Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
10 Jaanuar 2008
Kodus haige olemisel on üks suur pluss - piiramatud võimalused pidevaks kudumiseks-heegeldamiseks.
Üks tohutu lõngakott vajab realiseerimist ja nüüd on kõige hullem see, et ideid isegi on aga ma ei tea mida ma tahan. Sest nende lõputute moodsate laiavarrukaliste jakkidega on nimelt nii, et mitte ühtegi mantlit sa sinna otsa ju ei tõmba.
Või siis rulli varrukad kaks kihti ümber käevarre ja siis pane kummiga kinni vä?
Või siis tõmbad hooga mantli selga ja tunned kuidas kampsunivarrukad on rullis kaenlaaukudes! Seega kuhu ma nende laiavarrukalistega siis nüüd lähen!?

Või siis tegin endale ühe selise kangesti moodsa lühikeste varrukatega ja maakera suurute nööpidega jaki:

Hullult mõnus lõng - villa ja puuvilla segu. Pehme ja langev ja lausa lust kududa. Aga arvake ära kus need varrukad on kui mantel selga tõmmata??
Ilmselt tuleb enne mantli selga seadmist jakivarrukad shkutiga käevarte külge kinnitada!
Küüntega varrukaotstest kinni ka nagu hoida ei kannata sel ajal kui mantlit selga sikutada.

Või siis kuidas kanda pontsot? Võtan kilekotiga hommikul tööle kaasa? Mantli alla ju ei topi? Mantli peal oleks nagu Raja Teele kevade filmist...

Tohutud probleemid!

Laps on viimasel ajal kuidagi ilma jäänud mu toodangust. Seega mul hakkas süda valutama.
Sai lõngajääkidest vesti. Alguses arvas , et hullult nõme vest on. Pärast jäi juba rahule.


Ja siis see palmikulise passega idee jäi veel kummitama ja mingit puuvilla imitatsiooniga rohelist lõnga oli täpselt niipalju et talle midagi teha.
Nikerdasin siis paari õhtuga sellise pulloverikese ja kuna noor daam ei lase ju ei mingil juhul töö käigus proovida, siis peaproovis selgus tõsiasi , et...

Seega praegu toimub varrukate ja allääre pikendamine.
Kuigi eks ta lapsele ikka ebamugav lõige ole. Ta peaks tikuna sirgelt paigal seisma, siis oleks jube ilus. Käsi tõsta - jumala eest ei!

Oma mohäärijakikesele sain ka lõppeks varrukad külge. Vaimusilmas oli tegelikult midagi hõlmiku laadset. Aga kuigi ei pane ma oma rinnapartiiga lehmi punastama, siis ometi hindam ma seda alati alla ja minu hõlmik tuli seekord vaevu nöörikestega eest kokku. Aga ega lõnga poleks enama jaoks jätkunud kah.


Pärlikastid ladusin täna köögilauale. Vahtisin neid ca 15 min nagu vasikas uut aiaväravat ja toppisin kappi tagasi.
Sellist ideekriisi polegi veel tükk aega olnud - aga vardad tahavad ka täit pühendumust saada.
Seep see on kui vaja ennast kahe jumala vahel jagada...
Ruta posted @ 16:53 - Link - kommentaarid (9)
187203 visitors