Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
25 Jaanuar 2012
Aeg muudkui liigub ja käed ka, aga ülevaate andmise ja tegemisega on kehvasti.
Peale seda kui mõni asi valmib, siis pole ime kui möödub mitu aastat (justnimelt AASTAT) enne kui asja pildile saab. Ja nii ongi ülevaade ka endal oma tegemistest nii auklik. Ma olen seda juba ammu unistanud, et ma saaks palgata endale kellegi, kespildistaks, töötleks, blogiks ja ravelrdaks minu eest. Siis oleks igast uuest esemest ilusad pildid kohe ilmarahvale vaatamiseks.

***
Praegu on aga pitssallide kudumine riisunud minult viimasegi mõistuseraasu. Lihtsalt nii mõnus on nende kergete bambusvarrastega seda imepehmet lõnga aasadesse sättida ja vaadata kuidas kena pits kerkib.
Juba enne kui ma jõuludeks "Haapsalu räti" raamatu sain, proovisin ühe väikese hallist meriinost "proovilapi teha.
Haapsalu sallist on ta valgusaastate kaugusel kuna ei vasta vist ühelegi kriteeriumile.
From Käsitöö 2012


Nimelt unustasin pitsi kuduma hakates teha üliüldse mingit ripskoes äärt asjale. Ja kui salliosa valmis, siis oli mulle selgemast selgem, et äärepitsi ma külge õmblema küll ei hakka. Sai teine külge kootud.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Aga lõng on pehme ja mõnus ja kannan seda nüüd kaelas. Selle tulemusel tõmbub ta muidugi heaks soolikaks ja seda kahetsusväärselt ruttu.

Selle salliga oli igastahes sõrm saatanale antud ja järgmisena sain Liannist kolm viimast tokki eelmise satsi Silkidi - ehk siis 70% mohääri ja 30% siidi. Lõng selline, et võtab kohe püherdama enda sees.
Nüüd sai salliosa juba vähe tummisem. Äärepits endiselt külge kootud.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


See on nüüd küll olnud mu truu kaaslane kõikides jahedates ruumides.

Ja ikka polnud mul veel küll. Kaugel sellest. Siis vaatasin, et see Kiddy nailoniga mohäär ju ka täitsa kootav. Tokid koju, vardad sisse ja muster sai inspireeritud juba siis Haapsalu räti raamatust. Väikeste mugandustega minu poolt. äärepits tuli täiesti ise välja mõelda, sest niipidi kootud mustreid raamat ei anna.
Aga selline lumivalge loor sellest siis tuli. Jääb ilmselt suve ootama, sest talvel ei raatsi teist mantli alla peita ja Raja Teele kombel villase talvepalitu peal kanda oleks minu jaoks liiga "hard core".
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Veel ühe teise modelli õlgadel.
From Käsitöö 2012


Nüüd tuleks vist juba öelda, et pits kasvab mul puu otsas.
From Käsitöö 2012


Nojah. Last but not least. Nüüd siis Haapsalu rätt. See vastab nüüd täitsa nendele Haapsalu kriteeriumitele, sest sellist kolmnurkset rätti alustatakse alt äärest ja seega tohib pitsi külge kududa , ei pea õmblema.
Lõnga jälle vana hea Merino Extra ja kuna sellest esimesest sallist jäi mul pool tokki üle, mõtlesin et teen "proovilapiks" siis ühe kolmnurkse. Noh hea lihtne värk. Võtsin oma uhkest rätiraamatust siis sellise mustri, mis minu meelest võiks just halli värviga sobida. Unustasin jälgida muid kriteeriume. Ehk siis selgus, et valisin KÕIGE suurema, mis üldse valida andis. Luua tuli 485 silma. Kaks tundi voolisin. Õudne! Silmade loomine ja kokku õmblemine on kudumise juures ainuksed vastikud etapid.
No ja siis hakkasin mustri järgi muudkui ajama. Vägev värk proovilapiks, ütleme nii. Loomulikult tuli osta juurde veel üks tokk, millest kulus ca kolmveerand veel lisaks. Mina omas pühas lihtsameelsuses plaanisin lihtsalt selle pooliku toki ära kududa.
Täislaotuses pildi saamiseks tõmbasin ta nagu loomanaha endal magamistoa seina.
From Käsitöö 2012


Enne selle pildi tegemist sai seda salli juba kahjuks natuke kantud. Kahjuks sellepärast, et ta oma ilusad pitsisakid on juba ümaraks muljunud. Ei ole enam seda värskelt venitatud väljanägemist.

Aga oi selle salliga ma sain palju targemaks. Esteks räägib rätiraamat, et tehke aga äärepitsi osa ripskoes. Mis jama jutt see on!?
Ma vorpisin ca esimesed 10 rida siis ripskoes seda pitsi teha ja no ei näind ta välja ega midagi. Siis vaatasin tähelepanelikult raamatus toodud pilte ja pole seal miskit ripskude tehtud. Poole pitsi pealt läksin siis normaalsele tegumoele üle ja asi hoopis klaar. Põhjuseks tuuakse, et ripskudet on vaja, et pitsiosa rulli ei tõmbaks. Kusta`s tõmbab!
Üles muidugi ka harutama ei hakanud. Meeles oli veel väga värskelt 485 silma loomine. Uuuh, valus.
From Käsitöö 2012


Ka nupud olid mängus. Ka nende kudumise ees tundsin ma algul kabuhirmu, sest ma kartsin et neid tehakse samamoodi nagu tavalisi kootud nuppe - ehk siis kood ühe koha peal edasitagasi mingit junni, terve töö edasi-tagasi kaasa tilbendamas, lõpuks aru saamata kummal pool tööd sa üldse oled. Aga õnneks need sallimummud on kukepea. Paksemast lõngast mütsidele, kampsunitele ma ALATI mummud heegeldan. Ma keeldun neid kudumast!
From Käsitöö 2012


Ühe kena modelli õlgadel veel üks äärmiselt ebaõnnestunud kaader, sest meie kliimas on siiski ka keskpäeval kell 12 polaaröö ja võid ära unustada päevavalguses pildistamise kui just kleidiväel õue lumele ei silka. Oi kuidas ma imetlen alati ilukuduja http://ilukuduja.blogspot.com/ pilte!! Vähe sellest et tal on võrratud tööd, on tal alati fantastilised fotod!
Aga olgu nüüd siis minu pildi juurde.
From Käsitöö 2012


Rätt ise oli kajakakirja nimeline, aga ma kartsin et need kolmnurgad jäävad liiga lahjad. Seega leidsin sellised vahvad "roosid" ühe teise räti mustrilt. loomulikult ei klappinud need mu kahandamistega, sest ma pidin ikka oma isekuses ka seda mustrit tuunima ja sedasi jooksevad mu "roosikesed" keskkahandusjoonel väga apokalüptiliselt kokku. Ma ise ei tee sellest numbrit.

***
Minu sallid ei saa aga ilmselt kunagi kandma Haapsalu salli nime, sest ma keeldun allumast teatud kriteeriumitele.
Ma ei saa aru, miks on vaja seda pitsi õmmelda?? Esteks tuleb luua üüratu arv silmi eraldi (üles korjata neid ääre pealt on tuhat korda lihtsam!) ja pärast see õmblus ei pruugi nüüd küll väga ilus jääda. Teiseks tuleb pits kududa sirgelt ehk siis nurkades kroogi nagu lehvikut seda kokku. Ei meeldi mulle see mitte. Ma oma äärepitsidele ehitasin nurkadesse ikka sellised kasvatatud kurvid ehk siis pits ise keerab ennast 90 kraadi ja läheb siis kenasti omas rütmis edasi. Ei krousi ega miskit.
Ja no siis ikka see raam - pole mul seda raami! Isale-mehele räägi nagu seinale. Seega käpuli maas, 100 nööpnõela hammaste vahel ja vaibamuster kenasti sirget joont ette näitamas muudkui pitsinurk ja nõel, pitsinurk ja nõel.... Ütleme nii, et hädaga ajab asja ära.

***
Praegu on varrastel juba järgmine lumivalge mohäär, sest ka seda jäi esimesest sallist üks tokk üle ja see andis tõuke teha kohe veel üks sall! Mustri leiutasin taas rätiraamatu ainetel ühe sellise piibelehe sarnase. Ja tõesti neid nuppe on täitsa lahe kududa. Lõnga ainult röövivad. Kui võtta nuppude arv, korrutada see seitsmega, saades "raiskuläinud" silmade arvu saaks välja arvutada kui mitu sentimeetirt saaks salli nuppude arvelt pikemaks kududa!
Ootel veel must, valge ja puuderroosa Drops Lace. Kes teab, see teab. Niisiis haigus on käes ja välja seda enam ei ravi. Igapäevaselt tuleb lihtsalt manustada oma medikamente (kas osta uut lõnga või kududa käputäis ridu sallipitsi), et haigust kontrolli all hoida.
Ruta posted @ 16:43 - Link - kommentaarid (5)
187346 visitors