Nüüd siis aprikoosikarva - see on värv mis mind ikka ja jälle unustama paneb, et ma ei ole enam 18 ja kõik maailmas EI PEA olema aprikoosi värvi.


********

Nüüd lähen piinlen oma heegeldamise teemal jälle. Õhtu lõpeb nagunii jälle sellega, et ma istun heegelnõel püsti peos, hunnik proovilapp-motiive süles ja absoluutne ideekriis selget mõistust pärssimas.
Hullult tahaks midagi teha...aga no MIDAAA!!??
Ruta posted @ 16:56 - Link - kommentaarid (7)
187348 visitors